Koole. Laulu mõjust räägivad lastepsühholoog ja koorijuht Tiiu Arro. Folkloristid tainas härgi Anzori Barkalajal ning muusikud Mart Jaak ja Ants Johanson. Mina olen toimetaja Marci ennast. Jätkab Mart Johanson. Mulle meenus üks lugu. Minu arust mitu lugu. Üks mu sõber, keda te kõik tunnetame, ta nime ei ütle. Rääkis mulle ükskord sellise loo. Olen Tallinna bussijaamas ja sajab laia lund, seal bussijaam on täiesti tühi. Ja seal bussijaamas on väike tüdruk, punase mantliga pisikene ja laulab. Ja iga kord, kui ta laulma hakkas, hakkasin mina lendama ja tal ennast Tallinna linna kohal. Iga kord, kui tüdruk katkestas laulmise, katkes tema lend. Nojah, tegemist oli siis tema unenäoga kõige ilusam unenäoga, mida ma üldse kuulnud olen. Mis mõnes mõttes minu jaoks, kirjeldab seda, mis on see salapärane asi, mis on laul, et üks asi on rääkida laulmisest? Võtsin isegi hommikul riiulist ühe sõnastiku, et vaatan, mis see laul on, kuidas ta defineeritakse. Avastasin, et etümoloogia sõnaraamatus ei ole, on küll räägitud sellest, mis asi on laulmine, see oli vist midagi sellist teatava rütmi ja helikõrgusele kuuldavale toodud heli või midagi sellist, oli vist see, mida nimetati laulmiseks. Aga mis asi on, laul on saladus ja ainuvõimalik 500 avastada on laulda. Mingil kujul. Aga mis on nagu see, mida ma ise olen otsinud. Ja äratundmisrõõm, ma räägin ühe loo veel juurde, kellelegil meenub mingi sama hetk, kas te mäletate hetke oma elus, millal ta esimest korda vaatasite peeglisse niimoodi, et avastasite, et see olen mina. Mina mäletan seda väga selgelt, ma olin oma vannitoas, ma arvan, et ma olin 12 kolmeteistkümneaastane ja esimest korda mäki vaatasin, et et tegelikult olen ma selline palju eakam kui see, kui mäki esimest korda kogesin, kuigi ma olin nagu muusikaliselt andekas ja lauluõpetaja, lemmiklaps ja poistekooris ja nii edasi, kui ma esimest korda avastasin selle, mis on mu hääl, milline mu hääl ja selle, mis võiks olla minu laul ja ma pean seda nagu kõige väärtuslikum maks. Hiljuti osalesime ühel koolitusel, kuhu mind kutsuti, mis oli korraldatud lasteaia kasvatajatele. Ja juttu oli ka muusikatundidest, tuleb välja üks kummaline asi, üks oluline asi, mida tehakse nagu valesti, mitte kõik mitmendad, halvad õpetajal oleks nüüd on niimoodi lihtsalt õpetatud. Lastelt võetakse ära nende laul, see ongi laulu haridus. Aga et küsimus ei ole mitte hääle tekitamises, vaid küsimus on selles, et pilt antakse ette. Tähendab, et kui ma vaatan praegu haigest lapselast, keda ma hoian mõnikord või kes on meie juures siis see fenomen, kuidas inimene on võimeline mitte millegiga kogu aeg tegelema ja maailma looma. Ta mängib mingit asjadega, haarates mind sinna, ta teeb milles tahes, mida sinna mingit häälitsus juurde ühes ja nii edasi. Kui ta läheb lasteaeda, siis õpetaks talle seda ja, ja sealt edasi, mis on nii või naa. Küsimus ei ole selles, et kas viga viga on selles, et seesama lauluõpetaja ja seda ma proovisin, nendega ei ole mitte kunagi kogenud seda, mis on tema hääl, mis on tema kujutluspilt. Mitte kunagi seetõttu ei saa lapsest arulaul, on minu meelest noh, kuidas öelda. Laulan, vaim, ta tuleb sealt, ei tea kust läheb, sinna ei tea kuhu, selles mõttes see teema laulu mõju on väga täpne tuult ja mõnes mõttes saame tajule ainult läbi selle kuidas ta mõjub, kas puud kalduvad või torm või ta puhub meile ninna, tähendab, ta mõjutab meid, laulud on täpselt sama lugu. Ta ei tea, kust tuleb ja kuhu läheb. Kõige tähtsam vaikus, mida on õudselt vähe. Laul ja muusika on mõnes mõttes võttes siia vahele, võiks ilmselt kirjutada paksu raamatu, mis kõik ära tüütav, on kuuldavale tulnud vaikus, vaikus, täiuslikkus. Kõik ülejäänud hääl või mistahes asi on minu meelest püüd liguneda vaikusele, et me võiksime proovida, defineerida või nagu defineerimine tõenäoliselt vist teaduslikult käidma ei ole teadlane, aga et kas ei ole mitte nii, et defineerimine on võimalik ainult läbi eituse, et me saame öelda, mis laul ei ole, kuni äkki jääb järgi see, mis