Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar vahendab vastuolu, mida loob andmevahetus. Näide tuleb Rootsist, kuigi õigem oleks öelda, et piirideta maailmast veelgi. Õigem oleks öelda, et maailmas, kus eksisteerib peamiselt üks piirse, kulgeb vanamoodsa aru saama uue arusaamatu territooriumi vahelt. Täpsemalt käib siis jutt populaarsete torrent failide otsingumootoritest. Torend failidena liigub täna väga oluline osa suurtest meediafailidest, nagu filmid ja muusika ning tarkvara. Torand failide näol on tegemist olulise innovatsiooniga digitaalse kommunikatsioonikeskkonnas. Värskemad uudised kinnitavad, et orienti kliente kasutavad ja töötavad välja nii suured tarkvarafirmad alustades Microsoftiga kui ka filmi ja muusikatööstus. Nende kõigi ühiseks huviks on pallide, transpordikiiruse ja mahu optimeerimine hajutades koormusside kanalitele arvukate samaaegselt vahelist mõnda osa omavate lõppkasutajate vahel. Olukorda võiks tingimusi võrrelda omaaegse laevanduse võidukäiguga maailma ookeanit. Selle võrdluse eesmärk on osutada, et laev pole süüdi, kui sellega veetakse näiteks piraatkaupa. Nii jõuame oma mõttesilla aga tänapäeval reaalselt enamuse. Torenfally laevukest lastiks on pehmelt öeldes varu või turvakoopia mõnest tasulisest meediafailist õite sagedasti mõnest filmist. Ja see ajab filmitootjad vihaseks ning vägivaldseks. Arusaadavalt tänu vägivallale varjab ennast enamus faili jagajatest. Kui kõik oleksid peidus, poleks aga kogu paljuvahetusel ju mõtet ja nii nagu paljud vaatlejad ennustasid pärast filmi ja muusikatööstuse politsei rünnakute algust mõne aasta eest, et failivahetus ei kao kusagile, vaid muutub evolutsiooniliselt veelgi tugevamaks pärast jõustruktuuride ja juriidika sätit tõttraskuste ületamist. Nii olemegi täna olukorras, kus vanamoodsa jõuga enam kuigi palju korda ei saada. Nagu kinnitab värske näide Rootsist. Nimelt selle asemel, et pakkuda kahtlase väärtusega failidele kusagil keskses serveris ajutine peatumispaik, enne kui see mööda maailma laiali kopeerub on täna olemas suur hulk servereid, mis omavad vaid informatsiooni torend pallide aadressidega. Nagu näiteks Rootsi kuningriigis asub Poirot teie piraatide laht. Piraadi lahes saab huviline otsida endale sobivat orantimis, kirjeldab vajaliku faili võimalikku asukohta. Juriidiliselt on kõik korrektne, sest piraatide lahti ise ühtegi faili ei oma, vaid käitub sisuliselt kui otsingumootori sarnaselt Google'ile. Kuna torandid moodustavad mõne analüüsi põhjal üle poole kogu internetiliikluse mahust, on arusaadav, miks taoliseid indekseerimise keskkondi luuakse kellelegi analoogset otsingumootoritele müüakse ka nendel lehtedel reklaamipinda. Barretei tundis ennast Rootsis täiesti turvaliselt kuni eelmise nädalani, kui sealne politsei konfiskeeris tänu USA survele ligi 200-st serverist koosneva süsteemi. Operatsioonist võttis osa kokku 50 politseinikku. Tänaseks on tulemusega selline, Rootsis on lahvatanud avalik skandaal ja pori ja Stockholmi tänavatel toimusid miitingut. Mõned parlamendisaadikud kutsuvad üles uurima siseministri käitumist. Ajalehed ja raadio vahendavad vaidlusi selle üle, mis on seaduslik ja mis mitte nagu näiteks miks Google tohib näidata ta kätte, kust leiab torend faile ja kahtlase nimega organisatsioon sama või korrata. Eraldi väärib aga märkimist, et pärast kolme päeva Paikustan paevatei taas püsti nii kaua kulus aega uute serverite püstitamiseks Hollandis. Kommentaari mõtteks ei ole kaunistada kuritegevust. Küsimus on hoopiski selles, mis tänases kommunikatsioonikeskkonnas on kuritegevus. Kas võõraadressi omamine taskus on kurjast?