Eelmisel reedel ilmus Tartu Postimehes kuu kommentaar pealkirjaga neegrite tapatöö, selle autoriks on Priit Pullerits ning selle selle kommentaari üks fraasidest või tsitaatidest. Olgu teile ette loetud ka kõik need, kes aplodeerivad hingest võõrmängijate kaalukaile, panustele plaksutavad tegelikult Eesti korvpalli mandunud seisule sest rohkem muulasi platsil ja mida määravam nende roll, seda veenvamad kõlab kinnitus tõdeme tõdemusele, et siinse korvpalli on kahanenud tapvalt lühikeseks. Tere päevast, Priit Pullerits. Tere ja tere päevast. Karel Loide. Priit Pullerits ajalehes Postimees selle kommentaari autoriks Karel Loide, Eesti Korvpalliliidu peasekretär. See kommentaar keskendub muulaste või võõrleegionäride rollile Eesti korvpallis ning sellele, et pikemas perspektiivis meie mängijatele ja korvpallile üldse ei tule kasuks, et need mehed tooni annavad, et need mehed otsustavad mängu saatuse ja nii edasi. Priit selle kommentaari algne idee hakkas arenema, millest ja, ja kui lihtsalt või keeruliselt see formeerus niisuguseks kirjatükiks, mis on elu korvpalliringkondades väga-väga kihelema löönud. See on võib-olla nagu aastatepikkune aastatepikkuse vaatluste vili, et kas ma olen sel teemal kirjutanud ka kahel eelmisel aastal, täpselt samal kuul, maikuul vist või üks aasta oli aprillikuu. Kui korvpalli hoo hakkab lõppema, siis loomulikult on nagu aeg aeg vaadata, mis seisus meie korvpall on jaa. Jaa, ja ega ta minu arvates küll heas seisus ei ole, mida näitab ka see, et võrreldes 90.-te alguses ajaga, kui meil korvpalli rahvusspordiala number üks ja tõi tõi, tõi Meil tõesti suuri võite, mille krooniks siis Euroopa meistrivõistluste kuues koht, siis nüüd on meil probleeme sellega, et mitte kõige suuremate peksupoiste hulka langeda. Rahvustasandil ehk siis 15 aastaga on korvpall selgelt allamäge käinud ja allamäge on ta käinud sellepärast, et ei ole tegeldud süstemaatika eriliselt järelkasvuga, nii nagu sellega on tegeldud jalgpallis, kus on väga selgelt väljatöötatud ideoloogia juba aastaid kehtib, et üldse meistriliigas mängida, peab seal olema teatud arv noortevõistkondi ja tänavusest isegi peab olema üks naiste võistkondlik, muidu seal ei ole Eesti meistrivõistlustele üldse asja, mis kõik tagapala järjepideva ja põlvkondadest põlvkondadeülese arengu. Priit, ma eeldan, et korvpall, ala nad tegelikult läheb teile teile päris korda, sest sest miks, miks muidu või kuidas muidu seletada selliseid sõnadega. Muidugi läheb mulle, mul läheb kogu sport korda nagu igale inimesele, kes saab aru, et sport on meil üks väheseid võimalusi, kus me saame rahvusvahelisel areenil silma paista ja kus kus tõesti saab mängida eesti hümni, kus me saame vaadata masti tõusmas Eesti lippu ja kui ma käisin näiteks vaatamas uue suusatajate dokumentaalfilmitiim esilinastust ja ja sa näed, kuidas veerpalu auks tõuseb Torinos lipp masti või kui ma nägin seda päriselt ka seal ja siis näed seda filmis, mitte midagi ei ole teha. Nii-öelda klomp tuleb kurku ja silmad lähevad märjaks, on suur hetk. Aga korvpall ei ole juba aastaid aastaid mitte midagi sellele ligilähedastki suutnud pakkuda. Karel ole hea sõna sulle, milliseid emotsioone on too kommentaar tekitanud korvpalliliidu siseselt? Need, kes raadiot kuulavad, võivad minna Basket lehele lugeda sealt üsna ametliku seisukohavõttu, kus te esitate ridamisi vastuväiteid, see kommentaar Karel läbi sinu silmade. Kõigepealt ma tahaksin ära märkida seda, et tore tore kuulda, et, et