Ülikool. Inimene peab ennast arendanud pea, me oleme kohustatud ennast arendama, miks? Aga sellepärast, et kõik halb siin maailmas tuleneb rumalusest ja mõistmatusest. Koole. Raadio ööülikoolil on külas helilooja Sven Grünberg. Jutuajamise pealkiri on mõttemaastikke. Ma arvan, et sellel on suur tähtsus ja tähendus, kuhu inimene sünnib. See ei ole arvatavasti juhuslik ja sündida ja väikese rahva hulka on tookordne väljakutse ja ka erakordne võimalus. See, et meil need noored siin käivad. Küll siin ja seal, aga paljud välismaalt tulevad ka siiapoole, see on ka tore, eks liikuma peab maailma vaatama, aga see on ju ka tähendusrikas, et kui inimesed vanemaks saavad, siis kuidagi tekib ka uuesti tugevam tõmme oma kodumaa poole. Noh, nii nagu naljaga pooleks öeldes, elevandid tulevad koju ka surema, eks ole, et või oma teatud kindlatesse kohtadesse nii ka inimesed vanemana hakkavad tajuma oma kodumaad, oma sünnimaad ehk enam kui see noortel meeles mõlgub, aga noh, noortel on peas igasuguseid mõtteid ja tahet võetakse maailma avastada, selles on omad väga tugevad küljed. Ja vanemaealistel on ka jälle omad tugevad küljed. Muide kunagi kui ma olin 17, siis ma kirjutasin oma bändile Mess ühe niisuguse loo programmilise loo, kus on kaks põhiteemat, üks on nooruseks vanadus. Ja juba siis ma nägin nooruse plussi selles, et siis on jõudu väge midagi korda saata. See on plussi poole pealt, aga suhteline miinus on jälle see, et seal vähe mõistmist ja tarkust veel kogutud. Ehk siis pole olnud aega koguda seda palju. Aga vanemas eas muidugi ega noh, elatud aastad iseenesest ei too tarkust, aga siis kui on need aastad mõtestatult elatud ja siis saadud vanemaks ja targemaks, siis jälle kipub see meie lihaline vorm ära kustuma, ära väsima ja, ja me ei jõua enam nii palju, kui tahaks ja ta peaks. Huvitav on ka see, kuidas on olnud meil isegi sellised erakordsed võimalused näha maailma väga, väga eri tahkude pealt omal ajal see kõik tundus ju ainult õudne ja eks ta õudne ju oli ka see nõukogude aeg, aga praegu tagantjärgi jälle üldistavamalt minevikule vaadates ja selle üle mõtiskledes võib sellest näha ka tohutut võimalust inimeseks olemise võimalust ja niivõrd paljude elutahkude reaalajas läbielamist Meie tänavatel tankid olnud ja, ja nii edasi. Meie rahvast on tapetud, hävitatud, küüditatud, see kõik on muidugi väga õudne, aga selles on ka oma õpetus, õpetus selles mõttes, et me näeme, mis selles dimensioonis, kus me ka praegu seda ööülikooli teeme, toimub ja milline on inimese roll, koht ja ka võimalused selles dimensioonis. Kummaline on see, et tihti ka need piirangud, mida elu saab. Et see, kui ma kujutan ette siin seitsmeteistkümne aastase poisina sellesama messi puhul, et kui sa oleksid Läänes sündinud, sel ajal oleks olnud hoopis teised vahendid, jah, kindlasti piirangud ka jälle, mida see näitab, see näitab selle maailma paradoksaalsest tohutut vastuolulisust, aga nendest piirangutest tõepoolest on võlu ja see käivitab inimese loovat mõtlemist. No ükskõik, kas või piiblilugudes, Taaveti ja Koljati lugu tasub siin meenutada, aga, aga tulles nüüd lihtsamalt asjade juurde, siis, siis tõepoolest omal ajal nüüd juba kaugelt üle 30 aasta tagasi, kui oli mul võimalus anda välja nõukogude impeeriumi esimene elektronmuusika autoriplaat mille pealkiri oli hingus siis, kuna mul ei olnud neid traditsioonilisi vahendeid, mis olid läänes, siis ma kasutasin selle hinguse tsükli puhul näiteks suurt orelit või kiriku orelit, kuidas kellelegi meeldib seda nimetada ja sellele pillile lisaks siis elektroonikat. Aga ka muid naturaalpille ja selles mõttes oli, oli selline lähenemine ju unikaalne, ehk siis mujal maailmas, kui oleks olnud teised vahendid, siis oleks kindlasti ka teistmoodi muusikat tehtud, sest selline keeruline olukord tõepoolest ka omamoodi inspireeris. Kas olemus on muutunud, et sa oled oma teadvust arendanud, sa oled endaga tööd teinud. Kui sa nüüd võrdled ennast selle 17 aastasega no ma ei ole veel näinud ühtegi inimest, kes ütleks, et ta nooremana oli targem mäng seal kõik ütlevad, et nooremana ikka olin rumalam muidugi, aga mingi selgroog või, või pealiin on tõepoolest jäänud samaks. Mulle on alati meeldinud. Ja ma olen ka püüelnud tarkuse poole selguse poole. Mind ei ole kunagi