Koole. Tänase ööülikoolis kuulata teist salvestust võistluse Eesti kirjanik 2012 finaalist. Alatskivil Juhan Liivi muuseumis tehti augusti lõpus kindlaks ei rohkem ega vähem kui Eesti kõige parem kirjanik. Semiootik Mihkel Kunnus räägib nüüd võistluse neljast finalistist kahega tartlaste miga keraneni ja Meelis Friedenthal. Iga kohal on ka lärmakad noorukid. Ansamblist sensatsiooniline Tartu kevadbänd. Mina olen toimetaja Mart Zirnask. Mika Keränen on eelkõige tuntud lastekirjanikuna, aga nüüd hiljuti tuli tal välja minu supilinn, mis on selles minu sarjas, mis teadupärast on ilma keranenitagi väga populaarne nüüd seda rohkem kõige lühemalt võiks öelda selle raamatu kohta, et see on väga tore suve ja kodune, võiks öelda, et ei ole üldse punnitatud miga, räägiksin, kuidas ta Eestisse tuli. See on selgelt selline nii-öelda oma elulooline jutustuslik. Ta ei ole sünnilt eestlane, eks ju. Aga ta kirjutab eesti keeles, see tähendab, ta on eesti kirjanik. Miga, tule siia. Räägi natuke endast, näiteks. Lancan sellepärast kaitsesin Võrumaa au mängus Põlvakate vastu. Võitsime mängu karvased ja sulelised jaanipäeval. Aga jah, mul läks kannakõõlus katki lõpus, et aga ma olen saanud väga huvitav loominguline puhkus, ma olen võrkkiiges kuu aega lesinud ja mõlgutanud mõtteid, millest edaspidi võiks kirjutada seoses jalgpalliga on teada ka spordieufooria, eks seepärast sporti väga hea olla. Ja nagu ma ütlesin, see raamat on väga tore, väga helge. Võiks isegi öelda, et seal spordimehe, raamat. Ma arvan, et minu supilinn kaks ilmub 50 aasta pärast, kui need mafioosode siuksed kännud, kes mind enam ei ohusta ja ma ikkagi pidin kogu aeg mõtlema selle peale, et ma saaks supilinnas ka edaspidi käia, muidu kirjutan halvasti, siis iga kord, kui Supilinna lähen, tulen longates tagasi, seega ei ole väga tore minu supra seal põhimõtteliselt konfitaallasena kirjutanud. Ma kostan helge teosed, kes on siis sellepärast, et sa kardad neid salaviinamüüjaid ja, ja loomulik varaarendaja, neid eriti kinnisvarahaisid, on põhjust karta. Ta on kinnisvaraärimeeste pildid, kõik lõigatud ja need on, ma näitan oma lastele, et vaadake neid inimesi, kudelinnad on, näete, siis kohe panete jooksu. Ühesõnaga, et selle raamatu armsas ei tule helgusest, vaid hirmust. Imbi Paju ja Sofi Oksaneni-l on õigus, et hirm on ikkagi kõige taga. Aga millisesse seisundisse kirjutad, kas sa muudad oma teadvusseisundit selle jaoks kirjutada? Inspiratsioon, niisugune? Ta võib tekkida ükskõik kus ja sellepärast peab olema pastakas alati kaasas. Eks ma kirjutan päris palju öösiti niimoodi, et mul on märkmik ja pastakas loori all. Ja siis ma lihtsalt seal vahepeal kirjutasin mingit märksõna ja see oskus on juba mul arenenud niimoodi, et ma ei pea tuld põlema panema, et ma lihtsalt kirjutan trükitähtedega niimoodi märkmikku hommikul vaatan, siis ma kirjutasin ja ja siis tuleb sellest hakata edasi töötama, et põhimõtteliselt noh, ehitaja ehitab maja, siis kirjanik ehitab selle raamatu aknad, uksed ehk nii-öelda erinevad peatükid, järgnevad tegelased sinna sisse. Kas ei ole oluline vahe selles, et majaga on üks päevane ukse püstis, lähed nädalaks ajaks teise linna tagasi akna oleks romaanikirjanik, saab katkestada oma tööd. Hästi ei saa, selles on sul tuline õigus, et kui sa katkestad, siis põhimõtteliselt tuleb alustada uuesti pihta. Kui nii-öelda paar nädalat kirjutad nädal aega tegeleda millegi muuga, siis paar nädalat, mis sa