Tere eetilisem portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Astrofüüsik Steven hoogingut peetakse üheks kaasaja säravama aju omanikuks, mõnikord nimetatakse teda isegi meie aja instehniks. Tänases kommentaaris on sellest raskekujulise närvisüsteemi ja lihaskonna haiguse Amitroosse, lateraalset skleroosi tagajärjel liikumis- ja kõnevõimetuks muudetud 60 nelja-aastasest Cambridge'i teadlasest. Kahel põhjusel. Või õigemini leiaks diivan hokingist kõnelemiseks alati rohkemgi põhjuseid, nagu kasvõi selle. Ta kaotas kahe aasta eest pika vinnaga kihlveo, kuna ligi 30 aastat kosmiliste mustade aukude eksperdina väitis hooging neist kõike neelavatest kohtadest ei välju kübetki informatsiooni. Biopartneriks oli California tehnoloogiainstituudi teadur John Preskel, kes pidi vastupidise väite paikapidamisel saama hüvituseks oma valikul entsüklopp Pedja, millest väljub kõiksugu informatsiooni. Nagu öeldud, pidi hoogim koos sama mõtet toetanud füüsik kiptowniga minema poodi entsüklopeediat ostma. Raamatupoodidega Stephen Hawking tuttav, sest tema tavainimesele mõistetavas keeles astrofüüsikast kirjutab raamat aja lühikene ajalugu on üks kõigi aegade pessellereid teaduse populariseerimise valdkonnas. Nüüd on mehel plaanis kirjutada järgmine raamat, seekord lasteraamat. Sihtgrupiks umbes kaheksa aastased lapsed, kellele selgitatakse teoreetilise füüsika algtõdesid. Eesti kontekstis on see tähelepanuväärselt hästi ajastatud, võttes arvesse peaministri avalduse, et Eesti peaks järgmise nelja aastaga muutuma kogu maailmas tunnustatud ja atraktiivse innovatsioonikeskkonnaga riigiks poliitikul kergem öelda inimesel raske teostada, sest innovatsioon pole kraavi kaevamine, vaid toetub olulisel määral mõtlemisvõimele ja mõtlemise armastusele võimalikult suure hulga ühiskonnaliikmete hulgas. Seetõttu peaks divenhockingu planeeritud mõttetegevust stimuleerima lasteraamatu teoreetilisest füüsikast võimalikult kiirelt eestindama. Ja ajaga on tõesti kiire, sest samas Divanhocking hoiatas äsjasel esinemisel Hongkongis kõiki planeedi maa elanike saabuva katastroofi eest. Hooging näeb ette katastroofi, mis võib pühkida inimesed maamunalt. Erinevalt esialgsest loodusest, et Q on tegemist maad ähvardava meteoriidiga, mida hooging näeb ja meie veel mitte siis tegelikkuses, hoiatab teadlane laiemale ohuallikate valikule osutades. Kohtudena tõenäosus on varasemast oluliselt kasvanud, nimetab ta looduskatastroofi, nagu näiteks ootamatu globaalse soojenemise tuumakatastroofi geneetiliselt modifitseeritud viiruse kontrollimatu leviku ja mõned ohud, millele me ei oska täna mõtelda. Seega pole võimalik neid ka siinkohal kirjeldada. Kooking lisab, et kui inimesed unustaksid järgmiseks 100-ks aastaks teineteise tapmise ja keskenduks kosmosejaamade arendamisele, oleks inimkonnal šanss ellu jääda. Ta arvab, et osa kodanikke leiaks sobiva elukeskkonnakuul lähema 20 aasta pärast ning marsile kolimine kas veel umbes 40 aastat meie sinisele planeedile sarnast elupaika tuleks aga otsida mõnest teisest tähesüsteemist. Segan lastele hädavajalik selgitada maailma kõiksuse nägemist läbi füüsikalise loogika ning seda eesmärki püüab ta omal tagasihoidlikul moel toetada. Lisaks tasub eestinnovaatoritel tõsiselt kaaluda julgeid mõtteid kosmose asustamise teemadel.