tõmmanud meeltesegaduse poole liikumine. Minu tegevuse aluseks on suurel määral ikkagi olnud analüütiline ütlemine, mida ma siiamaani pean üldse tarkus aluseks, et võib ju küsida jah, et mis asi see tarkus siis on või kust see tuleb või kuidas seda üles ehitada, tarkust tuleb ja saab üles ehitada siiski ainult analüütilise mõtlemise abil. Selle abil, et proovida asjadest aru saada. Ja muide oma moodisega kummalisel viisil seondub meie põhjamaise eluga no kasvõi selle läbi, et sellises kliimas, kus me oleme nii rasketes tingimustes selleks et ellu jääda, ei piisa sellest, et ma usun, et vili läheb kasvama, näiteks sa pead teadma, millal vili läheb kasvama ja kui sa ei tea, millal vili läheb kasvama, siis sa sured, lihtsalt nälg. Sinu pere samamoodi. Eestlase meelelaadi, vaat need asjaolud looduslikud asjaolud on eestlase meelelaadiga vägagi kujundanud ja kujundanud, heas mõttes, pragmaatilises mõttes, et me peame, me lausa peame asjadest aru saama. Me ei saa sellele loota, et mingi inspiratsioon ja mingi tunnetus ja, ja me lihtsalt usume, et asjad lähevad nii või naa, ei aita. Looja jaoks on hästi oluline tema looming. Minu meelest sinu puhul on hästi sümpaatne see, et sa oled öelnud, et, et see muusika iseenesest muusika tegemine ei ole sinu loo jaoks kõige olulisem asi siin maailmas. Et mis siis sellisel juhul võiks olla, nagu see elukesa jah, kunagi on, on tõepoolest olnud ju Euroopa kultuuriruumis suur vägev loosung kunst kunsti pärast, mis näitab muidugi lihtsalt lapsikud maailmanägemist minu arvata. Sest loomulikult on kunstvahend abivahend ja milleks siis selleks, et inimestel aidata Ta ühest küljest aidata elada ja teisest küljest, et aidata inimestel avastada jällegi, et asjadest aru saada, mis selles dimensioonis toimub, kus me oleme. Sellepärast et kannatused tulenevad ikkagi rumalusest mõistma tusest arusaamatusest, mis lõppkokkuvõttes ongi ju meeltesegadus selleks, et meelt selgitada. Selleks on vaja tasapisi, mesilase kombel muidugi tarkust koguda. Sest nii kurb kui see ka on, aga mitte midagi head niimoodi plaksuga üleöö ei sünni ega toimu. Jällegi me võime uskuda kui palju tahes, aga homme klaverit mängima me keegi ei saa, selleks peab tegema tohutult, peab tohutult harjutama. Vaat seda mõistetakse, et näiteks klaverit või viiulit õppida, hästi mängima on vaja tööd teha millegipärast oma teadvuse üldise arendamisega, sedasama skeemi ei taheta kuidagi nagu näha. Ja mõeldakse, et küll sa teadvus kuidagi iseenesest areneb. No ega ta ikka ei pruugi areneda, kui ei analüüsita seda, mis maailmas toimub, mis meie ümber toimub, mis meie enda sees toimub, mis meie oma teadvusega toimub. Ja muidugi ma arvan, et siinkohal on ka õige vast meenutada seda või lahti rääkida see mõte kuhu siis jõudis mees, kes sündis nimega siit harta, mis tähendab sihi, saavutanu keda on ka nimetatud kautama puudaks buda, tähendab eesti keeles virgunu ja mida see virgumine siis tähendab, see tähendab seda, et ärgatakse üles sellest seisundist, kus me praegu viibime. Ehk siis vaadake, me kõik ju kogeme uneseisundit. Siis me ärkame üles mõtlema, et noh, oli seal unes, mis oli, aga väga hea pilt läks kuidagi palju selgemaks. Tavaliselt ju nähakse ikkagi una igasugust soga. See on tavaline skeem. Aga nüüd, kui inimese teadvus lõplikult virgub või ärkab, siis ärgatakse sellest seisundist, kus meil praegu kõik viibime, ärgatakse samamoodi üles ja nähakse neid inimesi, kes selles seisundis on, kus me praegu viibime, nähakse neika magavana samamoodi niisuguses meeltesegaduses, sest meel on varjutatud meeleplekkidega. Meeleplekkidest kõige raskem meeleplekk on muidugi mõistmatus, nõmedus, arusaamatus, aga neid on teisigi. Kui minna selle muusika juurde, mis on ju midagi sama salapärast kui teadvus. Et kui küsida, kuidas see sinul oli. Et võib-olla nüüd muusika kui vahend hakkab sinu jaoks võib-olla ka kõrvale jääma juba. Aga kui sa meelde tuletad, et kust ta su kätte sai ja kui vanalt? Mõnede rõõmuks mõnede kurvastuseks pean ma ütlema, et ega ta nii väga kõrvale ei hakka jääma midagi ja praegu käib üsna tihe toimetamine. Aga jah, selles suhtes ma olen muidugi õnnelik inimene ja minu jaoks on olnud nagu lapsest peale selge, et muusika on tavatasandil minukese ja minu maailm ja minu element. Ja ma