meil on ka mitte spordiajakirjanike seas selliseid tugevaid spetsialiste kesi nüüd lugesid ette 15 aasta ajaloo küll kahjuks ühelegi faktile tuginevat ainult võrreldes võrreldes ühe ühe toreda spordialaga, millel, millel kahjuks on küll pidev ja, ja väga mõtestatud töö, kuid, kuid siiamaani on samamoodi ei saa nagu uhkeldada ühegi saavutusega ja ei ole ka näinud rahvuslippu kuskil masti tõusmas. Aga selleks konkreetse artikli kohta kommentaariks öelda seda, et tundub, et ajakirjanik ajas totaalselt segamini klubi tasandi rahvuskoondise tasandil. Et kui klubikorvpalliklubi spordis üleüldse on, on kogu maailma mastaabis tegelikult see rahvuslikust arenenud teisejärguliseks, siis võib öelda, et Eesti tegelikult on veel selles Taavi suhteliselt esirinnas, vaata Eesti korvpalliklubisid, siis sellega on väga suur või õigemini põhi põhimängijate hulk koosnebki kohalikest mängijatest, et siin on nagu maksimaalselt sel hooajal oli kolm, mis siis oli noh, nõndanimetatud kõige kõige esinduslikum, kui kõige kõige suurema eelarvega ja kõige kõige paremaid tulemusi ka rahvusvahelisel tasandil näiteks klubisid, kalevis oli kolm mängijat teistes riikides on vähem olnud ja, ja, ja see on ka, see on ka nagu nagu mõistetav. Et keegi ei ole nagu praeguse hetke seisuga proovinud ega, ega proovigi välismängijaid võtta siis rahvuskoondisesse, mis oleks ka mõeldamatu ja kui, kui võrrelda sedasama veerpalu jutt on muidugi väga tore ja, ja, ja ka minul on väga hea vaadata, kuidas eesti lipp tõuseb, tõuseb mastikuid, kuid Veerpalu esindab kodustada. Võistlus oli ka ühte klubi ja, ja selles suhteliselt, et prooviks nagu eristada see, mis on, mis on klubikorvpall ja, ja mis on, mis on rahvuskoondise tasandil korvpall. Priit, vabandust, ma segan vahele, pakun ühe teooria, mida ma olen kuulnud. Ma ei ole päris kindel, et ma seda seisukohta jagan, aga eksisteerib arvamus, et tippsport taandub lõppkokkuvõttes meelelahutuseks. Eks inimesed tuuakse saali või spordiraja äärde, kuhu iganes nad maksavad vaatemängu eest. Ja On on sellelt teoreetiliselt tähtsust, kes seda vaatemängu pakuvad. Kas pakuvad seda noored eesti kutid, kes võib-olla nii hästi ei saa hakkama, kui mujalt palgatud Lotte tegijad. Või? Jah, vaataja seisukohalt on muidugi põnev, et et on, et on vaatemänge, selleaastane sel aastane finaalseeria ja nüüd on tõesti äärmiselt põnev, et kaks nagu mängu, eriti üks nendest, kus Tartu rock 129 punktiga kere peale. See oli muidugi äärmiselt ühepoolne ja ega see viimane mäng, kus Tartu Tallinna siis vastukaaluks nuhtlus ka erilisi šansse Tallinnale jätnud, aga muud muud matsid on tõesti äärmiselt meelelahutuslikud. Et noh, kes seda vaatepilti või kes seda pakuvad, on need küsimused. Ma saan aru, et tõesti, et kui ei ole ühtset ühte-kahte meest, et või ei ole ühte meest tõesti ta siis nagu tugevdatood selle tugevuse välismaalt sisse. Aga siin ju Kaarel hoida kindlasti teab väga hästi hetki, kus Eesti meistrivõistlustel on ka korraga neli võõrleegionäri platsil viibinud, see oli vist eelmine või üle-eelmine aasta ja kuigi Kaarel Loide nagu tõmbab nagu vahe vaheseina paneb vahele klubide ja rahvuskoondise vahele, siis ma tahaksin siin vastu vaielda, et see on nagu põhiline küsimus. Et mina küll ei söandaks seda vahet tõmmata, sellepärast et ikkagi rahvusmeeskond baseerub sellele vähemalt Eesti puhul ma rõhutan, kui mis tööd tehakse meie klubides, sest olgem ikkagi ausad. Ega meil siin välismaal kuigi palju võtta ei