Kairi Look Piia präänik ja bandiidid. Algab järjeloo, 11. osa, Piia kodumajas jätkuvad veidrad juhtumised kolmikutest beebivendadel helendavad öösiti silmad. Nad räägivad salaja ja nõuavad söögiks küpsist. NaaberSiim Susi elab koos oma vanaonuga, ehkki ta on 30 viieaastane ja Piia püüab talle naist leida. Ning Piia ja karude suur sõber naabritšekk on kurb, sest talt varastati vilepill. Arter number üks. Järgmisel hommikul oli Siim Susi isalt täitsa meelest läinud. Pealegi astus peolt tulles läbi näljane tšak kaenlas meepurk ja saiapäts. Nad Matsutasid just süüa, kuid tšak pulka märkas Siimsusi omo. Kostis isa. See mees Krummelgib, imestas Jack. Seeme ees ei tee ükski. Eile küll tegi, kui ta siin kaebamas käis. Piia siltide pärast ta otsib Siim susile naist. Äärsed naised, ohkas Jack. Parem ettevaatlik olema. See mees ei ole normaalne mees, see mees on poliitik. Hoolimata Jack'i kahtlustest seisid nad peagi allkorrusel. Isa koputas ja ust paotati. Ukseketi tagant paistis ärritunud vanaonu. Mida te soovite? Meil on teile üks asi, ega ma ei sega segate küll porises mees ja tõukas ust, aga Jack'i jalg oli vahel möll, üks asi on kordes tšekk. Vanaonu tegi vastumeelset lahti Dali trussikute ja maika väel. Siim unustas selle meile, ulatas isa talle trummipulga. Aita. Ütles vanaonu. Tal on praegu raske aeg pea laiali otsas. Rahu ja vaikus kuluks talle hädasti ära, kui te saate aru, mida ma mõtlen. Vabandused beebide pärast, noogutas isa. Varsti läheb paremaks, kui nad omal kaad. Hüüdis. Järsk, kui Jackie kargas õhku. Nägemist. Vanaonu tõukas ukse kinni. Isa vaatas vaheldumisi Jack'i ja suletud ust. Mis so May kaod, mis sul hakkas jänes. Tema toas on jänesed. Mis asja, pole siin mingeid jäneseid, ütles isa, oli küllalt suur ja valge. Kapi otsas. Üks magamata öö ja juba näed jäneseid. Muigas isa. Lähme tagasi röövlid üksi. Ta ronis trepist üles, äreviček kannul. Kui Piia koolist koju jõudis, olid meestel jänesed ammu meelest läinud. Nad vahetasid kolmikutel mähkmeid higimull otsa ees. Jacki nina otsas oli pesulõks. Nii Aid vähem, kostis ta ja tõstis mähkme kahvliga prügikasti. Piia vaates mähkimislaual siputavat venda. Kaspar haigutas ja pissis Jackile näkku. AÜE Orograe. Karjus Jack ja hüppa seest. Oled Fape manoi inimene. Vennal silma, tõlkisid rohekalt. Piia tõmbas ruttu ukse kinni. Nuustik on lõksus. Päevad möödusid, aga politsei ei helistanud ja Jackie ja aina rohkem norgu. Ta ei harjutanud enam kaerajaani ega vilistanud vannis. Ta ei läinud isegi loomaaeda, sest kartis karusid kurvastada. Selle asemel istus ta arvutis ja vaatas neid päev läbi looduskaamerast. Isegi mett kulus Jackil vähem ja ta muutus aina kõhnemaks. Piia pumpas laupäeval rattakummi, kui kuulis maja ees abitut Neugumist. Ta jooksis lähemale. Nuustik kükitas kastani otsas ja Kraunus õnnetult. Kolmikud magasid aknal. Mis on? Tule alla. Hüüdis Piia. Luustik ronis alatasa mööda puid. Tänaga raputas, kas pead geistus tardunult oksal. Said sa haiget? Nuustik noogutas ja tõstis käpa. Ära muretse, ma helistan. Piia jooksis trepist üles ja valis hädaabinumbrilt. Tere, kas üks, üks, kaks, mina olen Piia präänik, meil on nuustik puu otsas, palun aidake. Vuristas ta nuustik puu otsas. Kas te teete nalja? Kostis torust. Ta on, kas aadrisson papli puiestee viis, tehke ruttu. Nuustik kardab. Piia pani toru hargile ja tormas alla. Ta lükkas välisukse lahti ja peatus. Alumise oksa küljes rippus keegi. Nuustik, ei saa alla. Hüüdis Piia tal seen, kas seal? Ma näen, jah? Vastasronija. See oli Siim Susi vanaonu. Ta vinnas end alumisele oksale, tõusis istuma ja ronis vilunud kõrgemale. Piia jälgis meest ärevalt. Süda klopib, peod olid niisked. See onkel oli ju vähemalt 100 aastat vana. Aga vanaonu ei kukkunud. Ta haaras kõrgest oksast ja vinnas end nõustiku juurde. Kasklammerdus oksa külge ja põrnitses saabujad. Vanaonu haaras nuustikus sülle ja hakkas ettevaatlikult laskuma. Meeter meetri ja oks oksa haaval. Lõpuks puudutasite jalad maad. Piia hingas kergendusega ja haaras naabrilt kassi. Ei ole tänu väärt. Pomises mees. Maa ennegi. Kostis läbi, lõika signaal. Piia ja vanaonu pöörasid pead. Maja ette, keeras tuletõrjeautorooli tagant, hüppas välja noor naine ja uuris nuustikut. Rühmapealik Liisa Leppik. Kas see ongi kass, kes päästmist vajas? Piano kuttes mu naaber Aitast Alla. Alfred Susi sõnas vanaonu ja kloppis püksipõlvi. Päästja silmitses särgi väel vanameest. Selge pilt. Siis pole mul siin midagi teha. Tavas uksed rooli taha ronida, kui märkas veel üht silmapaari. Avatud aknal seisis Siim Susi ja jõllitas tuletõrjujat. Kas ma saan aidata? Küsis Liisa. Siim Susi seisis tardunult. Ainel, ta sõrmed liikusid tasa. Hallo. Kas te kuulsite? Hüüdis naine. Saan ma siin veel midagi teha? Siim Susi ei vastanud. Naine vangutas pead ja istus rooli taha. Siim Susi ohkas pettunult ja kadus aknalt. Kardinad tõmmati ette. Piia istus trepile ja kallistas Nustikut, kus sa haiget said? Näiteite aga nuustik ei näidanud. Ta hüppas hoopis vankriservale. Vennad olid ärkvel ja noogutasid talle. Siis pöörasid nad pilgu Piiale. Tooksid, nõudsid nad kooris, kus ma pole Diori, küsige isalt. Kostis Piia. Raamatu Piia präänik ja bandiidid kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör on Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.