olen isegi vaadanud kaastundega nende paljude inimeste peale, kes ei tea, mida nad tahavad maailmas üldse teha. Aga ma näen, et tõepoolest jah, muusika on vahend ja mingil juhul ei tohi ju kuidagi unarusse jätta siis seda peamist, sest tegelikult kõik suured vaimsed õpetajad on ikkagi rääkinud sellest maailmas on olulisi asju ja on vähem olulisi asju ja on vaja keskenduda olulisematele asjadele, mis ei tähenda, et jälle muid asju ei peaks üldse tegema või ja noh, muidugi eks inimese elus on ka erinevad etapid, ühel etapil on mingid küsimused rohkem aktuaalsed jäisil mingile pill on mingit muud elutahud määravamad ka selles tuleb rahulikult ja ja ma arvan, et ka muhedalt suhtuda, nii et kuueteistaastaselt oli mul võimalus mängida Eesti absoluutsete tippudega koos ja sai asutatud ju tol ajal niisugune ansambel nagu ornament. Selles mõttes on tõesti mul väga põnev elu olnud, et Ma olen kuidagi mingid etapid läbi teinud või ära teinud ja siis läinud edasi muude nähtuste ja võimalustega. Kui sai selgeks, mis on rock ja siis kuidagi kadus nagu huvi selle vastu ära. Üldine tendents on ju maailmas niimoodi, et kui sa millegagi läbi lööd, siis terve eluteed ainult seda asja, eks ole, aga ka minul oli nagu vastupidi, juba kui Salid tippudega ära mänginud, siis kas siin hoopis teistsugust muusikat progeroki tegema? Progerockiga jõudsime kahe aastaga nii kaugele, et tegime juba Tõnu Kaljuste kooriga sealpool sümfooniaorkestrit oli ka kambas ja sai seal kantaat asju tehtud ja siis tekkis elektroonika ja sai ka Nõukogude impeeriumisse ta elektroonika märki aetud, aga jällegi tol ajal oli, oli ka maailmas üldiselt niimoodi, et oli nagu kaks leeri, et need, kes tegid ainult elektroonikaga ja need, kes eitasid elektroonikat, kes olid ka väga kurjad ja lausa selle vastu. Aga mina tegin sel ajal mõlemat, ma kasutasin nii elektroonikat kui ka naturaalpille, mis sellel ajal ei olnud üldse omale. Need nähtused tulid hoopis hiljem. Ja siis jälle nagu uks elektroonilise maailma, kuidas öelda siiski suhteliselt keskmes olek kaotas ka nagu minu jaoks tähenduse hakkasin mitmel põhjusel ka filme ja teatress tegema. Aga muidugi jah, minu maailma keskmesse tuli siis täiesti 70.-te teises pooles budism, mida ma Linnart Mälli juures õppisin, olen õppinud 30 aastat. Ja noh, eks ma ikka õpin edasi jotka. Aga tulles nüüd selle Eesti teema juurde, et kas sul on mõni selline tekst või mõni Eesti suur mees, kes on sind kuidagi mõjutanud hoo ja Eestis on väga suuri ja vägevaid inimesi olnud läbi aegade ja noh, võib-olla praegu kohe otsekui küsimust natuke laiendada, siis ka mitmed välismaalased on imesid. Tänud, et kuidas teid, eestlasi on ju nii vähe, aga teil on nii palju nii mitmeplaanilisi inimesi ja inimesi, kes oskavad väga mitmeid eri asju teha, mõista ja mõelda. Minuarvates des võib-olla üks suuremaid mõtlejaid Eestis oli Linnart Mälli muidugi jah, eks ta inimesena oli, oli mõneti pööranegi, aga mõtlejana muidugi väga-väga erakordne inimene. Aga eks neid inimesi on ju meil õnneks küllaltki palju, vaatamata sellele, et suur osa meie rahvaeliidist küüditati Siberisse. Aga mul on äärmiselt hea meel, et ikkagi osa sellest vaimsest suurusest jäi meil järgi. See suurus ei ole ka kadunud, tuleb noori inimesi mõtlevaid inimesi juurde aga eesti keelest tajutakse sellest. Ta iga keelkonnaga kaasneb oma meelkond tänu sellele, et eesti keel on selline, nagu ta on. Et see on otseselt mõjutanud ka meie mõtlemist, see, kuidas me maailma näeme ja no Linnart Mälli õpetaja Uku Masing on seda mõtet avaldanud kindlasti keel on väga oluline ja ja eesti keel on erakordselt rikas, eriti näiteks ida mõtteloo tõlkimise puhul. Meil on mitmeid sõnu, millel on palju suurem tähendus kui ainult sõnaline tähendus, noh näiteks võtame kas oli hästi vanasõna meel minult kunagi küsis ühel kohtumisel meie Wabariigi praegune president ütles, et no hea küll, et, et too üks näide, mida näiteks inglise keeles ei saa öelda. Ma ütlesin, palun meelele meelesta, meele on ilus ütlemine. Või siis noh, näiteks sõnahingus väga ilus sõna, jälle kulg väga ilus sõna liikumine, milles puudub suud. Filosoofiline termin hiina tekstide taolistlike tekstide tõlkimiseks eriti tao tõlkimiseks näiteks paljudes suurtes keeltes sellised vastet puuduvad