äkki on. Ja ma arvan, et siis ongi vaikus õnnista saabunud vaikuse õudselt raske ja vaikselt talud raske, aga kui vaikust ära ei õpi, siis enda laulu üles ei leia selles sügavalt veendunud. Siis see, see on nagu natuke niuke, tehniline on ikkagi see, et ma jaotan selle kolmeks keha on Ching. Jan vaim. Miks see tähtis on teha lihtsalt aparaat mulle häälepaelad ja nii edasi, seda ma vajan selleks, et see hääl kuuldavale tuua hing on seal, kus on minu tahe, kired, kõik see, mis on halba minust ja kõik see, mis on hea minus, unistused, lootused, vaim on miski, mis tuleb ja läheb ja ma ei tea, kus ta on ja laula midagi sellist. Jätkab lastepsühholoogia koorijuht Tiiu Arro. Kust tuleb laul juba pooleaastane, saab aru, et suust kuigi see võib segadust tekitada, Nad sõnad ka, mitte ainult laul. Ja kui kodus ei laulda, siis tuleb laul kõlarist. Ja kui nüüd selle lauluga, mis suust tuleb muidu edasi mõelda, et me ju teame, et seal on veel üks lihas häälepaelad ja siis on meil seal lõõts selleks, et hääle kätte saaks. Ja siis on veel midagi, mis ei saa aru, kust see tuleb siis kõlariga on muidugi selge, et see iseenesest tuleb siis, kui nupule vajutada. Aga võib-olla kõige olulisem, aga võib olla ka, mis aitab tervikut luua, on arusaam, et milline on vastsündinu meelde maailm. Kõige lihtsamalt meelt võib mõista põhimõtteliselt kui infoenergiavoogu, mis võib olla nii inimese sees kui ka inimeste vahel, see tähendab siis oma inimeste vahel. Sest see kontakt on ka midagi, mis elustab. Ja nüüd need tajud, mis ajuni jõuavad, need tulevad nagu üldine voog, et sealt laps hakkab eristama instinktiivselt just seda, mis on intensiivne ja noh, erinev või erisuste intensiivsust. Kui mõelda selle peale, mis on muusika helivõnkumine, on ju intensiivsust, erinevus, Rütman, intensiivsust, erinevus struktureerib intensiivsust kaudu. Aega tähendab sama moodi, et see on liitunud pakkumine ja selles on lihtsalt palju rohkem neid erinevusi. Aga vastsündinu juba, tal on juba senieelsed kogemused ka ja on sünnipärased eelistused. Et sellest sünnieelsest kogemusest on juba näiteks emad, ämbrid on talle selged. Või õigupoolest on niimoodi, et tajuelamused ei ole tajude kaupa eristatud tajuorganid, niivõrd-kuivõrd on välja kujunenud küll annavad signaali edasi, aga aju jaoks on see voog. Ja sellest samast Moostan vastsündinu võimeline välja eristama ema lõhna ja oma kogemuse näiteks kui anda lutti imeda, mis on tavaline tiine rutt ja teine lutt, mis on krobeline siis kontrollkatses igal juhul need imikud eelistavad seda, mida nad juba olid varem kogenud ja kusjuures neile antakse suhu imeda, aga pärast näidatakse lutti nii, et ta on võimeline täiesti aru saama, millega tegemist on. Psüühika terviklikkus või meeleterviklikkus kujuneb välja siis, kui keha kogemused on terviklikud. Näiteks kui lapsi väga varakult opereeritakse, siis on neil keeruline oma terviklikkust üles ehitada. Ja sõltub ka ema meele terviklikkusest. Tähendab ema enesetundest sõltub alguses väga palju sünnitusjärgse depressiooni puhul või mis tahes muu mure puhul. Kui ema meel on mujal ja ei ole elav lapse jaoks ei ole reageeriv lapse jaoks siis laps ei saa tagasisidet selle kohta, mida ta ise millise impulsid endast välja annab. Need kukuvad nagu tühjusesse ja tema jaoks ei koondu sinna meelemustrile. Oma integreeritus, kui ta on emotsionaalselt kättesaadav ja reageerib tähendab ka seda, et ta hääl ja puudutus ja liigutused ja asendid, et need on ka omavahel kooskõlas võib öelda, et neis on muusika, selline terviklik loogika. Et kui nüüd laps näiteks näljane hakkab kisama, siis ema läheb juurde ja räägib selle oma rääkimise rütmi ja tämbriga ja püüab juba laste ette valmistada, et kohe-kohe ja juba sa peod, kui näljane sa oled ja et sellega ta juba õpetab last oma tundeid reguleerima. Nad teevad seda koos põhimõtteliselt. Alguses on ju see etapp, kas ema teeb lapse eest, siis tehakse koos ja siis ema vaatab, kuidas ta neid asju teed. Ja siis ta teil see tapp ka tulema, kus