Tere eetilisem portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Sõnaühend digitaalsete Ühte haldamine on semantiliselt süütu ja sõnakasutuselt kaasaegne sest sisaldab sõna digitaalne. Lisaks on digitaalsete õiguste haldamine vormiliselt lühike, et mitte öelda väikene, umbes nagu mutiauk põõsa varjus sarnaselt sellele, mida omal ajal kirjeldas Louis Kärol. Ainult kui Alice selle süütu auguga lähemalt tutvust tegi, avanes temale keeruline ja vastuoluline maailm. Nii ka digitaalsete õiguste haldamisega inglise keeles paremini tuntud kui lühend d r n RM-i maailma valitsejad jutustavad, kui vajalik on saavutada kontroll numbrilises vormis esitatud materjali üle, täpsemalt selle omandiõiguste üle. Sest täna on võimalik praktiliselt kõik looming esitleda digitaalses formaadis. Viimane omakorda tähendab, et erinevalt füüsilise maailmaobjektidest kopeerutaja paljuneb jõudes enneolematult paljude inimeste teadvusesse, kutsudes seal tihti esile meelehea tunnet. Paraku pakuks paljudele loojatele ja nende omanikele meelehead hoopiski loomingu leviku asemel sellest saadav tulu. Ja seetõttu peaks digitaalse meediaõiguseid kontrollima, segades andmeid kirjeldavaid numbrijadasid teiste numbritega ehk looming oleks tatud ja väärtusetu neile, kes sellest midagi ei maksaks. Maksjatel omakorda näidatakse vaata, millised numbrid andmehädast eemaldades saab kätte puhta materjali, ehk seda nimetataksegi kodeerimiseks. Valisin allegoorilise taustaks Alice'i seiklused Imedemaal seetõttu, et see lugu loppildi reaalset elu ja argimõistuse loogikat eiravast maailmast, mis on täis vastuolusid. Olgu näiteks kasvõi arvutitehnoloogia lühikesena ajaloo jooksul revolutsionääri renomee saavutanud arvutifirma Apple'i loonud Stephen Jobs, kes lausus kunagi, et legaalset muusika hankinud kodanikul peab olema õigus seda tarbida kidel tema omanduses olevatel seadmetel. Paraku täna räägib samas uued Apple'i käest ostetud muusikat ja muud digitaalset meediat tohib tarbida vaid selle ettevõtte müüdud vahendite peal. Apple'i poolt vaadatuna on põhjused selged. Maailma suurim muusikapood Aitjuunza aitab kaasa maailma edukaima muusika kuulamise seadme ait, põud, ostule, mis omakorda aitab pakkuda rahalist meelehead firma aktsionäridele. Paraku on maailm suurem kui Apple'i aktsionäride oma. Näiteks kuulub sellesse Prantsusmaa, mis mõne kuuest ähvardas uue seaduse väljatöötamise kaudu ennekõike Apple'it, et seal riigis peab kodanik saama oma ostetud muusikat kuulata igasuguse raudvara abil. Esimese reaktsioonina ähvardas Apple koguni, et Prantsusmaa toetab riiklikku piraatlust. Hiljem on kiivalt meeleolud rahunenud, kuid nüüd on juba taas põhjust pahandamiseks. Nimelt saatis äsja Norrat tarbijate kaitseamet Appleile kirja pärides, miks ei saa nende kodanikud oma ametlikku muusikat kuulata vahenditega, millel puudub õuna logo. Teada on, et sama teema on üles võtmas Taani, Rootsi ja isegi Soome. Teinegi põhjus, miks tänane olukord digitaalse muusikamaailmas meenutab Alice'i kogetud sürrealistliku maailma seisneb USA muusikatööstusel eestkoste organisatsiooni ERR-i ja endise ja lausa stalinismi süüdistatud presidendi Hillary Roseni värskes arvamuses, et muusikatööstus on muusikapiraatide küttimisega vist läinud üle piiri. See on sama Hillary Rosen, kes sponsoreerib ühe senaatori ettepanekut omada õigust muusikat pättide, arvutite kahjustamiseks viiruste ja muu kahjuliku käitumisega. Nüüd teatab Hillar, et muusikatööstus peab tehnoloogia pakutud uute võimaluste vastu võitlemise pooleli jätma ja hakkama selle sõbraks. Seega nõuab üha laienev hulk Euroopa riike muusika vabastamist kodeerimislõksudest ja muusikatööstuse hall kardinal otsib endale valge inglikostüümi. Järelikult enne kui suvi lõpeb, on meil ees oodata olulisi üllatusi.