oled kirjutanud kaldalt raisku pole see aeg läinud tuleb ikkagi alustada uuesti ja mulle väga hästi sobis ateljee elu, et ma käisin Tamperes jaanuaris jaan, kirjutasin lõpuni selle minu Supilinna ja kirjutasin ka valmis ühe teise raamatu lasteraamatu Armando, miks lastele kirjutad koolides, kui ma esinen, siis ma lastele räägin, miks ma kirjutan lastele, aga ma ei ole suurtele seda kunagi öelnud. Ma ei usu suurtesse inimestesse minu meelest suured inimesed on juba neelan oma maailmavaade paigas ja pole võimalik suurt inimest üldse ammutada, et ma olen nagu pettunud suurtes inimestes, sellepärast kirjutan lastele, et lastes on veel lootust. Mulle meeldib kirjutada lastele ka sellepärast, et ma tunnen, et ma ise toimetan supilinnas. Mul oli väga kihvt lapsepõlv, endal põhja Helsingis kuidagi lihtsalt supilinn pakub mulle nii-öelda miljena noh, niisugused tingimused, et muudkui pane sinna lapsed seiklema ja seal vahva. Ei, ma käisin ka väga suure huviga miga seda sinu raamatut ja mõtlesin välja ei rohkem ega vähem kui Supilinna hümni. Ma loodan, et keegi ei pane pahaks, kui ma just siinsamas ise selle hümniga teile kõigile ette laulan. Ma olen kindel, et see kõigile väga meeldib hümne. Ja ma loodan, et kõik siis ka refrääni kaasa laulavad. Tallinnas on raha naudingud ja tulevik. Armastus ja võimsus Tartus, tähtis on vanalinna elanikud. Süve loovad Supilinna tondid, aga lihtsalt joovad Supilinna tänavad on kuivad, kuldsest liivast laternate valgus helgib roostest niimalt. Auklikud tänavad. Porilombis. Nendel jalutavad Supilinnatoonidele 10000 meest. Jani söövad 10000 meest. Kolka õelu kiidavad. Mida enam tahta munakivi tänavad ja herne pood, Supilinna tondid ei hooli külmast ilmast elavad ja räägivad. Anne kitsad piirid läbi lõppudeli kaevad päiksekiiri, sinine silm paistnud silma ääred, midagi ei valeta, verised on sääred, puude lon taskus, trajektoori püsi. Mida mina teen, seda nad ei küsi. 10000 meest jamisevad 10000 meest kalkaelu kiravad. Ei tea mida enam tahta. Munakivi tänavad ja herr Ööbo elab järgne toll ise nad arro, et. Viimane salm seal tõesti viimane sall. Ise nad arvavad, et nende hoovi kruvib. Kas kedagi kotib sihukesi mõttetuid kusest, haisvaid urkaid, tegelikult jätkub Eesti nurka 10 toad, Me Janile jäävad toad kalkaelu kiidavad meid enam tahta munakivi tänavad, herne pood, kuulge, taie sobileenas, kuulge, täie muud, kui ainult joote, ei tea. Kas te siis ei taipa? Inimese elul on väga sügav mõte. Ma higistasin oma särgid, õisi, aga see selliste ürituste juurde laulukesed suhestuda ja selles mõttes, et see oli minu arust päris piinlik. Osad inimesed ei talu piinlikkust, aga osad jälle vastupidi ei talu seda, kui üldse piinlikkust ei ole. Kuidas suhteliselt kitsi võiks isegi nii-öelda ilusad asjad maailmas on naiivsed ja on ka sageli kitsi. Selles mõttes ma kiidan kitsi, kui niimoodi võib öelda, et lasteraamat saab kitse olla põhimõtteliselt kogu tänapäevane, Walt Disney värk on ikkagi kits. Kitsi juures on ikka raha tagumine väga oluline, selles hello kiptinduses on ju omajagu kitsi. No täiskasvanud tunnemisel kitsi ära, aga ma pean silmas seda, et noh, iroonia tajugi, eks väiksel lapsel pole irooniataju, et see areneb välja alles kunagi ja kas kits ei lähe samasse komplekt, ma ei tea, kümneaastasel lapsel on kindlasti juba irooniataju. Aga kas nooremal kaan, vot ei mäleta, millal miga sinust tuli, irooniline, kas olid 10 või oli see väiksemasse