isa kiidab, kuidas kõik läheb hästi see ja pole mõtet siis nagu jääb tervikust puudu. Aga kogu selles kasvamise ja vastastikuses toimimises on oluline just vastastikune häälestumine. Et ema on ärgas ka nende imiku impulsidele, et need erinevad muusikat kokku kõlaksid, sest kui näiteks temperamendi on erinevad, siis võib-olla täitsa raskusi ja raskusi. Võib-olla kui on mitu imetajat või mitu esmashooldajat või raskusi on, kui on kaks kodust keelt, aga sellega on alati niimoodi, et kui see raskus on selline talutav ja piisavalt raskust, siis see võib olla huvitav ja arendav. Ja kui ta on nagu liiga raske, siis tulenevad probleemid. Siis, kui nälg või janu on kustutatud, siis seda tajub imik suhteliselt selge üleminekuna. Kui nüüd emal on aega ja taipamist jääda natukene sinna siis seal seesama kontakt saab muutuda palju diferentseeritud maks tundlikumaks detailsemaks. Väga palju käib pilgu kaudu, lapse nägemine on just programmeeritud selles eas niimoodi, et ta suudab keskenduda umbes sellisele kaugusele, kus ta emast siis asub ja näojooned on instinktiivselt, tähendab, tal on instinktiivselt eelistab selliseid tunnuseid, mis on ema näojoontele olulised sümmeetria või lainelised jooned. Aga sama kehtib ka hääle suhtes. Imikud eelistavad seda hääletooni, mis on eeshääl siin eelmistes resonaatorites, nii nagu lauljad peavad laulma siin maskis. Ja noh, instinktiivselt ju teevadki titemamma totra Tupp Soome ainukene ja siis kohe õige tunne käest on ilmselt vastastikune. Nüüd ainult et kui mõelda, kui palju meil on endal neid õõnesid ja kõik, mis siin väga taga on, et mida see meie kliimavööndi kohta ütled sellise emotsionaalse kliima kohta. Aga nüüd, kust see laul tuleb? Sisemisest vajadusest, mis äratab tunde, jõuhingamine läheb aktiivsemaks ja võib juhtuda, et mingi hääl tuleb välja, väljahingamise peal juhtub. Aga kui see häda läheb suuremaks, siis kesknärvisüsteem saab selle impulsi kätte ja siis hakkab ümber korraldama seda sisemaailmaelu. Ja siis võimaldab koordineerida hingamist, häälitsemist. Põhimõtteliselt juhtub see kohe pärast sündimist, on häda käes ja on vaja kisada ja selg, isal on teine ots, see on mõeldud sellele, kelle külge pärast kinnituda, kui need kontaktid ilusti õnnestuvad. See kisa on Velga spontaanne, instinktiivne ja selle poolest hea, et ta haarab kogu lapse tervikuna ja võimaldab tal olla aktiivne nii-öelda ise, anda signaali välja. Ja siis, kui ta ise on tegevuses, siis osa energiat kannatamise pealt läheb hoopis tegevusse ja on ka kergem kannatada. Et võib öelda, et laul on pärit sealt, kust on pärit pisaratega nutt muidugi, laulda võib ka pisaratega ja, aga see on lihtsalt üks eriliik. Aju vajab arenemiseks kogemusi, et funktsionaalsed seosed tekiksid ajus ja neid tsensuur, seid kanaleid eelistatakse, mõni eelistab kuulmist, mõni nägemist, mõni liigutusliku. Aga kui see taju voog ajus seal toimub, siis ometi on sellel kõigel oma tundetoon, tunded põhimõtteliselt ohjavad seda info ja energiavoogu, mis siis seda, mis on instinktiivselt oluline tunnetes meie instinktide vägi võib öelda. Paha lugu on nüüd nendega, kes on autismilaadsed, spektri sisse jäävad, nende puhul ma olen omaks võtnud seletuse, et teadvustatuse kogemuse teadvustatuse tase on erinev ja autistlikud lapsed kogevad füüsilist eraldatust emast nii suure traumana need, kes ei teadvusta, mis toimub nende jaoks see sokk ühesõnaga päästab ja lähevad oma eluga edasi, nagu lähevad, aga need, kes teadvustavad, nad peavad oma ebaküpse psüühikaga mingeid kaitsemehhanismid kohe käiku võtma ja siis pannakse selline totaalne blokk kätte. Ja noh, see käib siis eriti just uuesti emaga kontakti võtmise suhtes. Instinktiivne kinnitumine, siis saab häiritud ja sellest tulevad kõik järgmised hädad. Ja helistab muidugi lapsiga vitaalsus, kes on Itaalsem võimet, et kui näiteks autistidest rääkida, siis paljud neist üldse ei taha laulda või ei taha häält teha. Nad ei saa aru, mis nendega on ja nad ei saa nagu enda seest seda impulsi välja, sest