üldse. Aga meil eesti keeles näete, on need olemas ja see näitab, et me oleme väga rikkad. Ainsa eestlasena platsina olnut dalai-laama kolme Eestis käigu juures organiseerija annab, see on ühe väikerahva jaoks nagu ebaproportsionaalselt suur külastamiste arv, mis see väikerahva võlu on? Jah, temaga on ka sellest juttu olnud tõepoolest korduvalt ja eks ta tunneb ju ka mingeid selgelt paralleele meie olukorra ja Tiibeti olukorraga. Noh, ajalooliselt on ju ka niimoodi, et Tiibet on olnud Hiina ja India kultuuri vahel kahe suure vahel meie saksa ja vene kultuuri vahel ja meie olime siis vene okupatsiooni all. Kahjuks on Tiibet praegu Hiina okupatsiooni all ja selles mõttes on siin väga tugevad paralleelid tõepoolest olemas. Esimese visiidi, miks dalai-laama siia tuli? Põhjus oli, oli muidugi seerial, ta saabus Eestisse teisele oktoobril 91. aastal üle Läti piiril, seda külastas kõiki kolme Balti värskelt iseseisvunud vabariiki. Ilmselgelt ta ju tahtis näha, mis siis juhtub, sest selline pretsedent ajaloos puudus. Ja kuidas siis edasi? Muidugi oli see ikka täiesti unenäoline tunne, kui teisel oktoobril, 91. aastal tõepoolest dalai-laama sõitis üle Eesti piiri. See tundus ikka täiesti uskumatu, tõeline sürr. Ja muide oli ka väga huvitav episood kui Jaan Einasto, et kas võiks korraks sinna dalai-laama kõrval istuda ja ja oli väga tore näha, kui Jaan Einasto potsatas dalai-laama kõrvalist, küsis kohe, mis oli enne suurt pauku infot pikema sissejuhatuseta, nii et uhkeid asju on minu, minu vanad põdurad, silmad näinud elus, et kas sa selle mölluses juuksed kuulda ka vastust, mis oli enne sure? Jah, see vastus oli, oli puhtalt budistlik, mõtlesin pärast teine aastal, et ma oleks võinud ka seda öelda, aga noh, loomulikult Dalai Lama sugust seda kuulda. Budistlik seisukoht on see, see dimensioon on algused. On alguseta algusetaja. Neid aeg, kondi, mil on universum eksisteerinud pulseerunud, on olnud lõpmatu arv. Dalai-laama on öelnud, olles siin Eestimaal julgustanud eestlasi jääma kristlasteks. See on ka ju mõnevõrra huvitav on, ma ei tea näiteks mõnda kristlast, kes julgustaks budiste jääma istideks. Jah, no eks siin on ka üks erinevus, et kristluses on misjonitöö väga tuntud nähtavusega. Budismis selline nähtus puudub, sellepärast et budismis neid, kes ei ole budistid, seda ei peeta mingiks patuks või ketserluseks või lihtsalt budismis on selge, et inimesed on erinevad. On väga lihtne näide Šāntideva kunagine mõttetark on niimoodi ka öelnud, et oma bodyczarjavad taararaamat, mille mälu 82. aastal esmakordselt tõlkis, aga hiljem täiendas seda tõlget, et kui mõni minusugune juhtub seda lugema, siis võib temal sellest ehk ka kasu tõusta. See tähendab kõigepealt seda lauset peab, hakkame tõlkima mõni minusugune, see tähendab, et inimesed on erinev. Minusugune tähendab seda tüüpi mõtlev inimene. Ja ega ei pruugi sellest veel kasu tõust, aga on võimalus, et sellest tõuseb kasu. Ja no kui siin nüüd veel õli tulle valada, siis buda on öelnud niimoodi, et teie ärge uskuge, minu sõnu mitte teie peate uskuma, vaid teie ärge uskuge minu sõnu. Aga lause jätkub muidugi ainult sellepärast, et mina olen nii öelnud, vaid proovige mõista mis tähendab seda, et teatud mõttes on budism hoopis teine asi kui religioon. See tähendab, et budismis pime usk on taunitav, seal halb asi. Budismi järgi. Kõigepealt on vaja asju, mõist, on vaja asjadest aru saada. Ja siis võib ka uskuda. Aga ennem on vaja kõiksuguseid tartlased uurida. Selles mõttes vaadake budismi sümbol on ju Tarmo Ratas üks sümbolitest, mida ratas tähendab liikumist ja muud muutumist, arenemist see tähendab seda, et budism on dünaamiline, õpetas ta ei karda teadusavastus. No ma tean, et näiteks vana testamendi pooldajad ütlevad, et ükskõik, et olgu teadus veel kui mistahes, aga maailm on üle 6000 aasta või umbes 6000 aastat vana. Kuna vana testament nii ütleb, siis ei saa olla teisi näiteks budist ei saa sellisest mõttekäigust üldse aru. Rääkimata sellest, et kaasajakvantfüüsika budistlik maailmavaade, et siin on nii palju sellist täienduse leidmist just muide ilmselt paljud ka siinviibijatest ei tea, kust on üldse null maailma tulnult ka matemaatikasse null on tulnud budistlikus filosoofiast, mis tähendab tühjuse õpetust. Aga mida see tühjus