eas? Jah, aga sama raamatus ei ole irooniline. No võib-olla ma ei ole Eesti mõõdupuu järgi, ega ma ausalt öeldes hullud sellele mõtle, mida ma kirjutada, et ma lihtsalt kirjutan nendest asjadest, mis mulle on tähtsad. Selles mõttes seda raamatut oli väga vahva kirjutada, et ma sain kirjutada nendest toredatest mõnusatest asjadest, mis mulle meeldivad, loomulikult sina polnudki asju, millest ma pidin kirjutama, kui kellelgi ikka karuputk on aias, mõni kinnisvaramaakler on jätnud oma krundi unarusse, siis sihukestel asjadele peab tähelepanu pöörama. Aga ma olen ikkagi saab kirjutada sellest, mis mulle linnas meeldib, selles raamatus jaa, pigem isegi, kes mulle Supilinnas meeldivat. Ma olen saanud Kirta oma sõpradest. Peale nende karuputke, et oli seal veel täitsa mitu, võiks öelda lausa poliitilist seisukohavõttu, võrdlesid Soomet, Eestit, et nii-öelda roosades prilliklaasil mõrad sees küll. Ma olen 20 aastat Eestis elanud, et arvan, et läheb veel 20 aastat, enne kui ma hakkan koorma välja nii-öelda sellest välismaalase kestast, et kaasa rääkida Eesti ühiskonnas võrdsena, sest välismaalasena ma tunnen, et aeg ei ole veel noh, kips minu jaoks võib-olla keegi teine välismaalane tuleb teistmoodi, et ma räägin iseenda eest. Et sa võid nii-öelda natukene kritiseerida pisut, et sõna võtta nii-öelda kriitilistel teemadel. Aga piisab, kui sa meedias välismaalasena natukene lähed üle piiri, siis hakatakse juba põhimõtteliselt ja ära saatma riigist nii-öelda mingisuguse noh, meeldiskonna tagasi, eks ju. Sellise mentaliteediga, aga see on niimoodi igal pool ja seal on lastekirjanduses on väga lihtne tegutseda, aga ma ei ole 100 protsenti kindel, et ma näiteks jätkan eesti keeles kirjutamist, et võib-olla näiteks mingist teemast on mul lihtsam, kirjuta tõepoolest soome keeles ja Eesti kohta siis? Jah, Eesti oleks seal kindlasti sees, jah. Aga kasvõi ütleme Eesti Tartu oma maffiast, mõnes mõttes oleks lihtsam paigutada kogu see arstide ja juristide ja kinnisvaraärimeeste ja põlist tartlaste tegevus väiksesse Soome linna ja ehk siis Neinar Seli ja tunnevad ennast seal võib-olla ära, et plaanmani anti seal, kes meenutab natuke Andrust ja võib-olla mõni Laura, kes meenutab lainet ja nii edasi, aga tõesti pääsu ei ole kuskile, et Eestimaa on väike kett ja sa võid mõelda, et sa oled suur ja suur ja suur. Aga ikkagi inimesed tunnevad hästi palju 11 ja see teeb tegelikult kirjanikul kirjutamise väga raskeks ausa kirjutamisel. No sa ütlesid, et sa olid päris palju kompromisse teinud ja, ja maika sokutasin hästi palju jälgi, sellepärast et keegi ometigi ei solvuks, sest mu eesmärk ei ole kedagi solvata. Paar inimest on küll solvunud kogemata, aga ma arvan, et pigem vaadaku peeglisse, aga eesmärk ei ole kedagi solvata ja seetõttu ma olen ka sealt jätnud välja mingisuguseid asju, mida tõesti võib panna sisse kunagi tulevikus. Ta ei ole ju mõtet rääkida sellest, kuidas keegi varastas elektrit herne tänavalt, kui see inimene põhimõtteliselt kõik teised tunnevad ära, kes ta oli. Noh, ei ole ju väga ilus, et ma võin jah, inimesena olla igavene kole elukas, aga vähemalt raamatute puhul ma tahan mõelda niimoodi, et ma kirjutan siukseid asju, mis oleksid positiivsed. Et siin on ikkagi nii palju koledaid asju siin ilmas, et ma ei taha neid väga juurde tekitada. Võib-olla ma pean tegema oma manifesti kunagi, et minu meelest Eesti inimene ei ole kutt lõpuni aru saanud, kuivõrd hea Eestis on