Ei koole. Raadio ööülikoolil on külas kunstnik Kaido Ole. Loengu teema on. Tervist Ma olen Kaido Ole ja ma olen kunstnik ja minu teemani igavus ma suhteliselt hiljuti tõdesin, ühe võib-olla olulisem põhjus, mis on kunstnikule need, noh, ma olen maal ja tegelikult ja ma tõepoolest viimased aastad olen kuidagi märkamatult ja edasi üha teadlikumalt maalinud pilte. Ja sisulise pildi asi mulle nagu pärale tegelikult miks ma neid pilte olen teinud, ma sain aru, et ma mõtlengi niimoodi nagu pildid on, see tähendab, et Ma ei suuda mõelda, väljendada ennast nagu lineaarselt vaatad, kellelt on esimene samm, siis on teine ja kolmas ja neljas, et ma sain aru, miks mulle piltide tegemine on väga meeldiv, et võib-olla mitte sellepärast seal pildi peal on, aga ma saan nagu rääkida korraga kõigest. Et see, kuidas seda tehakse, muidugi loomulikult ikkagi üks samm kõigepealt ja siis teine samm, et noh, see on nagu asja üks pool, aga siis kui ta seda nii-öelda kuulete või näete, siis on ta nagu tervikuna valmis, ma saan esitada terve loo ühe korraga ja noh, mulle isegi naiivselt tundub, et ka inimesed näevad seda ühekorraga. Ja alati, kui ma pidevalt kirjutama või rääkima. Mul on väga raske nagu asju järjekorda, millest alustada, millega lõpetada, mis on nagu olulisem tundub korraga oluline olevat ja kõik kasvatavad korraga pähe, sest tundub endale täieliku idioodina, et et kuidas vähegi mõistlikul moel nagu ette kanda ja, ja nüüd see, see igavuse jutt hakkabki niimoodi minema, et ma räägin neid asju, mis mul igavusega seoses on pähe tulnud, ma ei tea, kas nad on nagu õiges järjekorras kõige olulisemad asjad enne ja vähem olulisemad pärast, aga ma enam vähem tean mis on nagu tähtis minu jaoks ja ma kasutan seda võimalust rääkida täiesti omakasupüüdlikel eesmärkidele, et sundida ennast need asja nagu lõpuni mõtlema, kasutades ära teie kohalolu ja võimalust ja ta seda pressi, mis mul nagu peal on, et ma, ma ei tohi asja jäta kuidagi pooleli ja ma pean natuke endale ära sõnastama. Ma ei tea, kas seda tänapäeval öeldakse, aga ma peaaegu kuule, kuidas ma ise seda kogu aeg ütlesin, et isa, mul on igav. Et ma olin nagu rohkem nagu isa laps ja ma kogu aeg painasin isa sellega, et mul on igav, noh, tegelikult suhteliselt fantaasiarikas laps ikkagi mängisin, mõtlesin ise asju välja, aga mulle tundus, et isa mängib palju uhkemalt ja siis mul nagu ma tundsin, et piirid on nii väikesed ja nagu isa töölt tuli, siis ma olin tal kohe vastaselt isamaal on igav, et ei mäleta, tee midagi või aasta joonistas mulle midagi ja siis ma nagu vaatasin, vau, mida kõike saab veel teha. Lahe, et noh, mille peale polnud osanud tullagi, et noh, kindlasti isa imetasele mind samamoodi, et vaatajat huvitavat laps mängib, tislereid vahepeal teinud on, aga aga minule meeldis täiskasvanute maailma rohkem see, kuidas nemad näevad võimalusi seal, kus mina ei osanud neid üldse kuskil näha. Aga tõesti, see tõenäoliselt on see esimene klassikaline igavus, mis tähendab seda, et, et inimene ei suuda lihtsalt nagu ette kujutada, mida võiks nagu teha, et see, mida ta suudab ette kujutada või neid võimalusi, mis ta näeb, need on ta kõik juba ära kasutanud, ära teinud ja need ei paku talle enam huvi ja siis ta tahab, et keegi aitaks teda edasi, et noh, avaks seda maailma veel näitaks, mis võimalused sellel peituvad, et tõenäoliselt need asjad kuidagi sõidavadki vaikselt üksteise sisse lapsepõlve igavus hakkab mingil hetkel kaduma või ta tundub, et ta kaob ja, või sa tahad üha targemaks. Võib-olla aga ma usun, et noh, tõesti kauda nagu kuhugi, et ta lihtsalt sõidab mingisuguse kihina sinna sinna edasi ja ja siis peale tekib see järgmine kihtsa, täiskasvanu või areneva lapse enesekindlus, kui talle tundub, et Ta suudab ise ma väga paljud teha ja talle ei ole igav, sest ta suudab palju põnevat ette võtta ja, ja ühiskondlikud normid lubavad ka seda teha, siis noh, tükk aega see muidugi, et ta teeks küll, kui ta lastaks nagu teha, aga paljud asjad on nagu heakohased kuskil seal kujutan ette 10.-st 30. eluaastani võib-olla on selline õnnis periood, kus inimene tormab nagu rõõmsalt edasi ja teeb kõike ja, ja suudab kõike, mis hiljem vaadates muidugi tundub väga niisugune suhteliselt piinlik ja rumal periood olevat minule. Sest noh, eks ma räägingi paljuski kõik 899 protsenti enda kogemustest, ma ei tea, ma ei ole lugenud igavuse teooriat ja muid selliseid asju, et ma proovin neid asju selle märksõna järgi enda jaoks järjestada. Ja siis tuleb jah, see see enesekindel periood, kui sa tunned, et sa saad asjadega hakkama. Ja siis tekib see järgmine hetk, mis on nagu, kõlab nagu paremini ja on nagu filosoofilise taha nagu tihti varjutaksegi, et ikkagi, et see kõik on juba olnud või isegi see, mida sa nagu ei tee võib-olla teinud, sa saad aru oma mingisuguse rumaluse, seguse tarkusega, et noh, põhimõtteliselt ega see ka midagi väga uut ei ole, noh, võin ju selle teha. Ma võin seda nagu üritada, aga noh, ma tean juba, et ma jõuan nagu ringiga samasse kohta, ma pean ikkagi tõdema, et mingis põhiolemuses on need asjad ikkagi sarnased, et see on selline. Siis algab selle puhul see kõige raskem lahing või see kõige väljapääsmatu olukord minu arvates, et sa taas rünnatakse kindlust väljapoolt sissepoole, et kaitstakse sees. Aga vanasti kindlused olidki sellised, et oli nagu sihuke suurem müür ümber sees oli veel üks pisikene kindlusse, viimane nagu Tallinnas on Toompea ümber on vanalinn. Aga noh, seal on nagu praegused on lugu, vastupidine näide. Sa üritad välja pääseda, selles väikeses tuleb välja pääsenud ja tundub, et nüüd hakkab asi edenema, siis tuleb välja, et on veel üks müür ja nagu sealt nagu raske üle saada. Mis sellega nagu peale hakata selle teadmisega, et tähendab midagi tõeliselt huvitavat, võib-olla nagu ei olegi, et peatun hellade sugu väga kergelt nagu küsida, et isa, et teeks midagi huvitavat