nad ei saa aru olukorrast ja nad ei tea, mida teha. Nad ei saa aru, et nemad saaksid midagi teha, sellepärast ei saa tuua endast välja seda vitaalsust. Põhimõtteliselt. Nad ei saa seda teha instinktiivselt, aga teistmoodi ka ei tule välja. Kas laulda koos näiteks autistiga või kellelgi on nüüd millestki puudu jäänud, et kas laulmine saab siis piltlikult öeldes neid kunagi saamata jäänud seoseid nagu taastada? Midagi saab ja midagi ei saa, kellel saade, kellel ei saa, lihtsam on ju taastada need, mis sellest algsest traumast tulenevalt on puudu jäänud kõige raskem autist, kellega ma tutvusin seitse aastat. Noh, sellised emad on, kui isad püsivad, on väga hea, kui ei küsi, siis need emad on väga vaprad. Ja see ema teie oma last väga vapralt, sellepärast Talle tundus, et see on ainus koht, kust ta pojal on hea olla, et ta nagu kuskil mujal ei tajunud seda. Ja see, mis ma tegin, püüdsin häälestuda tema peale või püüdsin teha selliseid häälitsusi või muusikalaadseid asju, mis haakuda tema, ta oli üsna aktiivne ja rabeles ringi, mis võiks tema liikumisega haakuda. Ja mingil perioodil siis esimesed laulud, mis tulid, olid regilaulud sellised lausa sekundi ulatuses. Nii et sel ajal, kui ta kas väljendama oma tundeid, ta hakkas nutma, siis kui meil tund läbi sai siis kadusid tal krambid sellel perioodil. Midagi saab. Jätkavad folkloristid Anzori Barkalajal ja Taivo Särg on teada, et, et Annabeli väidab, et mõlema kommuni skulptuur meil on niisugune ühine arusaam väest ja maailma toimimisest tulemas siis soome sugu rahvaste vahel. Aga neil pole trummi ja tema väide oli see, et meie see regilaul regivärss Kalevala runo on oma loomult siis selle trummi eest. No loomulikult liiglasse kandle kõrval, sest kui ma käisin välitöödel Lääne-Siberis, siis korjasin üles päris mitu luu, kus šamaanisõdade ajal kui see järsku tabas ühte osapoolt et ei olnud aega nagu trummi soojaks saada, siis sobis igasugune käepärane vahend, viiekeelne kannel kaasa arvatud. Kui me mõtleme Kalevala peale, siis Väina öine on ju aa tegi kandlega imetegusid, on ju selle esimese kandlega ja teine asi, mis sa tegid, ta laulis vastasel sohu. Suhu laulmine on ka eestikeelset versiooni või päris mitmes kohas olema segama ka lauluga maailma ilma uueks loomine ja muu kraam. Ehk võib uskuda, anna leinata, et põhimõtteliselt meil olid nendeks väekunsti või väetoimetamise abi vahetaks, oli iiekeelne kannel ja laul. Ja kui nüüd mõelda selle peale, et regivärsile on ka kindel rütm ta on suhteliselt järjepideval siukse monotoonsus, aga mis on teadvuse muutmise teadvuse seisundi muutumise juures väga oluline. Et, et võib küll arvata, et meie regilaul oma loomult oligi laul. Regivärsi mõttes kuda säilitas oma rütmikude säilitama seda silpide arvu ja kõiki neid muid elemente, nagu see algriim ja muu kraam. Et sellisel regi laululisel pühitseval elemendil on, on olnud väga oluline koht esivanemate tegevuses ja tegu pole lauludega niimoodi ajaviitmise mõttes, vaid ikkagi samas hääletamisest kui meelde tuletame. Või kui mõtleme raporti peale, kes ütlesid, et, et rituaal on tegelikult selline tegevus, mis häälestab meid mingile teadvus seisundile, seda pühitseb jõud ja kus alati on kaks kolmandikku vähemalt on kaalunud ja traditsiooni kaada saadud pärandit ja see kohapealse varieerimisega improviseerimis hapnikku, Koht värske õhukoht muutunud oludega kohanemise kohta on siis ühe ühe kolmandiku ulatuses, et minu arust on ka tänapäevaelus rahvalaulu traditsioon täitsa ilusti järgib seda. Sest kui elus olukorras ju keegi võtab laulu eest on ju, siis ta ju laulab seda, mida ta on kellelgilt kuulnud. Minul on väga paljud, kui ma tudengipõlves laulsin, siis väga palju ma sain jaagu käest mõlemi Jaugest juhasel, kuid ukseni Haugas. Et, et seal on jälle see üle antud vägi mingil kombel aga alati sõltuvad olukorrast tekkis see võimalus varieerida kohapealse inimeste paiga ja ajaga siduda. Ja minu see tähelepanek sai eriti tugeva äratundmise, kui dalai-laama saadikud käisid siin