elada, et käib pidev niisugune jutt sellest, kui must lagi on ikka toal ja, ja kui ma tulin siia 1193 siis minu jaoks tundus täiesti uskumatu, kuna leib keefir, Tartu turuvärgid, täpselt praegusel aastaajal, kõik on olemas, kõik on ilus, inimesed on toredad, kõik omavahel räägivad, ei ole sellest suure linnavärki, et ta mul on kiire, ma pean minema, kõigil on aega. Ja selles mõttes ma tundsin ennast Tartus väga hästi kohe algusest peale. Ja ma siiamaani arvan, et Eesti inimene võiks palju rohkem hinnata seda, milline elu meil siinsamas on. Mida rohkem Eesti inimene saab välismaal käia, siis ta võib teha oma nii-öelda järeldused ise. Kellelegi meeldib näiteks Soomes rohkem siis väga tore, las ta siis elab Soomes, kes on ju noh, vaba maailm. Aga minu jaoks on isegi sellise küsimuse püstitamine, et miks sulle meeldib, Eestis on juba selline kuidagi imelik, et väljakutsuv siin on väga vahva ja võib-olla sellepärast ka minu Supilinna raamatus on niisuguseid positiivseid asju päris palju, et lõpuks ma sain nendest kirjutada, et see pakkumine kirjutada minu supilinnast tuli Epetroonega ja nii, nagu ta ütles, et kas ma võiks kirjutada midagi niisugust, siis ma sain aru, et see oli väga vahva idee. Olen Kristiina Einast naiivselt sisse võetud nagu nagu kolmanda klassi poiss, noorest õpetaja praktik kandist. Aga huvitav ikkagi, et ma pole talle seda mitte kunagi öelnud. Et selleks on vaja kirjutada Roomat supilinnast ja avastada. Ma ei saa vait olla. Kristiina on tüdruk. Ära karda mind, ma armas. Seal võib-olla eesti kirjanduse kõige ilusam armastuse kohta üldsegi ja paluks mitte segada. Seda saab väga hästi ka laulda, seda sinu luuletust. Kristiina tüdruk, Carogor daami. Ma armastan sind. Oled minuga koos. Geeningeensul valge troosid Keyngeensul kollase troosid. Kutsun siilu restorani koos istume lauatava. Ja joome tassi kohvi koos koorega, õhtul koostantsi. Ja me kilone puusoo, keda sa istunud minut. Ja ööd, mul, ma, no seda on siin. Jaa, mul ma arvas ta, selg. Paga. Välja. Meil on nüüd õige mitu Supilinna juba, eks ole, rämpsu oma supilinn sinu omast suht erinev, sest aeg on teine ja inimesed teised. Aga mis sa arvad, mitu supilinnale üldse võiks eesti kirjanduses olla? Võiksid veel olla, või on supilinn juba ära kirjutatud vä? Kaheksa. Iga ajastul oma supilin ja Rensu raamatut oli väga vahva lugeda, et on ka niisugune kirjanik, kelle keel on hästi mõnus ja ajastutruu. Ja sellepärast oli Renzo Supilinna poisid raamatut väga vahva lugedagi. Kui sa ütled, et sa ehk kunagi kirjutaksid soome keeles ja puudutaksid ka Eestit siis mul tuleb tahtmatult meelde, milliseid emotsioone on Sofi Oksase tekstidest puudutavad Eestit põhjustanud Eestis ja mõned edukad raamatud on siin põhjustanud palju kriitikat ja paljudele tundub, et nad on kuidagi liiga kerglaselt või ei võeta Eesti olulisi asju piisava tõsidusega. Kui sa oled ise, hakkad kirjutama tekste, mis esid kujutavad, satud samasse olukorda. Soomlane kirjutab Eestis, samas ütleme me väga respekteerin, kõik ajaloolasi, kes kirjutavad Eesti ajaloost. Aga kui sa mõne sõnaga kommenteeriksid, kuidas sina näed seda Sofi Oksase olukorda praegu ja sa kindlasti oled kuulnud, tajud, kuidas temast Eestis räägitakse, räägitakse küll ka, noh, mitte ainult kriitiliselt, räägitakse ka positiivselt, võib-olla me oleme pisut kadedad tema edu peole. Kuidas sina näed seda asja? Ma arvan, et ta ei mõtle selle peale üldse, mida eestlased tema