Kairi Look Piia präänik ja bandiidid. Algab järjeloo seitsmeteistkümnes viimane osa. Piia ja Villem lahendasid präänikute majas toimunud varguse saladuse. Selgus, et salapärase naabri Siim Susi vanaonu Alfred süsi on endine tsirkuseakrobaat. Ta varastas Jack'i vilepilli selleks, et Siim Susi saaks mustkunstieksamitrikkide jaoks treenida. Kapiia beebivendade kummaline käitumine oli Siimu trikkide süü. Kolmikutel Helendasid öösiti silmad. Nad rääkisid salaja ja nõudsid söögiks skepsist. Vanaonu Alselist sai lastele tore kaaslane. Uus väljapääs. Pilk ette, õpetas vanaonu õlad alla. Mine nüüd. Villem hingas sisse ja tegi kummilindil sammu. Lint kõikus paplite vahel. Selg sirge, kael vabaks, astu edasi. Ja nüüd üks jalg maha. Villem astus murule, nägu pingutusest punane. Esimese korra kohta pole paha. Kiitis Alfred. Neist trikkidest on karatees abi. Sa peaks treeneriks hakkama? Hõikas isa aknalt. Ma tuleks kohe trenni. Lubas Piia. Mina tulen ka, kostis Jack puu otsast. Ta istus ladvas ja puhus pilli. Alfred hõõrus laupa. Ehk see polegi halb mõte? Ma proovisin vanasti ikka Siimuga, aga iga kord läks midagi tuksi. Üks hetk seisis mul kenasti lindi peal, järgmine hetk oli kadunud. Ükskord ronis puu otsa ja lihtsalt haihtus. Leidsin ta õhtul sahvrist, sõi seal moosi. See siis juba vana asi, imestas tšak. Mina ei ole sellele möllu näinud. Neegaval kõik saab, mis tahab. Kõike ei saa. Tal pole ju naist, ütles Villem. Me proovisime teda aidata, aga. No onu, ärge olge selles nii kindlad. Muigas vanaonu. Mis, räägi kohe. Hüüdis Piia. Kes helistas. Vanaonu tegi Piiale silma. Ma ju ütlesin, et naised tulevad. Rõõmustas Piia. Iga mehe jaoks on kuskil, mõni. Tuleb lihtsalt end pesta ja viisakas olla ja kuulata ja kallistada, see on armastuseks hea. Teadis tšekk. Samal ajal istus Siimsusi restoranis ja kuulas oma unistuste naist. Tuletõrjuja Liisa oli tark ja tugev ega kartnud kedagi. Veel oli tal kena tagumik, korralik palk ja rikas isa. Siimsusi nõunik oli kõik järele uurinud. Siim Susi valis menüüst kõige kallima veini ja neli pearooga. Ta oli end pesnud, ta oli viisakas. Ta tegi kõik õigesti. Ainult siis, kui toodi arve. Kadusta kiiresti vetsu. Samas kui lisaarve ära maksis, ilmus ta kohe jälle välja. Kui Liisa omakorda ära käis, toimus midagi kummalist. Liisa jäetud jootraha tõusis laua kohale ja hõljus Siimsusi taskusse. Mul on üks unistus, ütles Siimsusi hiljem, kui nad pargis jalutasid ühel päeval hakkama presidendiks hakkama prouaks, mis arvad? Mõtle ainult, madaam fusi. Mis asja? Mine seenele. Naeris Liisa. Ma olen tuletõrjuja, mitte madaam. Siim Susi viipas käega, et Liisa Vaitjaks. Minu daam. Minuga sulane, minu kokk. Suisa võiks erakonda ka toetada, paar maksad siiasinna tsiki-briki. Liisa jäi seisma. Mis käsilane ja kokk segane oled või? Mis maksed, mis tsiki-briki. Siim Susi kortsutab kulmu. Nii polnud ta plaaninud. Ta pistis käe Liisa taskusse. Kus oli rahakott. Siis haihtus ta õhku. Raamatu Piia präänik ja bandiidid kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör on Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.