mungad, kes tegid selle Jantra mandala panid liivast kokku, panid kogu maailma kokku, see toimis ja pärast sõda viidi asi jälle laiali. Et rahvalaul žikastavansis loitsu kujul, ütleme mingi töö juures või on ta mingi püha ajal väestav momente? Loomus ongi selline, et meil on väga vanast ajast pärit teatud komponendid, teatud elemendid, on ta siis värvisümboolika või maailma üleziimise noh ülesehitamise põhimõte või ka kindlad, sellised kindlalt salmid väga palju on ju noh, kriitikud on toonud esile, et läbi erinevate laulutüüpide on sellised nagu kinnisosad neli kuni kaheksa, mõnikord küll rohkem ridamisi nagu erilaulutüüpides on, siis on nende laulude tüpologiseerimise toodud raskeks, et seal on nagu, nagu mingi vuda. Aga võib-olla sa tootke sellest üles kirjutatud on konkreetselt need osad, kus laulik lihtsalt kas mälu järgi kohapeal tegi selle ülesvõtja jaoks pandigi selle laulu kokku, et on meil palju elemente oma kindel mõjutus eraldi võttes ja on ka kindel, mõjutas selles järjekorras või kombinatsioonis kokkupanemisel. Ja õige laulik ongi see, kes A teab pärimust. Tal on instrumendid käes, ta oskab neid kasutada ja tal on taju koha peal, et panna just sellises kombinatsioonis kokku. Et see mõju on väekas. Et selline mõte, et Rapla laulu kindlat algusest lõpuni, vaid ta ongi meie ümber kogu aeg olev asi ja siis meie asi on ta kokku panna jälle lahti võtta, et ära ei väsiks. Aado Lintrop ehkki rahvaluule arhiivist kirjutab näiteks nii regilaul on fenomen, millest inimestel on miskipärast raske või võimatu rääkida, eksistentsiaalseid teemasid kaasamata. Varem või hiljem läheb jutt ikka sellele, kuidas regilaulude mõjutanud kellelegi ellusuhtumist, mõtlemist, tervist ja nii edasi. Ehk siis hakkab tööle seesama skeem, mis üleloomulikest kogemustest jutustamise abil lood või konsolideerinud koguduse või kogukonna arvates sisse kõik need, kes oma kogemustest räägivad või vähemalt räägitule kaasa mõtlevad, jättes kogu ülejäänud maailma välja. See ongi põhjus, miks räägin praegu regilaulu usust. Igasugune kogemus, nii argine kui nominaalse ehk üleloomulik kogemus koosneb kahest poolest inimese individuaalne taju ja kultuuriline vormi sellele antakse. Ja usundi uurimisest on teada, et enamasti üleloomulikud kogemused antakse sõnades edasi teatud usundilise traditsiooni või süsteemi kaudu. Neist räägitakse nii, nagu selles inimeste rühmas on kombeks rääkida ja sellel on kogemusel, on ka väike tagasimõju tajumisele. Inimesed kalduvad ka asju tajuma, nii nagu nende rühmas tajutakse, nagu nad arvavad, et neid võidaks tajuda etnomusikolooge. John pläking kirjutab näiteks selle kohta. Muusika võib esile kutsuda teadvuse seisundi, mis on omandatud sotsiaalse kogemuse kaudu. Ükskõik, kas muusikalise taju mõjutegur on õige sotsiaalne situatsioon, näiteks mingi kultus, õige muusikaline situatsioon, nagu näiteks kaheks sarnase kogemusega muusiku koosmäng on see olukord efektiivne ainult tänu sellele, et tekivad seosed individuaalse ja kultuurilise kogemuse vahel. Nii et kui me räägime regilaulu mõjust inimesele, siis seal kindlasti on inimese individuaalne taju ja kultuuriline kogemus, mis mõjutavad nii taju kui sellest rääkimist. Ja kuidas neid uurida, Reigi laulu mõju üldse, see on seotud loomulikult muusika või ka üldse vaimse ja füüsilise tegevuse mõju uurimisega, selles eksisteerib nii füüsiline aspekt, siin on väga oluline hingamine, hääle tekitamine, vibratsioonid, mis kehas tekivad. Ja siis ka vaimne aspekt, mida inimene mõtleb, tunnetab ja oma vaimus läbi elab laulmise ajal. Muusikat on ilmselt maailmas suhteliselt palju tänapäevaks juba sellest seisukohast uuritud, suhteliselt palju on tegelenud sellega muusikateraapia Eha Rüütel, näiteks kirjutab Eha Rüütel on Eestis muusikateraapia urje inimeste valmidust muusikat kuulata, musitseerida, muusikasse sisse elada ja muusika abil end välja elada on läbi aegade kasutatud meeleolumuutuste ja teatud füüsiliste protsesside esilekutsumiseks. Muusikaga saab mõjutada aju