või aita mind või üldse kellegi käest küsida. Et ta juhiks nagu edasi, et, et seal asja mõte, et, et sul oleks huvitav olla, et sa saaksid nagu nautida oma tegevust. Kui sa isegi ei näe sellel mingisugust suuremat või sa võta sellist taaka endale kanda, et sa mõtled, et see peab olema mingisugune eksistentsiaalne või mingisugune suur eesmärk, aga lihtsalt lõbu eesmärk, et ka need uued mängud, et need oleksid endiselt huvitavad, et sa et sa ei mängi sedasama mängu, mis eile mängisid, veetse mängib kuhugi nagu välja selles selles asjas on mingisugune sihuke lõbu pakkuv mõte, mis tavaliselt ma arvan, enamuste inimeste jaoks ongi ikkagi see, et noh, mingi uus nüanss on juures, et saab nagu öelda ohoo või ahaa, et seda pole enne olnud. Ja noh, minu tarkus ja rumalus tiirleb muidugi selle kunstipraktika ümber, aga samas ma ei üle tähtsustaks seda, seda, et keegi on kunstnik ja keegi ei ole kunstnik põhimõtteliselt noh, kõik see on lihtsalt üks aktiivsuse vorme, et, et ma arvan, et kõik on sunnitud olema aktiivselt, kõik saavad mingisuguseid kogemusi ja kõik küsivad enda jaoks, et kas see nagu parim võimalik tegevus, mida nad teevad ja, ja kas see on nagu huvitav nende jaoks võib-olla see aasta järgmine aasta veel 30 aastat, kui vanajumal tervist annab ja seal on noh, minu jaoks vähemalt on see selline nagu see probleemide juurikas kõige sügavamal ja kui ma mõtlesin, et no mis võiks nagu päästa või mis võiks olla see lahendus, sest ka kunstipraktikas on see, et sa noh, ta muutub nagu küll omaette mingisuguseid väärtus, eks ole, neid asju ja neid asju vaadatakse, et kas sa teed midagi uut ja huvitavat. Kuigi võib-olla see ei ole olemuslikult kõige olulisem, aga ikkagi see, et sa, sa pead astuma mingi järgmise järgmise sammu, et jõuda millelegi lähemale ja kui sa neid samme astuda, siis seisab paigal ja sa ei jõua jõua selle teadmiseni, mida sa ootad. Ja siis mulle tunduski, et võib-olla kõige olulisem asi, mis meil puudu on. Ja ma ei tea, kas see saabki üldse olla universaalne või ta peaks olema pigem just nimelt isiklik, on seal mingisugune aparaat, mis on inimese sees. Et ta suudaks ühendada selle teadmise, need praktikad, mis kuskil mingisuguse abstraktse teadmisena meie pea kohal hõljuvad ja selle isikliku vajaduse, et saada nagu targemaks ja kuidagi mingisugusegi moel edasi liikuda. Need on nagu mingisuguse heeliumiga täidetud õhupallid ja isegi kui sa ise teed midagi ka siis järgmisel hetkel sinu praktikaga segunevad tarkuse läheb nagu peost, lendude tõuseb natukene nagu kõrgemale, nii et sa näed teda küll, aga sa ei saa teda kätte enam uuesti, et kõik see tarkus, mis on sinu tarkus ja teiste tarkus, et kõik see tarkus, mis on olemas ja mis on nagu väga kasulik, et see on kuidagi käeulatusest väljas nagu nägemisulatuses, aga mitte kasutamises ulatuses ja samamoodi läheb käeulatusest välja ka enda kogutud tarkused, see, mis ma nagu eile tegin millegipärast nagu väga võib-olla ei aitagi mind homme edasi, et on samamoodi, ta tõuseb natuke kõrgemale, et ma võin vaadata omaenda teosed tunduda mulle paremad või halvemad, aga mis ta mulle umbes sama palju kasu kui sellest, mis teised on teinud või sellest targast jutust, mis teised on rääkinud ja mulle tundubki, et ja ma olen sellega tegelenud ja noh, põhimõtteliselt seda võib nimetada kunstiks, seda võib nimetada ka elektriMontööri tööks. Ma arvan, põhimõtteliselt vahe, et küsimus on selles, kuidas seda funktsiooni nagu määratleda sademed heeliumiga täidetud õhupalli alla uuesti vähemalt ühte või kahte, kuidas sa neile järgi lähed, et kuidas muundada see tarkus uuesti tagasi isiklikuks, et noh, ta on olnud kellelegi isiklik läbi kellegi isikliku kogemuse, on tekkinud tarkus kas läbi minu kogemuse või läbi kellegi teise kogemuse, siis on ta kerkinud natuke kõrgemale ja meil on vaja sealt kätte saada. Ja see kättesaamine ei ole see, kui kui ma põhimõtteliselt tean midagi, et selline asi on olemas, võib-olla see sobib siis, kui kui teadlased tõestavad, et maja soojusisolatsioon peaks olema, et 20 sentimeetrit klaasvillaga 30, et noh, see on midagi sellist, et ma saan aru, ahah, 10 sentimeetrit on puudu ja see on ka täiesti konkreetne teadmine ja seda ma nagu rakendan, aga isegi selja taga on tegelikult mingisugune teine teadmine. Aga midagi sellist, kuhu ei ole nagu punaste suurte tähtedega kirjutatud, kuidas seda reaalses elus rakendada, noh, ta ei ole nii üks ühes vastavuses eluga noh, saad aru, ta on tark, midagi nagu peidus. Aga kuidas seda muuta, uuesti? Isiklikuks? See on nüüd see eesmärk, mida ma ja mulle tundub, et see võib-olla isegi mingil määral toiminud, et seda on võimalik teha kunsti tehes, nagu mina teen. Et tekiks mingisugune pisikenegi, selline vesipüksisarnane asi, kust see tarkus uuesti tagasi alla tuleks ja niimoodi sellisel moel, et ma tean, kuidas seda saab nagu rakendada. Siis tahan minu jaoks ja noh, ma arvan, olengi hea näide sellisest igapäevaeluga toimetulemist üritavast. Intellektuaalid, pool intellektuaalid, et noh, ma ma üritan nagu mõista, mida ma selle teadmisega peale hakkan, kuidas see aitab mu igapäevaelu, noh, alati jääb muidu mingisugune joon ikkagi vahel, et nagu see eluga sa saad tarkust rakendada nagu siin üritan tark välja näha ja midagi nüüd rääkida või siis kuskil mujal või koolis õpetades või midagi sellist tehes, mille puhul nagu saadaks, saan aru, et, et see on midagi väga arukat või ainult poolenisti arukat ja siis on see see täiesti tavaline elu, kus tegelikult kubjas ka ulatama see tarkus nagu edasi, et sinna jääks mingisugust tulemüüri vahele. Ja see, kui nüüd uuesti rääkida sellest igavusest, vaid, mis sellel igavesel pistmist on, et noh, kasutaksin meelevaldselt seda sõna just selles määratluses igavuse, mitte igavuse, et noh, kui sa ei suuda seda tervet oma elu haarata või sa ei suuda edasi minna, siis ta ongi tegelikult igav, et