siis tähendab, tühjus tähendab kõige püsitust. Ehk siis selles dimensioonis jällegi ei ole mitte midagi püsivat, kõik on pidevas liikumises ja muutumises. Ja on olemas ka üks selline budistlik rituaal, mille käigus nähtavaks tehakse, mida on ka Eestis ja Tallinnas tehtud Harju mäel kord ja, ja isegi nüüd veel kord uuesti Harju mäel, kus dalai-laama käis seda laiali lükkamasson liiva mandala. Neli meest näeb nädal aega väga suurt vaeva, et luua liivast Nonii selline ideaalmaailm või selle maailma noh, nii-öelda mudel. Ja lõpuks pühitakse kokku ja viiakse siis ühte veekogus. Ja asja mõte on just selles, et vaat nii-öelda näitlikustada seda kõige püsitust ei ole mitte midagi püsivat selles dimensioonis. Ja muide, buda on ise ka öelnud, et ega budism ei ole üldse eesmärk. Buda rääkis sellest, et see kõik, millest on rääkinud, on abivahend, mis tuleb ka maha jätta, kui kasu too kasutada on, isegi öelnud oma õpetuse kohta saab kasutu teatud arenguastmel. Seda enam ei ole vaja abi vaet jällegi vaat siin võib jälle paralleeli tõmmata, et samamoodi on ka, võib ka laiendada seda muusika peale, muusika on abivahend või kunst. See ei ole eesmärk omaette. Kõige tähtsam siiski ma arvan, et inimesel on siin elus omad möödapääsmatud ülesanded. Kunagi Me vaidlesime ühe ühe meie kultuuri suurkuju, ka tema ütles, et see on inimese oma asi, mis ta teeb, tahab, arendab ennast, ei, ta ei arenda. Mina ütlesin, et ei ole, see ei ole üldse inimese isiklik asi, kas arendada ennast, mitte inimene peab ennast arendama, pea, me oleme kohustatud ennast arendama, miks. Aga sellepärast, et kõik halb siin maailmas tuleneb rumalusest ja mõistmatusest. Ja rumalusest saab üle ainult analüütilise mõtlemisega PISA paremaks me ei saa täiuslikuks, sest jällegi, miks siin maailmas on nii palju probleeme, aga sellepärast, et me elame ebatäiuslikus dimensioonis. See dimensioon ongi ebatäiuslik. Mis jälle muidugi ei tähenda seda, et me ei peaks aitama olendeid selles dimensioonis muidugi tuleb aidata. Aga samal ajal me peame aru saama, et see ongi ebatäiuslikkuse dimensioon. Kas sellel analüütilisel mõtlemisel ei tule ka mingil hetkel nagu piirata, et kus sa ei saagi enam mõtlemisega edasi või noh, seesama müstikude taibata midagi, mis ei mahu sõnade mõistete sisse, õigus intuitsioonist me võimegi siinkohal Karekid loomulikult tuleb, aga milles on häda, et euroopa kultuuris kiputakse kuidas öelda selle intuitsiooniga liiga vara tegelema, intuitsioon tuleb siis, kui vundament on laotud. See vundament peab olema väga võimas ja tugev, et selle peale saaks ka võimsa ehitise ehitada. See tähendab seda muidugi kõik see tuleb kõik need tajumised, võimed, kõik see tuled, jah, aga selleks peab see alusbaas väga tugev ja võimas olev just analüütilise mõtlemisega. Alusbaas. Ma küsin selle analüütilise mõtlemise kohta, no ma ei tunne seda budistliku maailma nii hästi, aga ühtepidi tundub, et mingi selline üldine metafüüsiline plaan on, millesse liigud, sa räägid kõige muutlikkusest ja ka see ebatäiuslikkus on nagu aksioom või konstant juba. Et need on nagu ette andnud. Kui ma mõtlen seda analüütilise mõtlemise võimalust või võimalust minna nagu ise selle mõistmise või teadmise järele ja jäta tegelikult maha kõik need kultuuris käibel olevat tõdemusega või ka iseendas oleva eelarvamuse ja võib-olla et isegi hetkeks selle südamehääle, et teada saada, et mis see päris hääldis on või kas see, mis minus nagu justkui midagi ütleb. Kuidas asjad võiksid olla, et kas see ka nii tegelikult on, kui radikaalseks me peame minema, et jõuda selleni, millest sa siin nüüd räägid? Vot väga hea märksõna ansid südamehääl ja see on teema, mis ka jälle väga tugevalt on esil Euroopa kultuuris. Ma toon väga lihtsa näite, kui süda on loll, siis ta võib väga palju halba teha. Sest kui me kujutame ette näiteks ema ja lapse suhet, no mis võib-olla soojem ema võib oma südamest tahta lapsele kõige paremad. Aga kui palju me näeme seda, et tegelikult tehakse halba, aga mitte sellepärast, et süda ei oleks piisavalt soe vaid sellepärast, et on rumalus. Mida see tähendab, neid mõlemaid tuleb proportsionaalselt arendada. Ehk siis, et kui tuleb tarkus tarkuse abil, tekib kindlasti ka südamesoojus. Toon ka selle tõestuseks näitel, kui inimene saab sellest aru, et