Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari sisuks on edastada reklaamiandjatele, et lõpetage meie ja teie ajaraiskamine telereklaamidele. Kas te tõesti arvate, et 12 minutit reklaami telesaate keskkool on hästi kasutatud raha võimaliku alternatiivse mõtlemise viljastamiseks? Olgu värske uuring USAst Belstati ülikoolist, kus sealne meediadisainikeskus tuli välja sõnumiga, et televisioon polegi enam meedianumber üks. Ning vaevalt et kellelgi on raskuseid uue kivikuninga väljakutsuja nimetamisega olgu vaid kahtlejatele ette öeldud, et see ei ole raadio ega kirjutab ajakirjandus. Uuringu tähelepanu all oli peamiselt tööajaks vara õhtuseks vööndiks peetav ajavahemik alates kella kaheksast hommikul kuni kella üheksani õhtul. Vaadelda inimesi nii kodus kui tööl. Selleks külastas uuritavat kõrvaline isik, kes teda vaikselt kõrvalt piidlas ja tegi iga 15 sekundi tagant ülestähendusi. Kokkuvõttes registreeriti nii umbes 80 protsenti ärkveloleku ajast. Tegemist on unikaalse uuringuga, mida varem pole tehtud. Tavaliselt sooritatakse meedia kasutamise uuringuid ankeetküsitlusega, mistõttu tulemus sõltub paljus vastaja mälust või subjektiivsetest vastamist tujudest. Kujutage ette, mis näoga jõuab koju bens täiti Ülikooli teadur, kes on viimased 13 tundi kedagi järjest vaadelnud registreerides tema tegevusi iga 15 sekundi tagant. Ja kokku uuriti nii kolmesadat viitekümmet inimest. Uuring vaatles kolme vanuserühma, 18 34 aastased, 35 kuni 49 aastased ja üle 50 aastased. Ajakirjandus elas oma tähehetki hommikustel, see tähendab kella kaheksa ja 11 vahelisel ajal, kui ajalehte luges iga kuues inimene. Kolmandik otsis midagi veebist ja natuke üle poolte vaatasid televiisorit. Huvitav on seegi, et kui kella kaheksa ajal luges mõnda ajakirja iga 13.-st, siis kella 11-ks oli mõne ajakirja kätte võtnud juba iga kolmas inimene. Samal ajal televiisorivaatajate arv eriti ei muutunud. Hommiku lõpuks Kikas televiisoris siiski pea iga teine ameeriklane. Kui uuringu korraldajad lugesid kokku uuritavate kulutused vastavalt sellele, kas tegemist oli veebikeskse kulutaja või televiisori poolt nomineeritud kulutajaga vastavalt sellele, milline reklaamiandja tema otsustamist mõjutas siis selgus, et need, kellele läheb korda veebist hangitud informatsioon kulutavad aastas ligemale 60000 Eesti kroonivääringus rohkem raha. Kui aga lugeda kokku reklaamile tehtavad kulutused, siis täna moodustab veebis tehtav reklaam vaid tühised kaheksa protsenti ja see on ju mõtlemise koht. Võttes lisaks arvesse kogu päeva peale kokku on veebis surfamine peamiseks meediaks töö ajal ning meediaks number kaks kodus võiks tõsiselt mõtelda telereklaami vähendamisele. Veebis on ju odavam, selle kaudu ostetakse rohkem see lõpuks, kui telereklaamid venivad, kole pikaks, võtab reklaami ajal jääkappi, külastab Eesti rahvas liiga palju kaalus juurde ja see on ju mõtlemise koht.