aktiivsust ja organismi biokeemilisi reaktsioone mis väljenduvad hingamissageduse südamel, rütmivererõhu ja ainevahetuse muutustes ning lihaspinges väsimuse ja tähelepanutasemes. Füüsilised muutused toimuvad koos muutustega tunnetuses ja emotsioonides. Seda on lihtne ka enda peal jälgida. Piisab, kui võrrelda eneses toimuvat hällilaulu ja energilist marssi kuulates. Jätkavad Jaak ja Ants Johanson ja Tiiu Arro. Et mul on küll tunne, et ikkagi lapsed tulevad selgelt sealtsamast kohast, kus laulud tulevad. Ja see, et kui on nagu suurusjärgu võrra suurem hulk lapsi, kes on sellised, nagu sa just rääkisid siis nüüd on ilmselt lapsed, kes on noh, mingis mõttes nagu ei tulnud ilma lauluta, eks ole, et seda võib niimoodi defineerida, et kuna ju nendest nii öelda pärimuskultuuridest ja ka mitte nii pärimusskulptuuridest lihtsalt niinimetatud vanadest kultuuridest minu teada see komme, et on ka ju lausa nii, et et emad kõigepealt otsivad laulu üles, eks ole, siis otsivad mehe üles ja siis tuleb laps ka veel takkaotsa, kellel on siis juba laul olemas või et vähemasti kui inimene saab täisealiseks, siis ta peab oma laulu noh, näiteks ise leidma või on see talle leitud või et see on midagi niisugust väga põhilist kirjeldasin, võib erinevalt sõnastada seda, mis see laul siis on, kas see peab alati hääleline olema ka mingis arenenumus kultuuris või ma ei tea mingist teistsuguse aspektiga kultuuris see laul võib-olla nii-öelda matemaatiline mask mingi vormel, aga see c meil puudu on, see on nagu mingist otsast selge ja kuidas see niimoodi juhtus, et see on nii, nii väga ühtepidi väga metafüüsiline, teistpidi väga praktiline. Kui mõelda seda, et muusika on nii universaalne, intensiivsus ajas ja sellele liitub tähendus, et see, mis muutunud, on ilmselt tähendus või ei saa neid tähendusi kätte. Ja võib-olla on lihtsalt, et see muutuse protsess kas on kuskile jõudnud või on parajasti väga käsile mingi piiritunnetuse küsimus, sest sõnad ei teki enne, kui ei ole kogemust oma eraldi olemisest, oma mitte iseseisvust, aga emast, lahusolekust ja muidugi koos selle sõltuvuse tundega. Sest sõnad on midagi, mis seal nagu figuur, eristub foonist midagi pealt maha suruma. Kui lapsele kunagi ei öelda seda ei või, seda ei tohi, sealt edasi ei saa, siis ta ei koge seda piiri ja ta ei hakka figuuri foonist eristama. Et sõnadega saab kirjeldada, kui palju täpsemalt ja pärast on võimalik sõnadega öeldud noh, nagu lahti harutada ja näpuga järge ajada, et kus on. Aga enne sõnu on jälle selline keerukam kude ja rohkem nagu vilditud või ei saa arutada niisama see üleminek sõnadele, võib-olla meil on vaja midagi sõnastada ja kui sõnad on juba tulnud, siis me elame kahes maailmas korraga, mõni kaotab, esimese maailma, peidab ära kuskile, see toimib nagunii. Ega see päriselt ära ei kao. Aga me oleme ikkagi sellesse sõnateel, sest maailmas, sõnade maailmas korraga seal üleminekul on nüüd see müstikaalase siirdeala. See on nüüd see koht, kus lapse ja ema fantaasiamaailmad on seotud. Lapsel ei teki fantaasiat, kui ta ei saa ema fantaasiamaailma kasutada oma fantaasiate arendamiseks, et noh, loomulikul viisil see toimub, ilma et me seda märkaks. Aga seal on see etapp, kus selleks, et sõnadeks saaks, on vaja leinata. Enam ei saa olla ainult laulu, kus ikka sõnu ka ütlema. Sest sõnad ei ütle kunagi nagu selle kogemuse kohta nii täielikult, mis on see algne kogemus ja kui on meil hea koosolemise kogemus, siis on, mida leinata. Iga uue sõna õppimine on millegi asja jälle noh nagu väljapoolt vaatamine ja nagu hüppamine jälle teise maailma ja iga sõna tähendus jätad midagi välja sellest kogemusest, millega ta enne on koos olnud ja see on, mida leinata ja seal, mida laulus nutta. Parafraasi, et kui lapse esimene laul on kohe pärast sündi siis see, millest Jaak ütles, et võib-olla mõni ei saagi laulu kaasa juba sellepärast, et ema pole oma selle lapse sünnilaulu laulnud või seda viimast sünnivalusid ei ole olnud noh, näiteks keiserlõige sünnivalu jääb olemata ja laps