me ise koosneme rakkudest, eks ole, osadest ja saab ka sellest aru, et me ise oleme ka rakud selles organismis, mille nimi on inimkond. Siis me ei kahjusta ju 11, saades aru, et me ise oleme osad selles inimkonnas, siis me ei tee ju üksteisele enam halba, me saame aru, kui rumal on üksteisele halva tegemine. Aga mida see tähendab, see tähendabki ju armastuse, kõrgemat tasandit, ehk siis südamesoojust. Aga vaat kui sellest aru ei saada, siis põrutatakse ikka naabrile hea ja paremaga lihtKadetsetakse ja soovitakse halba ja nii edasi ja nii edasi, nii et südamesoojust tuleb ka ikkagi midagi teha ei ole ja see on seotud mõistmisvõime ja tarkusega võiks öelda. Läänelik mõtteruum kannab endas ikkagi seda hoiatust või mingisugust teadmist, et need põhiasjad, mida me tahame teada, need ei ole mõtlemisele ja mõistusele kättesaadavad. Küsimus jumala olemasolust, küsimus meie enese hinge päritolust või selle igavikulisusest. Me võime sellele nendele asjadele läheneda nii või naa, aga seda teadmist sellist tõsikindlat teadmist ei teki. Ütle nüüd, et kas nii-öelda selles budistlikus ruumist vaadatuna need põhiküsimused, sellised metafüüsilised põhiasjad mille järele kõik lõpuks ju nagu tahab minna ja millega kõik justkui kogu aeg nagu kuidagi rinda pistab või mis seal ees terendab, et vot sinnapoole kas budistlik maailmavaade või budistlik mõtlemine siis ütleb siin midagi muud. Kas need tõed on inimesele kuidagi kättesaadavad? Jah, inimesel on väga palju rohkem kättesaadav, kui üldiselt arvatakse. Vaat see on, teatud mõttes võib siga jälle paralleeli tuua, et kui me ei tea, kas, et klaverit on võimalik mängida ja me näeksime esimesse tundi tulnud õpilast ja tema väikseid sõrmekesi ei suuda klahvidega midagi ette võtta, sest me ütleksime, klaveri mängimine on võimatu. Aga kuna me teame, et see on võimalik, aga see on võimalik väga suure pingutuse ja väga suure töö läbi, ei ole vaja kärsitu olla. Muide, väga toredasti on öeldud, et pole kannatlikkusega võrdsetaskeesi, pole vihkamisega võrdset patu ütleb sealsamas antide tuleb kannatlikul kannatlikult tegutseda ja küll siis hakkavad ka terendama uued horisondid, need horisondid ja need küsimused, mida sa praegu küsisid. Ütleme niimoodi, et iga asi tuleb omal ajal, Tulevad, metafüüsilised nähtused ja, ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Kõik see tuleb. Aga muidugi nüüd võib-olla pisut seda teemat laiendades jälle niisugustesse ime nähtustesse. Budism suhtub üldiselt Downialt halvasti suhtub isegi on niisugune lugu, kus, kui Budanegi meest vee peal kõndimas, siis olevat öelnud selle kohta, et nii palju vaeva ja nii väikeveli Ja milles on asja mõte, et selline vaimne tasand, mis võimaldab muuhulgas ehk ka vee peal käimist, see on inimestele nii-öelda vale, märg, sest inimesi huvitab vee peal kõndimine, mitte vaimne tase. Ja inimesed hakkavad tahtma mitte vaimselt jõuda nii kaugele, vaid nad tahavad hakata vee peal kõndima. See, mida võib inimene teada saada ja mida saavutada. Kui ma saaksin seda öelda praegu kõigile mõistetavalt, siis seda saab mõista ainult buda tasemel. Seda saab öelda, saab küljelt, saab vaikimisega härda. Inimkonna kõige suurem probleem on tegelikult see, et me ei tea, mis on teadvus mitte keegi ei tea, mis asi see teadvus üldse, kus ta asub, arvatakse, teadvus on ajutegevusega seotud, aga see, muide ei ole üldse kindel. See ei ole kindel. Nii et paraku on see suur küsimärk. Aga muidugi, ja analüütiline mõtlemine lakkusin lihtsamale tasandile minna, siis eks ta ikkagi teadvusega seotud sellega, mille kohta me midagi ikkagi äärilt. Sest kui ei ole teadvus, siis ei ole ka mõtlemist. Et on seotud nähtust omaal. Aga kui on raske, kust tuleb jõud? Muide, eesti keeles on jälle üks väga-väga hea sõna vägi. Jõud on niuke ebamäärane, ütleme läks, kus tuleb väiks, vägi tuleb, tuleb luua. Äkki on ka looming ja mismoodi väge luuakse, heade tegudega. Head teod loovad väge inimesel. Ja veel üks ehk oluline moment, et ilmselt on ju kõik seda lihtsat tõsiasja märganud, et kui inimestel on raske ja justkui läheb halvasti siis omal viisil läheb neil hoopis hästi. Hästi selles mõttes, et kui on raske ja, ja on probleemid, siis hakkavad inimesed mõtlema tõsiste ja oluliste asjade üle ja ümber. Kui kõik on hästi, palju