Algab järjeloo 14. osa. Piia ja ta sõber Villem kahtlustavad, et naaber Siim Susi koos oma vanaonu Alfred Susiga on seotud majas toimunud vargusega. Varas oli roninud mööda vihmaveetoru teise korruse korterisse ja röövinud Jack'i vilepillid. Lapsed avastavad, et Alfred susi on väga osav ronija ning endine tsirkuseakrobaat. Vanaonu satub turult porgandeid, tuues õnnetusse. Piia Villem ja Jack lähevad talle appi. Vastused kõikidele küsimustele. Teel koju põikas Jack veel turule ja suundus otsejoones oma lemmikleti juurde. Seal müüdi mett müüa, preili lehvitas Jackile ja uuris hämmeldunult porgandikäru. Naabri oma, kostis tšekk. Vaene mees sööb ainult toores porgand. Mina mõtlen, tema haige mees, temal mesi ära, kulub müüa, noogutas kaastundlikult ja ulatas Jackile purgi. Jack limpsab keelt ja sättis selle hoolikalt porgandite vahele. Peagi oli ta koduhoovis. Piia Villem ja Jack tirisid käru trepist vanaonu ukse taha. Piia koputas. Uks avanes ja nähtavale ilmus Alfred susi kahvatu nägu. Täie porgandeid ütles Jack, kas viime kööki? Mees piidles vaenulikult külalisi? Olgu-olgu pealegi, tulge sisse. Jack, Piia ja Villem astusid tuppa. Bach oli see alles, kodu. Laest lookles alla jäme köisseintel rippusid nöörredelid. Magamistoas kõlkusid laial suured puust rõngad. Teil kas on? Küsis Jack lugupidavalt. Nii palju ronimine. Vanaonu ei vastanud. Mina ka, kassid väga armastan. Nemad karude järel, lemmik number kaks selgitas tšekk. Piia raputas pead. Pole siin mingit kassi. Taan akrobaat. Alfred Susi tõstis pilgu Leostvalge kust ajalehes nägime. Tulete, Alfonso Es. Vano ohkas ja vajus diivanile. Ta hingas sügavalt sisse. Olid palju aastaid tagasi. Nüüd olema enam keegi. Toas ei vaikseks. Aga kolmandale korrusele, miljoni juurde jaksasid ikka ronida. Ütles lõpuks Villem. Missasia Mirjami juurde. Hüüdis tšekk. Läks mööda vihmaveetoru üles ja võttis vilepilli, sõnas Piia karmilt. Jack vaatas uskumatult pyyatt ja vanaonu Alfred toetas pea kätele. Mul on väga kahju. Aga muud võimalust polnud. Vanaonu pistis sõrmed suhu ja vilistas magamistoa ust taotati. Ja siis ilmus lagedale midagi väga ootamatut. See oli jänes. Kutsud teised ka. Tooge pil siia. Ütles vanaonu jänes lükkas ukse lahti ja sisse tormas kari jäneseid. Üks, kaks, kolm, neli, loendas Villem. 12 jänest elutoas. Jänesed kaltsasid seinakapi juurde ja ronisid üksteise otsa. Moodustus 12-st jänesest torn. Kõige ülemine avas kapiukse ja kadus. Seest kostis sahmimist. Siis lükati kapiuks uuesti irvakile ja nähtavale ilmus pisike käpp. Jack'i vilepilliga. Järgmine jänes haaras pilli ja andis selle edasi. Kadunud Pill liikus mööda ahelat, kuni jõudis põrandani. Vanaonu osutas ohates Jackile pilliga jänes kalpsas lähemale ja ulatas selle Jackile. Jack'i silmad läksid niiskeks ja ta haaras jänese kaisu. Ta musitas pilli, siis jänest ja pistis pilli taskusse. No see oli ainult korraks. Pomises Vano. Ma plaanisin kohe tagasi tuua, kui Siimule eksam läbi. Piia kortsutab kulmu. Missiksan vanaonu näppis diivanipatja mustkunst ohkas ta siis. Ta harjutas terve kuu jänestega, kuidas neid kübarast välja võtta ja ära kaotada. Just eelmisel nädalal tellisime uue laari eelmised haistusid, harjutades ära tellisite jänesed suure kastiga. Hüüdis Villem. See oli ainult osa eksamist sõnas Alfred. Lisaks pidi ta kõik pähe tuupima jäneste kübarast väljatõmbamise käsiraamat. 800 lehekülge. Mitte ühtegi pilti polnud sees, ainult instruktsioonid kõik jäneste keeles. Siim õppis kodus, aga siis tuli Chat vilepilliga ja suvel veel karjuvad beebid looja nendega ta proovis omal jõul. Beebid tõstis Piia pea. Mida ta nendega proovis? Vanaonu vaikis, silmad maas. Jack astus vahele. Minu väga vabandan, mina ei teadnud, et sõimsusi vaikus vaja. See oli saladus. Vastas vanaonu. Keegi ei tohtinud midagi teada, jutt oleks kohe lahti läinud. Toas jäi vaikseks, kõik kvalik pahviks löödud. Millal eksam tuleb? Küsis Piia lõpuks. Juba oli. Eile õhtul sõnas Alfred. Me ootame praegu vastust. Kostis Greksatus ja uks avanes. Lävel seisis ei keegi muu kui Siimsusi. Uued trikid ja vanad trikid. Siim Susi seisis kahvatult lävel lahtine ümbrik käes. Külalisi nähes taganes ta kiiresti. Aga Piia seisis ukse ette. Kas tulemused hüüdis vanaonu nuhk, räägi, kuidas läks. Siimsusi kiristas hambaid ja põrnitses vaipa halvasti. Ükski eales tulnud kübarast trolle. Alfred vajus diivanile. Kõik asjata ja kogused Raldjaki pilliga. Kah asi ühmassiimsusi. Sa ütlesid, et sa võtad ainult korraks ja paned pärast tagasi. Poliitikas tehakse kogu aeg nii. Tavaline värk. Kas sa ei taha enam poliitik olla? Küsis Piia karmilt. Kas sa hakkad nüüd mustkunstnikuks mustkunstnikuks? See oli poliitika jaoks. Kõik läks nagu ludinal, ainult need kuradi jänesed. Lihastassiimsusi oskasin kõike. Võlusin zürii taskutest välja hunniku raha ja kaotasime plaksti ära. Kadumistrikid, Bloos panime rääkima, kõik rääkisid, need ka, kes ei taha. Elasi, teadsin peast võlusõnu. Nõidusin vastase vuttideks. Inimeste pooleks saagimine, kõik läks nii libedalt, välja arvatud nemad. Ta põrnitses tigedalt jäneseid. Siis koukis taskust trummipulga ja murdis pooleks. Kuradile mõnukepike. Aga see on ju pettus, hüüdis Villem. Mitte pettus, vaid poliitika. Parandas Siimsusi. Sellistest asjadest on tööl palju kasu. Tuleb end koolitada, siis saab rikkaks. Ta suundus kööki. Aga Jack'i pilli poleks tohtinud, kostis Piia ja järgnes mehele kööki. Ta jäi jahmunult seisma. Ruum oli tühi. Kohutan, läks. Pomises ta. Tema haihtus, kostis Jack ukselt. Minose enne ka näinud. Üks on teine hetk pole juba lapsest saati, noogutas Alfred. Loomulik anne, mitte midagi ei saa teha. Ah ükskõik, arvas tšekk. Mina rõõmus, et pill Okel. Mure. Ta tõstis vilepilli huultele 12 jänest, võtsid ritta ja tantsisid. Raamatu Piia präänik ja bandiidid kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör Ta on Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.