võib-olla oma laulu. Seda laulu pole kuulnud. Emal võib-olla oma laulu ära kaotatud. Ja neli, viiest Aspergeri lapsest on poisid poisil võib-olla emaga kokkusaamine kuidagi vastuoluline. See lihtsalt on väga oluline seosega minul näiteks kõiki nende nende asbergilite autistidega nagu selline tunne nagu nendel ajastutel või mingi vanadestamentlikud ajastut, kui mingi kogukond või rahvas nagu või kultuur nii-öelda sammub niimoodi sirgelt noh, nii-öelda puusse omadega. Et siis hakkab prohveteid sündima, eks ole, ja ei tunta ära ja et need noh, enamus nendest asbergeritest ja autistidest on ju täielikud nagu prohveti selgeltnägija võimetega metsik piin alati. Aga et see noh, praeguses kultuuris niimoodi ilme, minu jaoks on see nagu täiesti mingi selline hästi tugev, märkan selles sees. See piin on nii tohutu, seesama poiss, kellest ma rääkisin, ta lihtsalt. Ta on raevus sisemisest kogu aeg, tema, mis ümberringi toimub, lollakas, siis tal on nagu ai q on 300 loogika, eks ole, ja teiselt poolt ta ei saa seda kuidagi väljendada, eks ole, aga mingi lõhe, see on ja sünnib põlvkond, kes peab seda kuidagi ületama. Väga paljud neist hukkuvad, nad ei saagi hakkama. Aga nagu keegi peab mingi sõnumi tooma, kui seda sõnumit nagu kellelgi ei õnnestu nagu tuua, eks ole, et siis ongi nagu see selle kamba jaoks nagu puusse minek ta täiel sammul mingi sihuke moment on selles Jätkab Mart Johanson. Aga ütleme, sellist asja, me lihtsalt teeme mõned arvutused, vaatame, mis sellest välja tuleb. Hea oleks, tuli teist ruumi omavahel, et 11 ei sega. Ühesõnaga kõike seda peaks palju pikemalt tegema. Aga et see on mingisugune puudutus, millessegi, mida ma olen iseenda peal praktiseerinud ja mul on lihtsalt huvitav näha, mis juhtub. Kõik nüüd, kes on valmis, kes ei taha, ärgu tehku, hoidke hinge kinni, nii kaua, kui suudate. Ilusti eestlane ütleb, ta hoiab hinge kinni. Hoidke oma hinge kinni. Küsin teilt niikaua kui te hoidsite, mis juhtus. Kes hingas? Kogu oma tahte rakendan, selleks inimene on ju see, et ma teen, tahan, hoian hinge kinni. Või keegi teine minu eest hingamine vist pea ainuke kehane funktsioon, mis ei allu inimesele. Ühesõnaga see, mida ma tahan sellega öelda, on see, et hing nii nagu laulgi ei allu minule. Et kui keegi ütleb, et mina laulan, mina tegin, siis minu puhul ei ole see nii. Ta laul laulab mind, mul on kogu aeg see tunne olnud juba viimased aastad, et noppisin püsti nii nagu selles unenäos elan ainult tänu sellele, et keegi laulab. Ma olengi nagu laul. Tähendab, see mida iganes ja see ongi nagu vaim, ta lihtsalt ilmneb minu kaudu mingil hetkel. Võib-olla teine asi on see, et pange käed kõrvadele suruge kinni. Oli vaikus. Kuulsite midagi, mida te kuulsite? Verekohinat, disennast. Seda häält teen ma kogu aeg. Teeme nüüd ikkagi sellise asja, võtame ruumi. Peame saama selle vaikuse, käte asend peaks olema mugav. Võid panna silmad kinni, pool lahti hoida, vaadata ja lihtsalt. Hakata hingamine hea kaudu keskenduda rohkem väljahingamisele mitte midagi liigutada, mitte midagi ei ole vaja mõelda. Ja kui mõtted tulevad, mõtted on ikka nagu pilved seal tagant sinine taevas. Las nad lähevad, las nad olla. Ja proovime leida vaipu kehas. Kas see oli lihtne teha? Kellelegil õnnestus vaikus kätte saada või mitte? See on nagu selles inglise keelses tähenduses nagu still, nagu vooder, tähendab vaikus, mitte helilisest mõttes ainult patsient sisenen, vaid nüüd me oleme hinge kinni hoidnud. Me oleme saanud enam-vähem natuke aimu sellest, mis on sisse-välja hingamine, mis ei allu meile. Me oleme aimu saanud sellest, et hingamine on laulmisalus. Jutt sellest, et ma ei oska laulda ei vasta kunagi tõele. Igalühel on oma laul seda meest üles leida. Et võiks proovida sellist asja, ma ei tea, kas see õnnestub. Me oleme ise teinud 100 lihtsalt taga heas ruumis, kirikus, erinevates nurkades ja laulnud konkreetseid, siis küll psalmi laule niimoodi, et igaüks on eraldi kirikus nii tähtis on nagu see, et ma laulan seda, mida ma ise tahan vait