noh, sõltumata sellest, kas sa nagu kasutad seda sõna, ta võib olla ka teiste jaoks igav, et. Ma arvan, et inimene ei ole alati nii arenenud, et ta suudab omaenda tegevusele hinnangut anda või ikkagi toimib mingisugune enesekaitset elu ei oleks mõttetu ja ja ma arvan, noh, väga vähesed tunnistavad, et nende elu on igav või nad lihtsalt ütlevad, on sundseisus ja nende ellujäämine on juba piisavalt põnev, et noh, loomulikult unistused on juba ammu unustatud. Aga see peab olema mõlemalt poolt vaadates huvitav ja mitte igav. Ja noh, lõpuks ma ütlengi, et kaks Nende kaks kihtidega enamalt jaolt isegi eksisteerivad korraga, et, et see see täiskasvanu igavus selline peaaegu et filosoofiline tõdemus, et, aga kui kõik on peale üks ja see sama või noh, kuidas seda rakendan jahedal hommikul kell kaheksa silmad lahti ja mis ma selle teadmisega peale hakkan ja see, et ma teen mingisuguse natuke teistsuguse maali ja natuke teistsuguse heliteosega, kirjutan teistsuguse raamatu, kas on midagi põhimõtteliselt teistsugust, et kas seal on mingisugune uus mäng või on sedasama mäng? Olen proovinud linnaga tagurpidi, täiesti teises suunas ja maalinud 36 täiesti identsed ühesugust maali, et noh, võtta nagu see asi päevakorrast täiesti maha, et midagi peab nagu muutuma, et kui mitte midagi ei muutu, et mis siis on et mitte üritada nagu tark olla, vaid piirduda ühe tarkusega, mis sul on, et sellise säästliku mõttega, et kui sul on üks hea mõte tulnud et võib-olla sellest piisabki terve elu jaoks, et sa ei pea. Et sa saad elada, ma ei tea, 70 aastat nagu ühte päeva, et sa kordad kõiki neid asju, mis on juba teinud, kui need tunduvad, et seal ühel päeval olid nagu mõttekad, võib-olla nad ka järgmisel päeval mõttekad, et ja siis vaadata, kuidas see aeg ise nagu sinu ümber tiirlevad, mitte sina ei proovi tema ümber tiirelda. Sealsed takistas muidugi mulle puhtalt ikkagi see kunstisisesed mängud või, või kuidagi tundus, et see projektina nagu mõttekas seda jätkata, et teha ülejäänud 40 aastat maad uuesti ühte sedasama pilti ja ja tundub, et seda on juba tehtud, et sellepärast üksi ei ole seda mõtet teha, et noh, mis on täiesti kunstimaailmasisesed mängud tegelikult. Ja mulle tunduski, teine oluline asi et mõelda välja aparaat, millega saada kätte see mingisugune tarkus või see väärtus ja teine, mis selle aparaadi juures on võib-olla isegi veel olulisem, no mis võib-olla võimaldaks väljapääsu sellest olukorrast, on see aparaat peaks olema suutma tarvitada seda, mida igapäevaelu nagunii toodab, et teha sellest mingisugused väärtused, et kui ma enne rääkisin nagu tarkusest, et noh, see võib olla nagu küsitav, aga noh, igapäevaelus juhtub väga palju midagi sellist, mida me ei oska nagu hinnata, aga mis tuleb kogu aeg juurde nii või teisiti sedasama igavusse sama see, et see on juba sama rutiin või seesama teiste poolt peale pandud kohustused ja see, mis nagu tundub, et noh, see on see, millega tuleb hädapärast ainult leppida, aga, aga mis ei saa mitte mingil juhul väärtus olla. Aga noh, nii nagu tööstuseski on, nähakse mingisugust võimalust, kui see ei piirdu ainete väikeste mahtudega, et kui nafta ja ja muud ressursid saavad otsa, et siis kindlasti on võimalik toota energiat ka kasvõi sedasamast prahistas solgist, mida me toodame ja mitte ajada näiteks ilusat kasepuud ilmtingimata kuhugi pliidi alla või põletada naftat ja noh, tegelikult on, saab energia kätega uuesti sellest sellest prahist, mis on ära visatud ja mulle tundub, et tahtmata küll öelda, et igapäeva mingi olmepraktika on praht, aga, aga noh, ikkagi ei tundu nagunii väärtuslik olevat, kui mingisugused uued huvitavad ahaa, et panna see aparaat sedapidi tööle. Et see, mis paratamatult alati nagu sünnib, ta suudab alati töötada selle tooraine peal, et see võiks olla mingisugune väljapääs, et sul ei jäägi nagu mitte mingisugust siukest nagu taaka järgi või sellist suurt dinosauruse saba, mida sa järjest järel lohistada, et kõik see, mis on nagu paratamatu ja kõik see noh, mis on lihtsalt juhtunud, et ta suudab seda saba ise uuesti ka süüa, et kui sul on nagu halb päev, siis ta tarbid seda halba päeva, kui sa parem päev seda tarbib seda, kui sul on mingisugused kohustused siis mis iganes selles nagu sünnib, et see aparaat sinu sisemine, see mingi toimimisloogika, et see suudab, suudad sellest teha inimväärse elu, et see ongi see kütuse, et seal on mingisugune kummaline igiliikur, et ta ei tarvita ainult seda nagu parimat parimaid teoseid, huvitavaid reise, kohtumist põnevate inimestega, mille puhul võiks öelda, seda oskab iga Lolgi tarvitada, loomulikult on see põnev ja loomulikult on see vahva, aga aga see, mis jääb selle kahe vahepeale, et enne, kui sa jõuad järgmise põneva inimeseni või uue põneva kohtumiseni tegema kodus remonti või sa pead minema kuhugi kellelegi appi mingeid puid laduma ja tegema seda suisa üksinda ja ja nii edasi ei ole midagi, mis, mida sa ei taha tegelikult teha ja mida sa parema meelega unustaksid või sul lihtsalt tuleb mingisugune nukrusehoog peale ja sa mõtled tõesti sedasama, et noh, milleks see kõik ja tundub, et see on suhteliselt surnud hetk sinu arengus või sinu tegevuses, aga Ma arvan, et see ongi tegelikult see, milleks peaks nagu inimest kasvatama, et ja see, millest tegelikult suures osas elu koosneb, et kuidas see kõlab labaselt, aga mitte pühapäevadest, aga teisipäevadest kolmapäevadest, et kui sa suudad nagu need ülejäänud viis Äripäev aga sinna masinasse suruda, see masin hakkab tööle täistuuridel, et see oleks nagu tase. Aga mulle tundub, et noh, enamalt jaolt noh, ega inimene loomuldasa nagu ei mõtle selle peale minagi väikse poisina ma tahtsin lisada midagi huvitavat, ikkagi igasugu siukseid, tavalisi asju oskasin isegi teha ja see ei tulnud mulle üldse põnevas ei nädalat sugugi paremaks, aga kui lisan mingi uue mängu välja, mõtles, mis on minu jaoks erakordne, siis