ole, et meil ei ole Leedu olukord, kus siis minu teada mingi rohkem kui 100 meest mängib välismaal ja ja Leedu on ise suur korvpall, korvpallurite eksport ja et me ei suuda eksportida, et need mehed, kes meil välismaal mängivad, oled ainult Martin Müürsepp annab siin korraliku Euroopa tasemel välja, aga tema kaasategemine, aga augusti seal EM-kvalifikatsiooniturniiril on nii palju, kui kuulda on olnud, on küsitav ja mõju ei hakka, selle kohta ei ole midagi väitvat mitte saada süüdistust, nagu ma fakte ei teaks siis ega ma arvan, et keegi korv leidis ka ei tea, kas ta teeb kaasa ja mitte, aga tuleme tagasi põhilise juurde, et rahvuskoondis Eesti puhul, kes ei ole korvpallureid, eksporti saab toetuda ainult sellele materjalile, mis klubi alt üles annavad. Ja nüüd tõepoolest, et kas Aivar Kuusmaa selle raha eest Talle annavad klubi omanikud ostab ühe, teise või kolmanda mängija. Hüva, see on tema otsus, klubi on äriettevõte. Aga kes meil siin siis peaks seisma rahvusliku korvpalli hea käigu eest, kes peaks seisma selle eest, et Eesti oleks korvpallis peksupoiss vaadates on see Eesti korvpalliliit või ma eksin? Karel korvpalliliit klubid tegutsevad vastutustundetult ilmselt siis suve lõpus või varasügisel saame sellele kinnituse siis, kui koondisele hävinud. Ei noh, selles suhteliselt ma siinkohal nagu võtabki Priidu jutust ühe niisuguse huvitava asja välja, mida ta ütles, et et oli neli leegionäri, neli aastat tagasi või, või kolm aastat tagasi, millal viimati kollid noh, tõepoolest oli, oli hetki, kus me korvpalliliiduna tundsime, et neid oli ka palju ja, ja siis sai vastavalt need võetud kasutusele ja tulemus on nagu väga selgelt näha. Kui eelmine hooaeg oli veel 20 27 leegionäri üles antud, siis sel hooajal oli tegu, et 10 täis saada. Et väga selgelt on, on nagu vähendatud ja klubid sellele ise iseenesest nagu vastu ei vaielnud. Nad tunnustasid seda ideed, läksid sellega kaasa ja just tänu sellele, et järgida seda klubi klubide ja koondise nagu koos töötajad, klubid töötavad koondise heaks ja noh, üks mõttetera mõtted ära siin veel, et et tekib alati küsimus, et mille eest need või milliste, milliste rahade eest siis need klubid peaksid neid oma mängijaid kasvatama, et vaadake, kui me lõikame ära need ka välismängijad, kes toovad paratamatult atraktiivsust juurde ja kes täidavad saalid. Nagu näha ka 5000 inimest ei ole, ei ole mingi probleem korvpallil saali tuua üheks mänguks. Siis, eks ole, see on kõik see, mis toob juurde ka sponsorid ja nii edasi, mille, mille abil tegelikult on võimalik, et kasvatada ka neid järgmisi põlvkondi. Et see järjepidevus saabki alguse sellest, et kui nüüd, eks ole küsida, et et kust see raha, kuna ma siis, kui, kui, kui mängitakse lihtsalt omavahel ja olematu publikuhuviga olematu sponsorite huvi ka siis siis peaks olema noh, ma arvan, et isegi Priit eks on pakatab, aga isegi tema ei oska sellele vastata, sellepärast et ma arvan, et kuna ta on nagu väga hästi spordiasjadega kursis, ta teab ka, milline roll on praegu omavalitsustel ja riigil siis spordi finantseerimisele, et, et see on selline selline ring, mis noh, millest läbi lõigata väga keeruline ja mida tähendab praegu on korvpall suutnud teha, on iseennast finantseerida tänu sellele, et ta suudab müüa ennast sponsoritele ja ta on atraktiivne publikule. Ja siiski, eks ole, Ma rõhutaks seda, et, et ka Eestil on väga palju koondise mängijaid, mängib välismaal, mida, mida ei saa ehitada, loomulikult neid ei