raha ja pidu käib, siis ei mõtle keegi oluliste asjade peal. Ja vot ma ütleksin, et inimese areng on ka nagu üks lihtne laul kolmeosaline A, B ja üks refrääniga, tähendab, esimene faas on lihtsus nukras primitiivsuses mõttes. Veeosa on siis niisugune intellektuaalne faas, kus kõik tundub, maailm on nii kohutavalt keeruline, nii komplitseeritud, suured filosoofilised vastuolud, küsimused, probleemid ja siis ühtäkki hakkavad nagu pilved hajuma. Kõik see segane pilt hakkab äkki selgeks saanud. Ja tuleb lihtsas, tuleb lihts teatud asju teatud faasis ei pea rääkima ja öeldakse, et noh, et salaõpetused, Nad ei ole mitte sellepärast saladuslikudet kellegi eest midagi varjata, vaid sellepärast, et teatud asjade ka liiga vara tegelemine võib halvasti mõjuda. Jällegi nagu ütleme, kui sa oled laste muusikakoolis teisel kursusel Yakad listi mängijana. See on ju jama, sellest ei saa midagi head tulla, eks ole. Kui seal hakatalisti peale pressima lapsele, siis ta ei taha karsti klaverit kuuldagi. Ta vaatab, et seda on võimatu mängida. See on liiga vara lihtsalt tema jaoks. Tähendab ennem hoopis muud asjad selgeks tegema, et sealt kalistini jõud Kunagi Uku Masingu mälestuskonverentsi ajal astus minu juurde minu kunagine kirjandusõpetaja, ütles, et et kuule, Sven, miks sa ikka nende idaasjade vastu miks ikka Seida. Ja, ja vaat kui huvitav, et see mõttekäik niivõrd inspireeris mind. Ma vastasin, ta ei olnudki mõelnud sellele niipidi, aga vot see küsimus kuidagi käivitas. Et ei ole üldse tähtis Ida-Lääs, Põhi ega lõuna, vaid tähtis tarkus ja pole tähtis, kutse tuleb. Nii et ma ei ole sugugi mingisugune India või Hiina ihalejad. Aga kui sealt on tulnud tarkust, siis on rumal seda ainult sellepärast kuidagi ignoreerida, et see justkui on meist kaugelt tulnud. Et seoses nende tarkade tekstidega olen ma mõistnud, et raamat, toit ei ole vaja palju lugeda. Mäeldasin raamatukogus ei ole vaja lugeda palju raamatuid, sest ma tean paljusid inimesi, kes on palju raamatuid lugenud, pole peaaegu millestki aru saanud. Tuleb lugeda õigeid raamatuid. Neid raamatuid ei pea olema palju ja isegi ma veel kiitrigeeriks. Neid raamatuid ei pea isegi mitte ainult lugema vaid neid raamatuid tuleb mõtestada ja see on ka hoopis midagi muud kui ainult lihtsalt lugemine. See tähendab seda, et paljusid raamatuid, tarku raamatuid oleks mõttekas terve elu jälle ja jälle kätte võtta ja jälle mõtestada. Ja erinevates elufaasides hakkavad erinevad sõnumid esile tõusma ja need elufaasid puudutavad ka ühiskonna arengut. Me ei ole poliitikast muide üldse rääkinud, aga nii palju ma siiski poliitika koha pealt ütleks, et arvata, et vaimsus ja kuidagi, et see poliitika on suures konfliktis, ei ole, iga inimene on poliitikas, ta tahab seda või ei taha ja kas ta on rohkem või vähem poliit, lihtsalt küsimus on selles. Ja mõnes elufaasis ollakse rohkem mõnes vähem, nii et miks on eestlane hea olla? Noh, sellega me juba alustasime siin, et väikerahva esindajana on meil kõiksugused erinevad teadus. Et kultuurikunsti tipptegijad kõik siinsamas ju läheduses muide kunagi aastaid tagasi, kui kuku, klubi oli eesti kultuuri vaieldamatu kese ja näete, see sai toimuda ainult jälle, nagu öeldakse Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes. Aga ühel hetkel kukkus, istudes ma mõtlesin, et oo õudust, praegu juhtuks midagi ja maja kukub kokku või, või keegi viskaks granaadi ukse vahelt sisse. See oleks korvamatu kaotus, sest ühel hetkel kukkus, sa nägid, et siin on peaaegu kõik kultuuritipud, on koos kõik võtmetegijad, arhitektid, heliloojad, kunstnikud, kirjanikud ja nii edasi ja nii edasi filmimehed. Et tõepoolest meil on erakordselt andekas rahvas. Meil on väga kõrgele arenenud inimesi ja kui need kõik on veel siinsamas ja nendega on ka võimalik kontakteeruda, siis no näiteks ütleme vene kultuuris või, või ka Ameerikas, noh ega ei ole ju nii lihtne leida kontakti ükskõik, kas vahemaade tõttu ja eri seltskondades kuulumise tõttu ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on ka meie üks suur pluss vatt, samuti nagu linnadegagi, et näiteks miks Tartu on tore linn, Tartu on inimmõõtmes linn, mida enim mõõde tähendab, et sa saad jala käies kõik olulised kohad läbi. Vaat samamoodi on ka Eesti niimoodi inimmõõtmes, noh, ühest