see oli hea, aga noh, mis sa lapse käest ikka tahad, aga noh, tundub, et ega enamalt jaolt selles mõttes halvemas mõttes jäädaksegi lapseks tahetakse ikkagi seda ülimat haruldast kütust saada ikkagi mingeid erakordseid, suhteliselt unikaalseid pärleid loopida sinna keskküttekatlasse, mis aurumasinad siis natukene edasi liigutab, aga noh, tegelikult peaks saama seal kõik nagu alla loopida, aga aga noh, ma arvangi, et võib-olla see ongi, peaks olema nagu iga inimese elutöö ja suhteliselt unikaalne, et ma arvan, et aurumasinaid neid kõike, söövaid aurumasinaid ongi sama palju kui inimesi, et noh, mitte nii, et ja ta kuskilt võetakse, kuuldakse, saadakse mingisugune selline ema projekt, kus tundub, et noh, seal ärevuse valem olemas ja siis siis kõik proovivad seda enda peal rakendada, et noh, tõenäoliselt ta ei töötaris sellisel moel ja noh, tegelikult ta peaks olema ikkagi kuidagi nagu see pihustub, sa ei ole mitte nagu tarbija, et sa lihtsalt nagu natukene kohandad selle enda jaoks, aga tegelikult selle võib ja isegi saab ainult igaüks ise välja mõelda ja noh, selle koha peal võib-olla ma täiesti ebaõnnestunud kasutanud seda sellist näitlikku sõna- mingi aparaat või masinaga, aga noh, selle koha peal ma oleksin täiesti nõus sellega, et võib-olla tõesti oleks vaja rohkem insenere või insenertehnilist haridust. Humanitaaria insenere vastandatakse, siiamaani vastandatakse, aga kui leida endale sobivad sõnad, kuidas seda olukorda kirjeldada ja seda lahendust kirjeldada, siis kindlasti läheks võib-olla näiteks inseneril silm särama, kui ta saab aru, et aa ma ehitan endale seal elamise masina veel sisse, et kuidas asi peaks täpselt käima. Ja noh, tegelikult kõik sellised masinad, ma arvan, kui sa ja mida masinaid masin nüüd ma olen, alanemine on täiesti ebakompetentne, aga, aga vaat autodes ja seal on kuidagi niimoodi, et üks on see mootor siis on mingisugune ülekanne, kus asi kantakse üle nendele ratastele, histaras hakkab sõitma, pluss need muud igasugujupid ja nupud, mis sealjuures on aga see, et kui sa võtad ainult selle puhta tööorgani, siis ta, ma kujutan ette, et niimoodi vaadates, kui sa ei tea, mis ta alguses marslane näed seda esimest korda oleks täiesti absurdne olla, vaadata mingit silindrit üles-alla sõitmas, lihtsalt võib tekkida ka täiesti siuke eksistentsiaalne küsimus, et okei, et kas ta on siis all või üleval, et üks kahest võiks nagu parem variant olla, miks ta all üleval all üleval alla üleval kogu aeg tarbib metsikult kütust, et noh, paneme selle kraani kinni, kodustanaatan all, kui seal on parem ja kogu lugu. Aga noh, kui sa suudad selle nagu üle kanda selle idee liikumiseks omakorda noh, ka see pole veel kõik, siis sa leiad nagu mõte, mida sellega liigutada, siis muutub kõik, see asi nagu väga mõttekaks, et, et noh, ma arvan, et meie enda sees on umbes samasugused probleemid umbes samasugune niisugune kolmikjaotused. Et noh, mitte ainult leida mingisugune masin, mis tarbib iga päeva hallust, aga suutlasega ära ühendada endaga ikkagi seesama asi, mis mind nagu lihtsa inimesena painab metsikult. Kuidas aitab see mind ülehomme hakkama saada, see mingisugune teadmine või see, et, et see, et ta, mu lihtsalt tiksub mingi masin sees üles-alla, see pole veel see, et kuidas ma ta ära ühendan, et see on ka mingisugune mingisugune jupstükk, mingisugune psühholoogiline jupstükk või mingisugune hingeline jupslik, mis tuleb kuhugi sisse panna ja siis alles ja noh, võib-olla see viimast näidet polegi vaja nii väga reaalellu tuua, et kuhu siis sõita. Peaasi, et tegelikult võib-olla see, et selle pealtnäha nagu mõtet osa elust ära tarvitatakse, et see ongi tema tegelikult suurim mõte, et ta on nagu pigem selline see katele, kust saab kõik ära kütta ja selle energia paista sa siis eladki toredasti edasi. Aga noh, kunsti näitega edasi minnes ongi see, et teatud iga ja mis siin enne oli jutuks, et pida toetab statistikat, enamus kunstnikke teevad oma parimad asjad suhteliselt alguses. Ja lõpus Tehakse edasi ja ma olen vaadanud kõrvalt ja mulle tundub tõesti, et see vastas suuresti tõele, vastab tõele, et seda tarkus suudetakse väga harva rakendada mis mind tõesti nagu hirmutav ühest küljest, kui ka isiklikult, ega ma ennast ei suuda kõrvalt näha, et kas mina kihutan sedasama sedasama ummiktee suunas või see, et kui sul on nagu parimad võimalused, et kui sul nooruse rumalus on selja taha jäetud, et kuidas jänes aparaat ümber häälestamata, et sa pead nagu seda vist elu jooksul mitu korda tegema, et ta üllatavalt harva töötab tarkuse peal hästi või seal elukogemuse peal ta ei suuda seda asja sealt läbi lasta ja see ei muutu väärtuseks. See ei ole väga nagu optimistlik öelda. Kui ma olin õppinud, mõtlesime tudengitele, kui nad olid väga pessimistlikud, et kunstimaailm, kuidas läbi murda ja nii edasi, nii et see tõenäoliselt lähiaastatel oma parimad tööd, et noh, palju õnne teile, et et siin noh, kõik on kohe-kohe, et, et ta võib-olla sellest ei saa veel aru, aga, aga just nimelt see, kui sa kui sa oled nagu, pigem nagu suhteliselt rumal, et siis on seal püssirohu valema kõige parem ja siis sa saad sellest lõbusast igavusest nagu jagu, et saada, kui suutnud ületada selle lapsepõlve igavuse, sellesse järgmisesse sõbra suubunud ja siis panevad kõik enam-vähem oma enamvähem selle mootoriga, kui nad on, võib-olla see ongi siis mingisugune sama näidet ikkagi jätkata seal mingi selline klassikaline sisepõlemismootor, et kõik saavad nagu aru, et, et kuidagi see kütus töötab sellises vahekorras, et kaks kolmandikku rumalust, üks kolmandik tarkust ja siis siis need asjad nagu tulevad, millest võib-olla kohe nagu aru ei saa ka hiljem sa tead nagu suhteliselt palju siis muundada see mingisuguseks väärtuseks, et Ma näen pigem nagu suhteliselt palju ka ebaõnnestumisi, et noh, vabandan küll nagu oma erialalt, aga ma arvan, et see ei ole nagu