ole sadades nagu ka Leedul on. Aga Leedul nendes ajast tegelikult on koondise kandidaadid ka võib-olla ja ülejäänud seitse tükki mängivad nendel nendel koduliigas, et et noh, ma arvan, et, et siin jällegi me oleme, proovime kuidagi, proovime kuidagi nagu ühte ühte ühte patta panna. Ja üks asi veel, mis, mis, mis, mis mõttetera Mannaks ka Priidule, teistele kuulajatele on see. Meil on valik, et kui me mängiksime ainult oma meistrivõistlusi, Me oleksime suletud sellises keskkonnas võib-olla siis tõesti meil ei oleks, meil ei oleks vaja välisabi ja klubiga ka tunnistaksid seda, et märksa odavam ja lihtsam oleks mängida oma jõududega. Aga tuleb paraku eks ole aru saada seda, et korvpalli on läinud, nagu seda teeb, ta proovib olla klubitasandil konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel tasandil ehk mängida siis tiba poolt korraldatavates liigades ja mängida balti liigas, mis ongi loodud selle jaoks ja, ja kui seal kõik teised, eks ole, võistkonnad mängivad samamoodi võõrleegionäride ja keda meil kordades rohkem Sellisel tasandil juba on, on juba täiesti nagu arusaadav, et sul on nagu abijõud juurde võetud pole veel üks, üks asi, mis ma lisaksin, on see, et kui sul on, kui sul on võistkonnas näitamiseks parim Eesti keskmängija, aga olla nagu trennis, kas sparringupartnereid, noh, siis on ju minu arust ääretult loogiline, et, et sul preilid kellelegi vastu harjutada ja mängida. Priit oled nõus, et, et mingis mõttes me jookseme vastu seina või on tekkinud surnud ring ehk et kui meil ei ole leegionäre, kes meelitavad publikut ja raha ei, saame arendada kodust korvpalli. Ma ei tahaks öelda nii, et jookseme vastu seina näiteks see diskussioon, mis meil on siin need viimased 10 minutit toimunud Kaarel hoida, tänu teie raadiovahetusele on minu arvates viljakam kui kogu see tarbetu müra, mis selle ümber on mingisugused emotsionaalsed inimesed tekitanud ja ja kui me tegelikult ikkagi räägime asjast ehk räägime Eesti korvpalli arengust siis lõppkokkuvõttes ei ole see peaga vastu seina jooksmine, vaid vastupidi, see on minu poolt äärmiselt väike samm Eesti korvpalli võib-olla Maide tagant torkimise jaoks, mis võib Kaarel Loidi tegusalt tegutsemisel saada suureks sammuks kogu korvpalli jaoks, kui parafraseerida seda Ameerikast raadio ütlemist, et seal väikese on tema jaoks väga suur samm kogu inimkonna jaoks. Et ega ükski asi arene ilma, et tal peaks olema nagu välisid ärritajaid, noh et antud juhul olen siis mina ja, ja kui see paneb alaliidu võib-olla rohkem mõtlema kas või, või tegutsema, mobiliseerib neid, siis ma arvan, et ma ei peaks küll nüüd ütleme, et ma olen mingi suur kurjategija. Karel julged sa pakkuda, kas midagi hakkab selles suunas muutuma või on skeem välja kujunenud ja toimib teie meelest piisavalt hästi? No esiteks ma tahaks öelda seda, et hoolimata Priidu ponnistuste eest muutub meil meil pidevalt, aga selles suhteliselt jällegi noh, kogu sellest küsimusest ja Priidu nagu seisukohavõtust jääb selline mulje, nagu oleks väga katastroofiline seisukord, antud hetkel, et, et Eesti korvpalli oleks nagu hapnikuaparaadid, seda õnneks võib tõdeda, et ei ole antud hetkel on, on väga palju noh, väga palju, võib-olla natuke liialdus, aga on selliseid poisse, kes suudavad oma alustas juba Euroopa tasemel kaasa mängida ja kellest me loodame tulevikus ka jätkuvad arengutes, kes suudaksid koondise tasemel siis paari aasta pärast väga väga nagu selgelt kaasa rääkida, et millest, millest