raamatutest mõtlevad. Kirjanik kirjutab nagu talle tundub õige, pigem on niimoodi, et kui kirjanik niimoodi ei kirjuta, siis see tuntakse ära. Et me tunneme ju kohe ära, kui Johan Bäckman kirjutab Eesti kohta midagi, on näha, et seal kallutab, mees ei mõtle niimoodi päriselt. Ja seetõttu minu meelest Sofi Oksaneni Loomingu juurest täiesti noh, müts maha. Hea kirjanik kirjutab nii, nagu ta mõtleb ja, ja mida rohkem siis võikski enam nõuda. Aga ma mõtlesin, jah, see minu teema on tegelikult jalgpalli kokkuleppemängude maffia, millest ma praegu kirjutan noorsooromaani ja olen lihtsalt avastanud, et võib-olla lihtsalt oleks lihtsam teha soome keeles, kui eesti keeles. Liigagi. Järgmine on Meelis Friedenthal ja tema romaane siis mesilased ja see on siis seitsmeteistkümnenda sajandi lõpu näljaajast, üks tudeng tuleb Eestisse ja mis ta siin kogeb. Ja tegu on niisuguse noh, võimalikult autentse rekonstruktsiooniga, sa võid isegi öeldi, et tänavad olid viletsamad, vaatasid kaardi pealt järgi esimene püüdud seda näljaajastut või näljaõhustiku ka kuidagi kajastada. Aga ma tahtsin meil sinu käest küsida hoopis seda, et räägime doktoritööst ja sellest tõlkest, mis sa tegid. Selle raamatu kirjutamise üheks ajendiks oligi minu doktoritöö, mis tegeles ühe moraali allegoorilise traktaadiga nägemise kohta ja see on kirjutatud 13. sajandil limoshi Petrose poolt. Ja see käsitöö on Tallinna Linnaarhiivis, sattus üsna juhuslikke teid pidi minu kätte ja hakkasin sellega tegelema. Suurepärane tekst, see on tegelikult täiesti vabalt kättesaadav. Tasuks lugeda. Oota, mis kiiresti on ta on, nüüd on eesti keeles olete tõlkinud eesti keelde originaalis on ta ladina keeles ja käsitleb siis seda, kuidas son nägemine seotud kõige muuga. Milline tähtsus on nägemisele, mis tähendab midagi näha ja seostab siis seda inimesega üleüldiselt ja selle kaudu avaneb siis 13. sajandi arusaam nii hingest siis suhetest tajumisest, kõigest muust. Ja selle teemaga tegeledes. Mul üks mõte oligi, et ma tahaksin kuidagi seda küsimust nagu rohkem avada ja selle tulemuseks tekst on. Iseenesest tuleb suhteliselt nii-öelda fenomen ju loogiliselt, aga huvitav on see, et fenomenoloogia niukesed Romano loogilisem lähenemine on nii-öelda õhtumaises akadeemilise mõtlemise väga hiline, võiks öelda hiljuti eesti keeltki tulnud Verlobotii, eks ju, nähtav ja nähtamatu, et omast arust nagu avastab, ütle midagi uut ja noh, meil on niisugune üsna, võiks öelda. Peetakse originaal seks ja tähtsaks ja sa suudad seda kuidagi kommenteerida ja ei muidugi fenomen loogiline, see 13.. Kuid just samal ajal ma tegelesin ka tõesti paralleelselt nii haide kehiga siis Husseliga tekstiga ja mulle tundus, et tõepoolest see on siiani, millest see 13. sajandi filosoofid ku dialoogi säilivad, sest see on samasugune mõtlemine, et mulle jääb mulje, et seal vahepeal lihtsalt tükk aega olnud kas siis ära unustatud või siis pigem sellise uus pluatoonilise mõtlemisega kinni kaetud. Aga et noh, see ei ole midagi originaalset, vaid see on täiesti olemasolev mõtlemissuund ja noh, see põhimõtteliselt läheb kõik antiiki välja, seal baseerub Aristotelese arusaamadel nii hingest kui Sist ajust. Eks USA-s siis 13. sajandil see kojategi üles uute tõlgete kaudu kurja silmavärk vist, ja kuidas aga siin kajastada, eks ju, noh Aristotelese on, eks ole, see tüüpiline näide sellest, kuidas nägemine toimib ja noh, see, mida on siis eriti 18. 