laiuti väga palju erinev, et, et kuidas seda kõike. Võib-olla on see lihtsalt meditsiiniline probleem, võime, arstid ütlevad, et teatud vanuses ja nii edasi, et ma ei tea, millega nad seda põhjendavad, aga ma arvan, et no mitte ainult kunst, vaid kultuur, terve elu, et ta on ikkagi pigem nagu malemäng ja see ei ole mitte 100 meetri jooksjad, see, sa ei saa nagu öelda. Teate, sinu lihased lihtsalt ei võimalda nii kiiresti joosta. Tähendab, see on küsimus ikkagi nagu mingisugused mõtlemises ja heas mõttes leidlikkuse ees, et see ei sõltu sellest, mis kaartsale kätte jookseb. Sa pead suutma selle välja mängida ja seal on igal juhul peaks nagu tark, kus maksma, aga miks ta maksab nii harva ja, ja miks suudeta kasutada nii väikest osa, et see on jälle jälle see, et see ikkagi me klammerdume selle, selle mingisuguse omaenda väikese masinavärgi külge, et sa mitte see, et sa korrata nagu tööle saanud hoolduses käima ja tuleb ümber teha, aeg-ajalt ei tööta sama režiimiga algusest lõpuni välja. Mul on selline tunne, et noh, mingil hetkel seda ei seadistada lihtsalt ümber ja rõhutakse pigem millelegi muule. Ta võib-olla rõhutakse sellele eriti labane võrdlus, et noh, mul on lihtsalt uhke auto juba. Et te peate juba sellepärast mul laskma esimesena sõita ja kogu lugu mitte seepärast, et sa suudad esimesena sõita, aga te peate laste sõitma mingid sellised asjad, noh, need võivad olla psühholoogilised küsimused. Aga noh, ikkagi, et see ei muutu. Rumalus muutub kergemini kvaliteediks kui tarkus noh, enda peale mõeldes, et ma lihtsalt millegipärast optimistina võtaks selle niimoodi kokku, et tänu sellele on tegelikult elu nagu huvid, tav, ta läheb üha huvitavamaks, läheb üha riskantsemalt, ma ei kujuta ette, noh ma olen ka juba sisenenud sellesse ikka või noh, tahes-tahtmata need kui mitte tarkus, siis kogemused tulevad, et noh, mis nende riiulitäitega kogemustega teha, et kas ma suudan nad nagu sinna mootorisse ajada või mitte või nad lihtsalt on seal, et noh, paratamatult paraad riiulis on siis need huvitavad kogemused ja siis on kaks kolikambrit on täis loobitud seda, mis on lihtsalt kogunenud ja mille puhul ma saan kedagi teist süüdistada, et elu on selline olnud ja aga jah, et see, seda ahju ehitust tuleb muuta kogu aeg. Jätkab Kaido-le. Nagu siin ennegi juttu seal rääkida, aga raskem on teha, et ja noh, niikuinii siuksed väga kohmakad sõnalised võrdlusele, mingisugune aparaat, ahi ja mootor, et ega need ei aita ja kuigi palju edasi, et kui sa nagu peeglisse vaatad, sa oled ikkagi enda nägu, aga mitte ühtegi mootorit sealt, et noh, mis see siis on. Aga nüüd ma jumala millimeeter haaval sinna sinna lõppu lähedale ka, et et mulle tundub, et noh, kõik see inimlik tarkus on tegelikult üllatavalt poeetiline. Sõltumata ma arvan isegi inseneritarkus või noh, kõik see nõu hau nii-öelda, mis meil õhus rippuvaid nagu tegelikult üllatavalt poeetiline. Mul tuli see mõte või veendumus ka mõned päevad tagasi, kui me olime ühel üritusel toimusid konkreetsed asjad ja üksnes üritusel osalevatest, inimestest saatis mulle pärast tagasisidena, aga tuli välja, et ta on selline inimene, kes tahtsid kõike luulevormi panna ratsuse luuletuse vormis ja kuna ma olin seal õhtu, juhtus hiljuti mulle väga halb mälu, aga juhtus nii ilut, et ma väga täpselt mäletasin, mis seal juhtus ja mis ma seal tegin, rääkisime, saatsime selle luuletuse. Ma lugesin seda luuletust. Mina ta oligi selline fifty-fifty, et ma nagu sain aru, et see on sellest aga osanud teda uuesti nagu eluks tagasi panna, et noh, ta jäigi kuidagi noh, jälle nagu see heeliumiga õhupalle sinna kuhugi vahepeale hõljuma tal nagu territooriumi kohal. Aga. Ma tahtsin tegelikult küsida, et kuule, mis sa selle viimase salmiga mõtlesid, et mille kohta sa selle täpselt kirjutasid, et seal mingeid üksikute vihjetena üksikute fraaside ja ma sain aru, et olid väga konkreetsed seigad sellest kohtumisest. Aga poeesia, keelan, poeesia, keele ta suudab nagu rohkemates avastada. Ta on täpne nagu teises mõistes. Ja noh, see nagu mul viiski mõtle selle peale tahta. Ühesõnaga kogu see tarkus on selline noh, see, mis ma alguses rääkisin, et seda üllatad raske nagu isiklikuks muuta, et sa saad aru, milles on. Aga sa ei suuda nagu Sa ei suuda seda teha enam nii konkreetseks, nagu see sündmus oli või nagu elu on, aga see on ikkagi see edu võti, et kas see asi, mis sa, see lisaseade, mis enda jaoks välja mõtled, et kas ta kuidagi selle selle suudab teha või mitte ja ja nad on täpselt samasugune nagu see poeetiline tarkus, on ka minusugune poeetiline kogemus. Mulle tundub, et kui see aparaat nagu töötab ja kui noh, juhtub see, mis oli parim, mis nagu juhtuda, et asi toimib. Et see kõik, mis su elus on, seda lehtri kaudu selle sisse ja, ja ta väljub mingisuguseid kvaliteedina. Seda ei saa nagu konkreetselt võta või, või mõõta, et mis asi muutus milleks, aga see on mingi noh, ta ei ole isegi mitte füüsiline surin, aga, aga ma tunnen, et mingisugust sellist noh, minu jaoks äärmised, reaalsed siuksed nagu naudingutunnet kuna nagu päriselt-päriselt selle kõige sees kõige sees ongi niimoodi, et see kontaktpinda maksimaalne sa võid tulla ükskõik mis hetkel täiesti argistel hetkedel olen nagu võimeline seda tunnet nagu tekitama, et see selliseid nagu juhtub ja mis minu ümber on, et see on väärtuslik ja mul on mõnus olla. Noh, jälle kui ma peaks ütlema, mille pärast on täpselt siis mõnus on ja, ja mis osa tekitab, millise osa mõnust ma, noh, ma ei oska seda öelda, aga aga põhimõtteliselt tundub, et mingitel hetkedel aparaat tõesti niimoodi töötab, muundab selle asja, et ümber ei ole mitte midagi, ma ei ole kuskil huvitavas kohas, aga aga ma suudan selle seisundi tekitada suhteliselt tihti, viimasel ajal, et mõnus olla nii nagu peaaegu nagu inimlapsed. Hea on niimoodi, on hea ja mitte sellepärast, et päriselt on hea, aga see, mis on, et seda, et