ka olla. Keskendun rahulikult, hingan ja ootan. Ümisen makas, laula vokaali peal. Kas MI peal n-i peal, kuidas kellelegi sobib? Ma ei tea, kes oli see mees või inimene. Ma olen väga halb tsiteerida. Kes ütles seda, et kaashäälikud on nagu jõekaldad ja vokaalid on nagu jõgi? Ma ei tea, kumb liigub, kas kaldade jõgi aga tähtis on nagu see, et ma laulan ja eelkõige keskendun oma hääle kuulamisele. See on minu hääl. Kõik on mõnusalt väsinud. Aeg lähed, proovige seda omaette oma toa kodunurgas. Järgmine oleks muidugi see, kui saab selle kätte või saab hakata niimodi hingama häälega. Aga kõigepealt tuleb üles leida oma hääl, mitte kuulata teisi, mitte olla iseenda kõrvaltvaataja, vaid olla see laul nii kaua harjutada. Järgmine hetk on see, et kui teha koos, siis hakata ühe poole kuulama, teist ja samaaegselt mitte ei tohi käest kaotada seda, mida ma ise laulan. Kui sa kätte tuleb. Minu meelest laulu ei saa kunagi teha, räägitakse laulu tegemisest, kirjutamisest laul on kogu aeg olemas. Selles mõttes on ta minu jaoks olnud, kui küsimus on see, et mis on laul minu jaoks, ta on ühte otsa pidi, ma kasutan teda ära, ta on tõeliselt nii-öelda täiuslik teraapia. Ta ühendab nii keha vaimu, hinge. Ja võib laulda muid laule, mis pühad laulud. Ideaalne on see, kui leida oma pühalaul või sa oma laul. See, et pidevalt andma toodangut plaadil oleks 12 lugu. Noh, see kõik on nagu teine teema. Ma olen sügavalt veendunud, et laul on väljaspool meie tahet ja füüsilist võimekust täiesti. Et see, mis veel minu jaoks sellega seostub jälle noh, mulle meeldivad sõnamängud, aga jälle seesama mõju, küsimus, laulu mõju, küsimus vaid me tunneme seda mõju, see mõju võib olla ka väga negatiivne, aga purustav väga lõhkuv, tunneme selle ära. Nii nagu torn, võib-olla ja laul võib olla samamoodi selles mõttes ainult mõju kaudu. Kume mõju, märkame. Piisavalt vara, mitte liiga hilja, saame midagi ette võtta, kui me märkame liiga hilja, noh siis me oleme kogemuse võrra rikkamad. Kogemusi ju teatavasti vahetada ei saa, kuigi sellest räägitakse väga palju, käiakse kogemusi vahetamas. Täiesti võimatu minu meelest. Et kui laulu mõju, sisemine intensioon, kõige tähtsam on kavatsus. Üks on see, et ma valdan tehnikat, üks on see, et ma tunnen ennast hingamise selle kaudu. Selle laulu leidmise kaudu on võimalik jõuda selleni, mis mu tegelik sisemine kavatsus ja see võib õudselt haiget teha kõige õnnelikumatel hetkedel, mõne laulu puhul, kui ma laulan olles siis nii-öelda ametlikus ruumis laulja paar asja üks on see, et ma hakkan kuulma, et keegi laulab veel. See on täiesti fantastiline, et ma kuulen, et ma olen ise küsinud, et kas te laulsite kaasa, mitte keegi ei ole ka oma kuule nüüd lauldakse seal üks. Ja teine on see, et sa tõesti mitte selles tähenduses, et nagu öeldakse, oi, ma unustasin ennast või nii tundeline hinge, vastupidi ääretult kontsentreeritud, kirgas. Ja sa oled täiesti silmitsi iseendaga ja see muudab minu jaoks täiesti võimatuks mingite salvestuste kuulamise. Ma ei saa kuulata seda ise oma plaadi pealt. Ja see ei ole mitte sellepärast, et ma ei taluma häält, vaid sellepärast, et kohtumine endaga minu tõde on väljakannatamatu. Kat laul võimaldab seda. Et laulus, minu jaoks mõnes mõttes peitudki, see saladus minu enese jaoks. See, ma olen kõige õnnelikumad hetked. Laulu mõjust rääkisid lastepsühholoog ja koorijuht Tiiu Arro folkloristid Taive särg ja Anzori Barkalajal ning muusikud Mart Jaak ja Ants Johanson. Kõnelus on salvestatud 2013. aasta mais Viljandis pärimusmuusika aidas. Saates kõlasid katked Marja-Liisa platsi, Loui Costa, Tiago gara, valju ja päts rütme Killi heliprojektist revena Paiva Portugali vabaühenduse painorrald. Miidi abil salvestati see ümbris 2010. Kirde- Portugalis Paiva jõe silla all. Pätrik kinni ehk Murmeri kompositsioonil, Voom ümisesid Piibe kolka ja mari kalkun. Saate valmistasid ette Külli tülija Mart Sernask ning helisalvestas Urmas Tooming. Töö ülikool tänab Tartumaa rahvakultuuri keskseltsi. Raadioteater 2013.