19. sajandil naeruvääristatud seal tema kiheldased, kui naisel on menstruatsioon ja ta vaatab väga lihvitud peeglisse, siis peegel muutub veripunaseks ja ringi küsimused, noh, kuidas nii taibukas inimene nagu Aristoteles suudab sellise osu lageda mõttekäiguga välja tulla. Aga et kogu selle Aristotelese filosoofiale just sellise taju kontekstis on see väga hästi mõistetav. See vastab kõigile nii-öelda teaduslik arusaamadele ja noh, iseenesest kuri silm on täpselt samamoodi, et noh, mis meile tundub praeguses kummaline ebausk on teatud sellise mõtlemise kontekstis kõige loomulikum asi, et siin ei ole midagi selle üle ajutada, sellel ajal ei olnud see üldse küsimus, et kas see on olemas või mitte. Küsimus on selles, millisel viisil see toimib just üks neid nii-öelda toimimisviise, mis selle loomulikuks pidamise pinnalt ma olengi püüdnud ka seda teksti kuidagi siis ta teada, et tekiks tunne, mismoodi siis on arvata, et kurat kyll toimub ka Eesti rahva müütides on laen siis kui silm fenomen üsna laialt levinud kogu Euroopas. Üldiselt arutatakse nii või teisiti, et kas seda on ja kuskil Ameerikates või mitte mõned väidavad, et see on noh, maailma levinud mõned väidavad, et see on ainult Euroopa. Et sellest siukest täit selgust ei ole, aga kõige selgemalt kujul on see tõepoolest Euroopas levinud Euroopas ja siis läheb sinna lähis ida poole nii-öelda selles vanas kultuurilises regioonis. Aga see, kuidas ta Eestisse on jõudnud, seda ongi väga keeruline kindlaks teha selle kohta muidugi on olemas on ja materjali, aga et kas see on nüüd kohapeal välja ajanud või on see laen on, ja noh, seda tasuda. See linnakaart, mille järgi sa tegid, kuivõrd palju Tartu asukoht on muutunud vähemalt kesklinna osas, on väga täpselt selline, nii nagu ta oli juba keskajal ratas on põhimõtteliselt säilinud sellises USA-s keskaegne. SKT Supilinna nime välja kaevata, et kust see tulnud on ja siis ta nagu. Kuda leidagi, supilinn on väga hea hiljutine tekkinud vana linnamüüri taha, kus soine ala Supilinna üks esimesi tänavaid vist oligi seal lepiku, kus oli siis äimis, Lepik tegi siis selle, et see on tulnud vähemalt ütleme niimoodi, et 19. sajandi jooksul, et ega vaja ei ole siukest püsiasundust seal olnud minu teada vähemalt selles mõttes, et seitsmeteistkümnenda sajandi kaaslaste peale teda küll ei ole. See on rekonstrueerinud sihukese üsna erakorralise ajan konkreetselt näljaaeg kui palju üldse tegelikult ütleme siis mingit ajastu dokumenteerimisel, kui palju sa pidid välja mõtlema näiteks mädanenud leiva söömist või kuidagi dokumenteeritud? D väga usinalt kroonika kirjutamine oli seitsmeteistkümnendal sajandil üsna selline levinud tegevus, paljud võtsid ette, hakkasid kroonikaid kirjutama, dokumenteeritud siis minevikuga jõudes siis ka parajasti käesolevasse aega ja on ka reisikirja seitsmeteistkümnendast sajandist üsna palju on olemas. Üliõpilased pühendavad siis diplomaatiliste ülesannetega isikud teotavad, reisige kirjeldavate mahtu ja on küll jah, jaan ka Tartus läbi seid, noh, selles mõttes, et muidugi ei peatute seal väga põhjalikult, aga on need kirjeldused olemas. Ja siin selles tekstis on mitmed kirjeldused praktiliselt tsitaatidega sees, et kuidas on nähtud kedagi tänaval, millisel moel ta nälga kurdab, kuidas inimesed nälga surevad. Et neid on üsna detailselt kirjutatud ja selle õhustik on võimalik hõlpsasti selle abil. Reisikirjad, need olid siis kohe väljendatud raamatutena avalikus tarbimiseks või nii-öelda