see muutub heaks. Ma ei tea, kas see on nüüd see aparaat või ei ole ja kas aitab näiteks ka 10 või 20 aasta pärast, kui ma olen veel vanem, mõtlevad oh jumal, oled siukest jama. Ise naeratab ja tal on mõnus. Noh, vot see asi muidugi, et inimene ei ole ise nagu adekvaatne hindaja, kas sa, noh, võib-olla me kõik tahame päästa oma elu, et, et see võib olla lihtsalt see, et ma, ma olengi välja mõelnud selle aparaadi nüüd enda jaoks ja ma olen välja mõelnud, et ta töötab, aga ja ma ei saa seda mitte mingil pagana moel kontrollida, et kuid niisugused noh, enese õpetjaid on küll, ma arvan, tegelikult et see ei ole nagu lõplik tõde, kui mina ütlen, et ta toimib. Tegelikult ma usun, et ei oska nagu nimeliselt öelda, aga need on päris konkreetne grupp inimesi, kes peavad samamoodi nagu nõus olema, sellega ta nagu mingi kvaliteedikomisjon võtab tehases asja. Et kui ma, kui ma naeratan nagu õnnelikult ja mul ei ole igav selle pealkirja juurde tagasi pöördudes, aga teised ütlevad, et jumala igav on, et siis ma olen ikkagi endale illusiooni loonud. Edasi tegelikult ei tööta, aga ma püüan nagu kohtuda kvaliteedikomisjoniga ja vaadata, kas asi toimib, aga, aga mulle tundub jah, et see on see, see on see liides, mida nagu vaja, temal nagu aru saanud mõneks ajaks, et mis selle asja mõte, mida me tegema peame, et miks ma kunsti teen või, või ma ei tea, millest koolis rääkima võib-olla, et kuidas neid asju rakendada, mis meile räägitakse. Ja et sellega saab igaüks endale mingisuguse riistapuuehitama selle jaoks ka ma ei tea, kas ta kolmandas klassis või üheteistkümnendas või millal saab ette määrata mingisuguseid aegu või mida rutem, seda parem või vastupidi, kui liiga ruttu, siis on halb. Kui palju peab kogemust olema, aga noh, ma arvan, et võib-olla võib-olla peaks lihtsalt rääkima, igaüks otsustab ise, et kas see on nagu väärt ja millal see peaks tulema. Sinu Winston, sündinud puhtast igavusest ja see on puhas kompliment sulle kummaline, et kunsti, mida tehakse surmavalt igavusest, seda ei ole igav vaadata, et see omakorda tekitab niisuguse surmava igavuse, mis omakorda paneb niisuguseid armarata käima, tekivad uued ideed või, või niisugune loos kultuuriloolist vaadata, siis pole viimased kaks-kolmsada aastat on niisugune eriline niisugune liikumine, et likvideerida igavus kui fenomen, kui me vaatame inimesi võib-olla veel viis-kuussada aastat tagasi, siin eelmises loengus oli Juttavaskiisist, kui me mäletame, askees, nii nagu ta kreeka keeles on mõeldud sõna, harjutus või treening, igavus võiks olla täpselt samuti harjutamine või treening ja ja kui me vaatame, kuidas on, on viimase paarisaja aasta jooksul massid võõrutatud igavusest, kuidas nad on lakkamatult hõivatud. Et see on niisugune kummaline tõsiasi ja, ja kardetavalt meie lääne kultuuri kasuks nüüd nagu ei räägi, et kui me nüüd tuletame meelde seda infotehnoloogilist revolutsiooni, siis, siis võib-olla need globaalsed võrgustikud on sugune eriliselt revolutsiooniline igavusevastane vahend et hoida inimesi lakkamatult, et nad oleksid hõivatud. Sest nähtavasti igavus on ka niisugune antisotsiaalne nähtus või piisavalt sotsiaalselt ohtlik nähtus. Oli sellist avanevad inglise mõtle, kes, kes räägib surmast igavesest, mis võiks olla siis niisugune kui laps, panna niisugusesse olukorda, ükskõik mis vanuses lapsed, tal on ühel hetkel kohutabki Kaavet, see niisugune surmav igavus paneb midagi lapses liikuma, midagi täiesti enneolematut. Ja sellest võib-olla see igavus, mis võiks olla niisugune loovuse, läte või innovatsiooniuuenduse või uuesti mõtlemise latte. Mul tuleb meelde. Juhtusin kunagi 10 aastat tagasi Peipsi ääres rannas rand oli inimtühi, kaks väikest last mängisid seal mängisid sandalettidega ja siis ma küsisin, et mis need sandaletid tähendama. Sandaletid tähendab rongi autot ja seal kõrval linn tegelikult nagu mitte midagi olnudki, ainult olid sandaletid ja tühirand. Aga nende laste kujutlusvõime või imavinatsioon nendest sandalettidest ehitas neile mingi täiesti niisuguse kummalise maailma. Ja see, millest sa rääkisid sinu kunstis on minu meelest see kehastanud või lihaks saanud, see niisugune surmav igavus. Ma kunagi muretsesin, et ta peab olema nagu no ikkagi seesama, et ta peab olema efektar, peab olema huvitav ja kuidagi sest tegemise käigus tundus see tegemine võtab ikkagi niivõrd kaua aega, et see põnevus ei saa nagu jätkuda nii kaua, et ja kui ta tuleb tegemise käigus juba endal ei ole põnev, et võib-olla töö põnev, aga nüüd. Argisus, millest ta koosneb, et mul ei ole nagu mingisuguseid romantilisi ideaale selle suhtes ja, ja see teebki asja põnevaks tegelikult, et kui ma kui ma värvin pildi fooni, siis ma lihtsalt värvingi pildi foon õudselt põnev teha lihtsalt kanda seda värvi sinna peale, et kui ma olen leidnud õiget tooni sinise ja kui ma olen veendunud, et see on suhteliselt õige ja siis selle pealekandmine puhas nauding, seal peavad mingisuguseid trikke tegema, et see noh, mis tegelikult on ikkagi seesama. Teisipäeva kolmapäeva neljapäevarutiin, et võib-olla see väljamõtlemine või see hetk, kui sa otsustad, sa teed midagi sellist, et see on see selline, kus käib see pauk ära, aga siis sa hiljem pead seda tegema, aga mulle see tegemise pool üha rohkem ja rohkem on nagu meeldinud, et lihtsalt see lihtsalt teostamine ilma ilma igasuguse sellise terminoloogiat kunstnik loob ja kunstnik maalib, et kui mul on vaja rohelist, siis ma värvin roheliseks. Laps ütleb, et ma ei maali teda rohelisema, värvin ta roheliseks kamoon, et noh, mis me siin seletame asju niimoodi ja kui pärast toimib, siis noh, hakkame uuesti nimetamata maalitud ja võib-olla see kõlab tõesti paremini uhkemini. Aga no ta on lihtsalt mingisugune Ta tegevus ja ta üks tegevus paljudest, et ei ole siukest nagu hierarhiat, et ma olin sellepärast. Ma olen maal ja kuigi maksimaalseks sellepärast on minu meelest