küljest öeldakse, et on nagu paha, et väike küla ja kõik suhtlejad ja kõik tunnevad ja teavad 11, aga selles on ka omaväga suur vägi ja võimalus. See võimalus on olemas, et sa võid olla väga mitmekülgne. Ja mida on ka suur rahvaste esindajad tulnud imestama, et kuidas teil Eestis, et vaat, inimesed on nii laia silmaringiga sest suur rahvaste puhul on nii, et kui sa ikka oled maalikunstnik, sa ikka suhtled ainult maalikunstiinimestega ja et meil on nagu palju laiem spekter. Ja inimese arengu seisukohalt on see muidugi tohutult hea võimalus. Päris mitu korda tuli siin jutuks valik, et meil on palju valikuid, mida, mida valida. Et mida siis teha, kui valikuid on nii palju, kuidas siis otsustada? Noh, kõigepealt muidugi on inimesel väga raske leida tarka teejuhti ja selle tõttu näiteks ka idamaade kultuuris öeldakse, et, et õpilasel on väga ohtlik valida õpetajatest, kui valid vale õpetaja, siis on igavene jama. Eks ole, aga paraku ilma õpetajata me ei saa keegi hakkama. Näiteks Indias on inimese kindlad õpetajad ka vanemad ka sealt tasub sedapidi õppust võtta, et, et õpetaja vaat meie kultuuriruumis jällegi on õpetaja alati plussmärgiga tegelane. Aga vanem võib olla ka mõni teine, võib-olla õpetaja miinusmärgiga, sa näed, kuidas ei ole õige teha, kuidas ei peaks käituma ja võtad sellest õppust, et vat mina nii ei käitu, ma proovin mitte nii käituda. Nii, nüüd kui on õpetaja võetud, eks, siis esialgu aitab õpetaja joone peal muidugi, õpetajatega kipub olema see õudne jama, noh, mis on üldse inimestega, et ego on vaja luua selleks, et ellu jääda ja siis üle terve elu selle egoga maadelt. Sest öeldakse, et pole suuremat vaenlast kui su oma pina. Mina on inimese kõige suurem probleem. Ja kõige suurem vaenlane ka. Ja ka õpetajatel on need vead, noh, olles ise 20 aastat õpetanud soome neljas kõrgkoolis ja siin ka neljas. Et ma olen ka seda näinud, kus mõnigi väga hea proff hakkab ju iseenda koopiaid tegema. Väikseid iseendeid, hea õpetaja on see, kes proovib ära tunda konkreetse õpilase võimed ja võimalused ja lükata ta käima, anda talle hoog ja mitte proovida temast teha iseenda koopiaid. Ja vaat samamoodi on natukene ka probleemiks see, et ka vanemate ja laste probleemid, et primitiivne, vanem armastab laste eeskätt mitte sellepärast, et ta on üks oled vaid sellepärast, et ta on tema koopia, armastatakse ise ennast selles olendis mitte seda teist olendit ja vot see on ka suuriga teist olendit tarvast, eks ole, või vähemalt selleni üritama jõud. Kui omal ajal sallivust peaaegu üldse ei olnud, siis nüüd on sallivus iseenesest justkui kuidas öelda, kas nüüd just jumalikustatud, aga ja on unustatud see tõsiasi, et on palju selliseid asju, mille suhtes ei tohigi salliv olla. Nii et jällegi, mis peaks olema siis ikkagi eluks kõige olulisem retsept, et tuleb alati leida optimaalsed lahendused ja muide, siin on huvitav ja tore ka ehk otse hakata kokku tõmbama, et budismi teine nimetus on ka kesktee, õpetus ja kesktee mitte keskmise mõttes, vaid just optimaalsemat. Ja kuidas see kõik alguse sai, teatavasti buda oli äärmises askeesis, istus puu all, mitte küll selle kuu alguses, ta virgusega, aga istuse jõe ääres ja kuulis kahte muusikut mööda jõge sõitmas ja kuuliselt õpetaja ütleb õpilasele, et kui pillikeel on liiga lõtk, siis ta ei helise. Ja kui ta on liiga pingul, siis ta läheb katki. Ja selle peale siis olevat buda mõistnud, tõusnud sealt puu alt äärmisest askeesist üles läinud ja pesnud ennast puhtaks ja võtnud külatüdruk. Ja see tähendab seda optimaalse otsimise vajadust ja näete, kus optimaalne veel väga selgelt väljendub onu meditsiinis palun arstirohtu ka, eks ole, kui paned mingit ainet, liiga palju, võib ta tappa, paned õige annuse, ravib, tähendab, kõiki asju peab olema õige kogus. Niisamuti on ka puhkusega, niisamuti on töö tegemisega ja vaat selle optimaalse otsing. Ja veel parem leidmine on ka elu üks võtmeküsimusi. Kõneles helilooja Sven Grünberg. Saade on sarjast Eesti mõttemaastikud mis on pühendatud Eesti vabariigi 95.-le sünnipäeva aastale. Muusika Sven Grünbergi progerokiansambli mess plaadilt. Küsi eneselt. Loo pealkiri, püksijutuajamine on salvestatud vanalinna hariduskolleegiumi raamatukogus. Saate panid kokku Külli tüli. Jaan Tootsen. Raadioteater 2013.