omadele saadetud nii ja teisiti, mõned andsid välja kohe raamatutena ja mõned jäid pikaks ajaks käsitöö ja mis siis hiljem on tõlgitud, aga see reisikiri, kui John oli täiesti noh, levinud akadeemiline kirjandus, et see oli üsna üks tüüpiline, keegi reisis kuhugile, pani kõik kirja, mida ta jaa, sellel kiheldamise stiilile pöörati palju tähelepanu. Aga noh, käidi muidugi sellise kultuuriga paikades, akadeemiliselt kirjeldati, just mindi lõunamaadele vaatamas selliseid olulisi sümboleid. Et siin võisi Gustad, Liivimaa on akadeemiliselt kirjeldamata, et siin ei ole midagi sellist, on ja mida sellise kõrgstiiliga saaks kirjeldada, aga nad on olemas reisikirjeldusi, näiteks Jaani kirikust, terrakotaskulptuuridest ja plekiga üle löödud tornist. Nagu ma aru saan, et miks neid nii vähe on, sellepärast et meil polnud kohti, mida saaks piisavalt hea stiiliga kirjeldada. Jah, et noh, kui minna ikkagi näiteks Vana-Kreekasse varemete juurde, neid nende kiheldamisele olemas teatavat pidulikkust selline üllus saab seostada, saab kasutada viiteid antiiki ühendusele olulistele filosoofidele. Aga kui siia põhjamaadele tulla, et näete, et siin ei ole võimalik ka näiteks noh, Põhjala jumalatele kuidagi viidata või suhtele kangelastegudele, aga rootslased püüdsid sellega tegeleda just, luua endale sellist kangelasminevikku, kus siis häviti sellest, et kuidas nüüd gooti hõimud on kõige algsemad, et justkui noh, isegi heebrea keel ladina keel on lihtsalt nende keelest välja kasvanud, et see on kõigi üheksa tulid näiteks šoteetilisele sellised keeleteosed. Kui populaarne on Tartu ülikool, oli üldse, mõtlen välismaa tudengitele, kui vaadata nende tudengite hulgast seitsmeteistkümnendal sajandil, siis umbes pooleks oli kohalike saksa soost tudengeid ja teine pool oli siis need, kes tulid Rootsist ja mõned tulidki Soomest. Mul nagu väga hästi kõlksus kokku Lotmani perifeeria teooriatega, Tartu jääbki selline mulje, et ta nagu natuke perifeerne, eks ju, ja siia satub loovat mõtet nagu rohkem kuidagi, kuna siin ei ole ta nii silma peal, eksju, et nagu sa ütlesid, lihtsalt Piegistid olid toona revolutsioonilised tegelased ja Laurentsiuse käest küsitakse ka, et mida sa usud, eks ju see oli kindlalt. Kooli astumisel Liksamineeriti selles suhteliselt Uueti üliõpilasusulisi vaateid. Et kuna Rootsi siis higis oli luterlik kohtad oksja, siis tuli kontrollida, kas üliõpilane vastab nendele standarditele või mitte, et noh, oli alati ohted, tulevaketistid ana Pakistid hoidku sellest Epikuurlased ratestid, et Tartu ülikooli asutamise innova gümnaasiumi siis küttekõne on selline, et siia tuleb osutada koole, et võidelda ateismi ja Epiku heanismi vastu. Et see ongi üks Tartu Ülikooli asutamise eesmärk, aga kogu aeg on olnud hädas sellega, et Tartu tegelikult ikkagi väga soodne koht ei ole, et peaks ülikooli viima Pärnusse või Tallinnasse. Et mõlema, nii akadeemia Kustova, Jana ja Gustav Casa linna ajal oli kogu aeg, oli see arutelu, et äkki ikka peaks ülikooli minema, viimäe käidi Pärnus maju välja vaatamas, juba remonditi maju, et viime kohe ära ja siis mingil põhjusel jäi ikkagi teostamata, sellepärast et Tartus oli palju ebasoodsaid olusid. Ta oli pisut kauge, eks ole, tuli hännata siis maismaad pidi ka Tartusse välja või siis tulla mingisuguse laevaga, aga noh, et, et sa ei saanud kohe on ja ja teine variant oli see, et seal olid need sõjaväes ronisin, siis olid seal üürihinnad hästi kõrgeks, et