on hästi, mis vale põhjus tegelikult sellepärast, et mulle meeldivad pildid hoopis. Aga poeg tahab saada elektrikuks, aga ma arvan, proovin talle ka, nagu öelda. Algul õppis loomingulisemalt erialal, ta tahab midagi vähem loomingulisemalt konkreetsemat ja ma ütlen talle, et ega sellest loomingulisest seda nagunii ei pääse või, või noh, see on igal pool olemas, et kui sa ei ole päris rumal, siis sa hakkad seal ka midagi muud taga nägema, kuigi noh, tegelikult sa lihtsalt lähed, sind kutsutakse asendada 16 ampri kaitse 32 ampri sega, aga noh, see kui sa teed seda korduvalt kohtunud inimestega kõige selle juures ja mõtled, miks inimestel on kaitsnud, miks on pool, miks nad elavad niimoodi, miks mina seda teen, noh see asi laieneb nii suureks, et sul peavad olema mingisugused muud vastused ka sellele, kui lihtsalt see, et, et see on ju nii lihtne, see vast ma teen seda ei ole enam lihtne või vastupidi, et, et noh, see on jälle seesama mägi, ole mägi ja mägi, on mägi uuesti. Mulle tundub nüüd, et ma võib-olla mul õnnestub liguneda juba sellele, et mägi on taasmägi, et ma teen pilti, lihtsalt no ma olin seda, mul tuli mõte, pildi mõte lihtsalt. Ja ma teen selle pildi mõtte ära ja vaatan, et täitsa tore pihta. Kõlab nagu idioodi jutt, aga kõige selle juures ta pakub nagu naudingut teda tundub, et ta läheb nagu asja eest, et ta on seal steitment, et mitte see tegevus ja pluss see, mis selle pildi peal on, need asjad hakkavad nagu kuidagi kokku, kui saama noh, mina sellega, mida ma teen, et igavus ja aga noh, kõik nagu sobima, et see on see, et noh, kuna see igavese mõista seal nagu ongi, jagab asjad ikkagi kaheksat igavatekse, mitte ilavateks, aga aga kuidagi nagu kokku ajada enda jaoks ka. Kas igavus ei ole seotud kuidagi tühjesega ja siis võib-olla ka mingi hirmuga selle ees etel? Hilise tühjus on või kuidas me sellest aru saame, et kas ta nagu viljatu või viljakas ja lihtsalt selline mõtlemiseks? No see on säravuse mets, milles me elame, et sa oled selle nagu metsa ikkagi ära kodustama, kui sa huntide karudega ei oska olla, no need on need hundid, karud, need asjad kätte, et noh, see ei ole nagu vaba sellesse nagu Mowgli ikkagi seal, et on kõige-kõige selle mateeria keskel, et sain. Padrun materiaalse situatsiooni ma teen kodus remonti ja nädal tagasi või kaks nädalat tagasi tegin ühe ruumi täiesti tühjaks, vaip oli vaja vaipkattele vaja ära võtta, täiesti tühjaks teha, võtsin vaiba üles ja siis ma sain hakata neid seinu värvima, lage selle kõik igasugu muid asju ja ja selle kahenädalase töö käigus oli ruum, täitus absoluutselt igasugused tööd räniga põrandani täiesti täis, aga nüüd oli vaja uuesti sisse tuua, töö sai valmis ja siis ma nagu uskuvatel filmi tagasikerimine, ma hakkasin kõik need asja nagu välja viima. No kõik on nagu asja pärast toodud, need vaja olnud uskumatu kogus, mis selle, selle väikse ruumi remontimisest, mida ma seal ikka ainult toonud ja ja kuidas nad ei tahtnud nagu välja minna. Viisina viisina ikka need veel oli ja viisina kuidagi seerisina panin ära, see oli veel mingeid asju, veel mingeid liiste ja mingeid liivapaberit ja noh, nii et tõesti saadangu nulli tagasi, noh, mis hädavajalik, et see võttis tohutult aega, see oli siuke Ma ikkagi eksistentsiaalne kogemus, et noh, alles oli tühi ja ega ma nalja pärast kõik hädavajalikud asjad, aga kas need tõesti oli, ma ei tea. 676 ja kuidas noh, tõesti aja taga peaaegu, et viimaste alati ikka meil on, noh, see on tegevuse Achilleuse ja kilpkonna võidujooks ikka veel on midagi uima, viinerit kogu aeg välja, need peab olema lõplik arv, aga need on ikka veel ja tundub, et see arv ei ole lõplik. Aga lõpuks muidugi ta lõppes, aga see on nagu täiesti niisugune veepiisa suurune näide, isegi seal see asi on selline, et sa sedasama tühjus, et noh, on tühjuse sisse, aga kuidas ta täis sai ja kuidas ta uuesti tagasi läheb, et see siukse Mul oli ka füüsiline igavuse kogemus, aga suhteliselt hiljaaegu, et mulle tundus, et see aparaat nagu töötas, et ma nagu väga nautisin seda küsimusi, resideeruv projekt oligi see, et teha mitte midagi, nad aktsepteerisid seda ja siis ma olin jumala suvalises kohas kaks kuud mulle noh, mul on võetud kohustust midagi teha ja mul on võimalus ka mitte midagi teha peale selle lihtsalt. Ma ei tea, jalutada, lugeda raamatut ja lihtsalt see kaks kuud seal nagu ära olla noh, muidugi läptop oli kaasas, aga noh, ikkagi väga, väga väga lihtne rutiin oli seal päevast päeva üks seesama, et paar esimest päeva olin nagu ehmatav, aga siis ma nagu kohanesin ja ja noh, see surin tuli nagu sisse, et, et kuidagi nagu serv toimis ka see koht sellisel moel nii-öelda selles vahet ei olnud, kas ta kuigi tal kõikide parameetrite järgi nagu igav koht ja mul oli igav projekt, aga aga ma sain sellega sellisel moel hakkama. Ja samamoodi järgmine asi võiks olla nagu nii-öelda huvitavas kohas. Aga mida saab ka kahte moodi täpselt vaadata. Iga jumala päev ainult huvitavad asjad, et mis muutub samasuguseks rutiiniks tegelikult et tegelikult on jälle seesama küsimus, et kas see põhiline surin tekib sellest või mitte, et see lihtsalt, et üks pluss üks pluss üks ei, ei garanteeri veel tulemust ikkagi, et lükkida kõiki neid põnevaid võimalusi üksteise otsaga. Aga see oli ka see, et, et see praktiline, et, et kuidas see mu elu muudaks, see, mis teised teevad või mida nad on mõelnud ja öelnud, või see, mida ma nagu ise teen, et kas ta kas ta läheb nagu eluga kokku või nad on ikkagi erinevad riiulid, et Kodused toimingud, erialane töö, perekond ja kas need on kõik kuidagi nagu lahus ja noh, nagu see riiul ikkagi on, et tal on mingid, mingid asjad on kõrgemal, kas sellepärast, et lapsed ei saaks kätte või ohtliku seepärast, et on väärtusega ikkagi nad on kuidagi nii, et juba sisearhitektuuris öeldakse, et tuleb panna nagu optimaalsele kõrgusele kõige rohkem vajaminevad asjad ja