praegu nagu probleem on, on see, et on tekkinud tekkinud selline tühimik. Kell on 19 kuni 21 aastaseid, eks ole, sealt allapoole noori peale tulemas, aga seal vahepeal on väga üksikud üksikud nimed isikut, kes on, kes on ka koondise nagu nimekirja, nii nagu jõudnud, et et, et kui, kui me suudame nüüd need paar aastat kannatada ja, ja need, kes nüüd selle uue süstemaatilise töö tulemusena on üles kasvatatud, astuvad siis jõuliselt koondisest, siis ma arvan, et märka ja, ja see tulemus on nagu, on, on palju parem kui, kui nüüd võib-olla siin paar viimast kvalifikatsioonitsüklit, aga kui rääkida faktide keeles, siis näha, et eelmises kvalifikatsioonitsüklis me jääme püsima divisjoni, aga ka divisjon on, eks ole, 24 Euroopa paremal tugi, siis on olemas veel B-divisjon olemas C-divisjon Euroopa riikides, et üle 50 Euroopa riigi osalevad Euroopa meistrivõistlustel ja me oleme praegu hetkel parima 24 seas. Kvalifikatsioonitsükkel enne seda me olime 16.-st kuni 18. kohani, mis on nagu veel parem tulemus, et, et me loodame, et paari aasta jooksul me suudame ennast veel Euroopa meistrivõistlustele välja võidelda ja noortega. Me oleme üldkokkuvõttes kui kõik noorte tulemast kokku lüüa samuti 23. kohal, nii et et selles mõttes ei ole nagu nagu põhjuste oluliselt suureks paanikaks, et kui, kui rääkida, siis nagu konkreetsetes nendest tulemustest, siis noh, ma arvan, et kõigil on praegu meeles nädal aega tagasi me 18 naiste koondis võitis näiteks allkiri, see noorte noorteklubi, kes on, kes on oma omavanuste seas teadupärast euroliiga meister ja, ja seesama kaheksateistaastane koondise võit võitis ka jaanuarikuu sees, kui ta oli täisjuus mängis, siis ta võitis ka lätlase, kes on oma omanustes seitsmendad ja möödunud hooajal, kui oli kuueteistaastased poisid võitluses, siis nemad võitsid näiteks noorte olümpiapäevadel, muuhulgas Türgit, kes oli hilisem Euroopa meister ja oma divisjonis nad tulid, tulid viiendale kohale, et selles mõttes no ma arvan, et meil on, meil on nagu põhjus nagu optimi optimistlikult, nagu, nagu tulevikku vaadata ja siinkohal ma ei puudutanud tüdrukuid, noh nendest tüdrukutest rääkimata. Tüdrukute tulemused on veel silmapaistvamad, kui, kui paistavad Väga hea Karel ehk mõttes Priidu seisukohad appi siis halbu päevi tuleb vastastel ikka, et eks ole, aga lõpetuseks priit, kui finaalseeria homme lõpeb ja Tartu ülikool rockile võidab selle Tsees Nash oma lõpusekundi viskega või BC Kalev Cramole hord flaier oma lõpusekundi viskega, siis Apodeerite ka ikka. Siis nad on oma koha kauga välja mänginud, ütleme niiviisi ja meil Eesti mehed, kes meil augustis lähevad võistlustulle mõtlema selle peale, et huvitav küll, miks Paavo Russak ja miks Aivar Kuusmaa usaldasid selle lõpu Vastava viske just nende meeste teha, aga mitte meie teha selleks, et selge ju see, et mingisuguse treeneri plaani järgi väga tasavägiselt seisuni lõpusekunditel üks korv on jäänud otsustada, siis mingit plaani järgi minnakse ja teatud mängijatele tehakse panus ja kui äss või Howard flaier või see mees William, siis ma küsin. No sellepärast, et need mängijad ma omalt poolt ütleksin, on mängivad Hollandis, Venemaal ja Saksamaal, need, kes võtavad Eesti koondise eest need lõpuviskel enda peale samamoodi nagu teised mehed praegu võib-olla siin on, on teinud kahes viimases mängus lõpuviske. Võtame seda kui lubadust. Karel aitäh Priit Pullerits ajalehes Postimehes ja aitäh Karel Loide. Eesti korvpalliliidust. Kena päeva teile.