Kairi Look Piia präänik ja bandiidid. Kuulete järjeloo kolmeteistkümnendat osa Piia ja ta sõber Villem kahtlustavad, et naaber Siimsusi koos oma vanaonu Alcretsusiga on seotud majas toimunud vargusega. Varas oli roninud mööda vihmaveetoru teise korruse korterisse ja röövinud Jack'i vilepilli. Lapsed avastavad, et Alfred Susi on väga osav ronija ning endine tsirkuseakrobaat Alfonso ess. Kolmikutel Helendasid öösiti silmad. Nad rääkisid salaja ja nõudsid söögiks küpsist. Vanaonu Alselist sai lastele tore kaaslane. Kärutäis porgandeid. Sügisturul oli palju rahvast. Õunakasvatajad tassisid mahlapudeleid ja õunakaste talumehed müüsid juurikaid. Villemi vanemate lett oli tagumises osas. Ta oli hommikust saati abiks. Kas nüüd ploomid on ikka magusad? Küsis võõras onkel ise näppupidi kastis. Palun maitske, lubas Villem lahkelt. Onkel haaras peotäie ploome ja pistis need nahka. Ei ole üldse magusad. Matsutas ta aga pirnide. Ta lõi hambad kõige suuremasse pirni, jälle hapu. Kuidas kirssidega. Villem hakkas vastama, aga onkel oli juba kapsaste kallal. Küllo kübara kirusta jäi aplalt kapsapead. Vabandust, aga kõike ei tohi niimoodi maitsta, ütles Villem. Mao roll, solvus, mees, hambad, kapsas, onud tohtis, noorus on hukas. Villem vaates abi otsivat ringi, aga emal oli kiire. Ta ulatas just kliendile vahetusraha. Mehe kõrval seisis porganditega käru. 30 kilo. Suur aitäh, tulge jälle. Klient pistis raha tasku ja lükkas käru teele. Villem vaatas talle järele. Miski tundus Temastutav. Ta lipsas leti alt välja. Mees manööverdades osavalt inimeste vahel raske porgandikäru ees. Ta keeras vasakule, tuhises lettide vahel, peatus siis korraks ja sättis mütsi. Villem võpatas. Ta haaras telefoni. Ma nägin just Alfredit, sosistas tapjale. Tan, tuur, ostis emad, porgandid, tal on suur käru, läheb kodu poole. Tule ruttu pargi värava juurde. Seda ei tarvitsenud kaks korda öelda. Tiia hüppas püsti ja haaras esikust jope. Kuhu nüüd? Hüüdis isa. Bandiite püüdma. Uks paukus. Piia tormas trepist alla ja jooksis kätt varukasse toppides üle hoovi. Kokkupõrge. Piia vajus hingeldades pargi väravale. Ta ei saanud end kaua koguda. Vanaonu tuli kiirel sammul raske käru vänderda sees. Piia peitis end värava taha ja surus selja vastu. Postimees keeras papli puiestee suunas. Hetk hiljem jõudis kohale Villem. Mis ta koorma porganditega teeb? Küsis Piia. Võtame ta rajalt maha. Vanaonu kärutas mööda kõnniteed. Ta ei paistnud sugugi väsinud, hoopis kiirendas sammu. Piia ja Villem järgnesid talle ettevaatlikult, hoides möödujate varju. Daamid jalutasid lasteaiameestega. Noored lonkisid, telefon peos. Jäätisekioski ees lookles pikk sabapark. Lõpes ees paistis autode foor vilkus. Alfred kiirendas sammu ja lükkas käru teele. Järsku kostis kõva mats. Keegi ei saanud algul aru, mis oli juhtunud. Ristmikul valitses kohutav tohuvabohu. Porgandid lendasid vasakule ja paremale ning veeresid teele. Rataste alla. Lömmis käru lebas küljeli. Auto juhituututasid. Esimene oli pidurdanud nii järsult, et teised sõitsid talle otsa. Mitu autot seisis risti teel. Kõige keskel lebas vanaonu. Ta ei liigutanud. Piia ja Villem jäid ehmunult seisma. Pea kosjakorras. Hüüdis äkki keegi. Piia pööras pead. Tšak, mis sa siin teed? Röövlid, jalutan. Kostis Jack ehmunud parun kõrval. Ta andis vankri peale, astus autoteele ja tegi läbi rahvasumma teed. Vanaonu lamas selili. Jack astus lähemale, keeras mehe küljele ja koputas talle õrnalt õlale. Vabandust, härra, sosistas ta. Kas teie kuulete? Mina? Vanaonu ei liigutanud. Jack põlvitas ja surus kõrvamehe rinnale. Inimesi tuli aina juurde. Teie kuulete, mina. Hüüdis Jack murelikult mehele kõrva. Egode surnud pole, mina võin elustama. Ta surus käed mehe rinnale. Ja nüüd suu. Lõpetage kostis järsku nõrk hääl. Vanaonu avas ühe silma ja põrnitses Jack'i. Ärkasite ellu. Rõõmustas tšekk. Õige napilt porises mees. Sellise elustamise peale võib otsad anda. Ja siis kostis eemalt läbilõikav sireen. See oli kiirabiauto. Kõik saab korda. Ja, ja, ja, ja, ja kõik on korras, kostis vanaonu kanderaamil mornilt arstile. Palun minge minema ja liigese sõge välismaalane ära. Ta koer ründas mind. Rünnanud, kostis tšak õnnetult. TÖÖ Parun nägid jo püsika ehmatus. Täie proovis käru peatada ja siis kukk. Mis kukk, ei saanud kiirabiarst aru. Kumine, ütles Piia. Arst korjas maast porgandi ja hammustas seda jahmunult. Ta oli üleni valge nagu kummitus. Valge nägu, valged juuksed, valge kittel, ainult porgand oli oranž. Mis te kärutäie porganditega teete? Kas te peate keset linna hobuseid, jäneseid, kostis keegi. Piia pööras pead, kes kostis vankrist ning eelmisel nädalal ka ikka ikka tulid. Piia torkas pea vankrisse. Mida sa tead? Sosistas ta. Aga Kaspar näitas ainult keelt ja kadus teki alla. Liiklus ristmikul hakkas taastuma. Porgandid korjati kokku ja autod keerasid aeglaselt ummikust välja. Mis nüüd saab? Küsis Jack arstilt. Vigastusi pole. Kui te saaksite käru järele tuua. Härra, kus te elate? Papli puiesteel. Mühatas vanaonu, me oleme naabrid, suurepärane. Sõnas arst. Siis hoidke tal lähipäevil silm peal. Ta aitas vanaonu kiirabiautosse ja lükkas uksed kinni. Meie hoiame silm peal lubastiac ja kärutoonia porgandit ka. Piia, kas sa võtad vanker ja parun? Näeme kodus, noogutas Piia. Väga hästi. Mina veel väike tiir teel äimure, kõik saab korda. Piia vaatas, kuidas Jack käruga nurga taha kadus. Nüüd on meie võimalus, sosistas ta Villemile. Raamatu Piia präänik ja bandiidid kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör on Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.