see tekitab mingi hierarhiat. Et kuidas need asjad tegelikult noh, nii panevad tohutu puhtuse ja korra friik tegelikult, aga kuidas valada kõik asjad kokku või või vastupidi, seekord oleks selline? Mis ei eralda ass, aga ühendab need noh, ma olen proovinudki seda teha tohutu korrastamise tulemusena, sest ma ei, ma ei usu seda mõtleva inimesena. Et need asjad juhtusid loomulikult, et ma proovin nagu mõelda oma ajumahu piires ebaloomulikult palju, kuidas asju õieti Ja teha. Selle koha peal, kus sa rääkisid, et sa tegid ühte sedasama pilti hästi palju järjest et eks on olnud ka ka siinmail ju noh, just ka veel mõned sajad aastad tagasi, et et noh, et kuidagi see igavik ja igavus ilmselt on, on seotud, et tehtigi ühte ja sama pilti terve elu või et oligi ainult mõni viis, mida lauldi ja see polnud nagu nagu selles mõttes tähtis ja, ja siis tuli see meisterlikkuse moment, tuligi alles noh, peale seitse kümmet ja mõnel pool maailmas on see ja siiamaani niimoodi. Ja et selles mõttes ja mitte ainult nagu eraklus ja, ja nagu kangelaslikkus ei käi mängureeglite hulka või et nad on noh, alles nagu selliste kirjanduslike tegelastena või arvutimängutegelastena. Et selles mõttes ka meister on, on alles nagu kirjandusliku tegelasena jäätsa. Et naljalt nagu ei õnnestu selles mõttes meistriks saada, nagu see kombeks on olnud. Et võib saada nagu vanaks veidrikuks üpris kergesti. Aga noh, on ju nii, eks ole. Kuidagi väga raske on meistriks saada, et see ei käi nagu mängu hulka. Ütle, seda polegi vaja. Et selles mõttes on, on täiesti lõputu puberteet, mis ei olegi nagu väga tore, teistpidi üldse naljalt igav ei ole. Aga ikkagi selle igavese koha pealt ma ütlesin seda küll korra, aga ma tahaksin nagu rõhutada, et ma usun sellesse väljastpoolt vaatamas professionaalsuse silma ka. Et noh, ma arvan, et need kombinatsioonid on tegelikult kõikvõimalikud, et minul on huvitav, aga tegelikult on igav. Ma teen nagu valet asja on asjadest valesti aru saanud, et noh, tegelikult see ei ole huvitav, see ei ole minu emotsionaalne seisund, see on tegelikult ikkagi ta saab kuidagi nagu teiselt poolt ka vaadata, et kui sa kui sa ei ole enam pingutan kui see nagu arenenud, kui sa lõbutsed nagu liiga nagu madalal tasemel, kui sa asjad enda jaoks liiga lihtsaks teinud, siis tegelikult ei ole huvitav siis on tegelikult igav, et noh, sõltuvalt vanusest ka siis öeldakse, et ei öelda, tegelikult tuleks nagu öelda, et kuule, Sa suudad nagu rohkemat ei ole, huvitav, tegelikult ka sul ei ole huvitav, tegelikult saad endale sisendanud, et on huvitav, aga tegelikult ei ole huvitav, et proovi nüüd ikka veel natukene, aga see käib nagu just täiskasvanute kohta ja see ka, et mul mingi eetiline probleem ei ole tegelikult hetkel igav ja veel vähem on mul igav. Teie ees olen jumalast vedru nagu põhja keeratud, et kas on üldse eetiline, nagu igavesest rääkides on see võimalik rääkida igavusest ja mul ei ole viimased aastad absoluutselt igav olnud, aga vot see ongi see, et ma Ma ei ole nagu, ma ei saa nagu väljastatud vaadata, äkki on, teised vaatavad ja ütlevad, et ei ole nagu see tase või ei ole see nagu et näed, London õhinas, aga aga peaksid aitama. Et see on täiesti võimalik, et, et see ei ole mingisugune alibi, et ma ütlen, et tegin seda, tegin teistele põnev on, aga noh, ma praegu räägin sellest asjast, et võib-olla ma olengi puhas, ehe näide mikroskoobi all siuksest mõttetust kullasest, kes. Aga vot siin võib-olla see koht, see ei ole mitte kunstikriitika, selles on mingi elukriitika või asi, et tagasiside või, või see, et keegi sulle ütleks. Niisugune ajaleht elu ja seal on nagu elukriitika seal täiesti sõbralikult proovitakse aidata ja juhtida nähakse inimeses võimeid ja kõike lihtsalt. Täna jääd passima nüüd siia, et see ei ole see et keegi sulle kirutakse, ütleks selle kohta midagi ka. See on täiesti teine teema, aga jah, võib-olla sellist ennegi siin küsisin eelmiste loengupidajate käest praktiline küsimusele, millal, mis on oluline, millal sellest peaks rääkima ja kes peaks rääkima ja kas seda peaks tegema tsentraliseeritult kõigest oleks küsitud ja kõigil oleks räägitud või mitte, et noh, näiteks ma küll kirun, et ja paljude asjadeni liiga nagu hilja ikkagi ja noh, võib-olla isegi see 36 maaliprojekt läks vett vedama, maksan seda liiga hilja tegema ja ma ei julge kõike süüd enda peale võtta. Et ma tahaks juba teisega natukene süüdistada, oleks pidanud nagu rutem mõtlema varem mõtlema oluliste asjade peale kõiki püstitanud sellist ülesannet. Ma mõtlesin eesti keeldumise eesti keele grammatika peale, lugesin raamatuid, sest Raamat iseenesest lihtsalt see kuidagi tal ikkagi teda ei viidud laiali pinnale. No see oli lihtsalt nagu Andrese probleem ja kes seal raamatus parasjagu olid, et see ei küsitud, nagu, et aga sinu probleem on, et keegi ei küsinud seda. Me pidime hakkima kellegi teise probleeme, aga keegi söödab isiklikuks muuta, on seesama asi aparaat noh, keegi hakanud üldse kokkugi panema, et noh, kellegi teise aparaat töötas täitel tuuridel ja, ja me sõime seda memm ja keegi nagu ei öelnud, et kuule, et aga sul on ju see töö tegemata täitsa see kõige olulisem, et aga sa ise, et ja tänu sellele kõik asjad läksid tohutult nihkesse ikkagi ja noh, ma ei tea, kas ta praegust on, see nihe on väiksem või mitte, et kelle kätte see pall visata, kodukoolkodu, kool, lasteaed ja mis vanuses, et aga noh, mis on oluline, et, et ma arvan, et need küsimused nagu püstitada õigel ajal ja siis jah, need asjad lähed nagu töösse, et noh, inimene teab ta aeg-ajalt korrates tallakesega, tegeled sellega ja siis nad lähevad kuidas kellelgi tempo on, aga tuleb võimalus, rutuse kodu töödab ruttu kätte anda. Kunstnik Kaido Ole kõneles teemal igavusest muusika Argobalsilt. Ööülikool tänab koostöö eest Eesti Kultuurkapitali ja kõue mõisa. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2012.