selle üle kogu kustuti. Ja linn oli ka suhteliselt väike, noh, see oli kaeda suurse tulekund oli toona kõige parematel hetkedel oli umbes paarsada tudengit sealt, aga noh, seal on see, et, et kõik eakamad tekkis kirjas seda täpset arvu noh täiesti raudselt öelda on, ei ole väga, aga noh, selle kohta on tehtud statistikat ju küll ja küll seal on mitmeid tabeleid ilmut, kus näitab, kuidas tudenkonna kõigub, et mõnel ajal aastal oli rohkem mõnel aastal kas siis sõjahirmus või milles langes järsult. Et kui nüüd ülikool oleks viidud Pärnusse, et mis sa nagu arvad, et kas oleks tulnud ülikoolile kasuks või kahjuks Viidigi tegelikult mõneks ajaks põhimõtteliselt oli üks, 10 aastat oli päimas, võeti asjad, kõik tassiti kaasa, kõik tikk, silmad, mis olid ostetud ja muud sellised asjad koliti minema, aga noh, see toimus siis, eks ole, juba nii-öelda sõjaohus on ja sellepärast et kohe siis hakkaski põhimõtteliselt põhjasõda, hakkas pihta ja pärast seda ülikool lakkas olemast seni, kuni siis 19. sajandi alguse, aga ülikooli teevad ikkagi üliõpilased ja õppejõud, et kohta ei ole. Aga ka need vahendid, mis ülikoolile kättesaadavad. Nende vahenditega oli see, et just leiti, et Pärnus oleksid need majad näiteks sobivamad kui Tartus ja tahtes ei suudetud ehitada tegelikult planeerida diisinna anatoomilised teatrit ehitada seda ei suudetud teha, taheti luua sinna mingist observatooriumi aastasse, seda ka ei suudetud teha. Et aga rahalised vahendid on ja kuna aeg oli üsna ebakindel, siis jäidki tegemata ja ikka Pärnusse tegema. Ma ei tea, kas sa tahad spekuleerima hakata, aga kui kujutada ette, et ülikool oleks Pärnusse viidud, et kas me praegu oleksime Pärnu ülikooli üle rohkem uhked kui Tartu Ülikooli? Ma arvan, et näiteks meil ei ole mingit põhjust häbeneda seitsmeteistkümnenda sajandi Tartu Ülikooli, sest et see oli tõesti mingis mõttes üllatavalt hea tasemega. Kui näiteks uurida, et kuidas, kuidas toimub Newton'i teoste retseptsioon, njuuton, ideede retseptsioon, siis praktiliselt alati mainitakse, et Tartus on üks esimesi kohti Euroopas, kus õpetati Newton'i teooriate alusel. Näiteks Uppsalas on palju hiljem seda tehtud. Uppsala oli palju lähemal keskusele ja mingisugusel põhjusel on ja tähendas see seda, et ollakse seal palju konservatiivsemad ja neid põhjuseid võib hulga välja tuua, miks see niimoodi oli, aga noh, nii see oli ja Tartus oli mitmeid selliseid üsna progressiivselt mõtlevaid tegelasi, näiteks kahtles Jaanus, oli, tahtis väga hästi vennast kinnitanud ja hõlpsasti aktsepteeriti Ülikooli teisel poolel, et see ei olnud sugugi igal pool niimoodi, näiteks teatud kohtades oli üsna selgelt hangeldaja keelatud on igasugused näitemängud Tartus põhimõtteliselt ei ole teada küll, et sellist asja oleks ära keelatud. Et noh, Ma ei näe mingit põhjust, et tahta Ülikooli kohta seitsmeteistkümnenda sajandi kontekstis midagi nagu üliväga kriitilist öelda. Tolijani provintsi ülikooli üliõpilasi vähe, õppejõud vaheldusid tihedalt, sest et noh, paljud, kes ikka said, need katsusid Rootsis või kusagil mujal endale kindlama teenistuse hankida. Noh, ütleme tänapäeval siin vahel käivad mingid jutud jälle tulevad välja, et tegelikult nagu Eesti on nii väike, et me võiks teha ainult ühe nagu Eesti ülikooli Tallinnasse selles valguses, et kas ma peaks kartma seda või mitte, et kui nüüd võtta nagu ajaloost paralleele tõmmata. Mulle tundub see hajutada täitsa viljatu, sellepärast et kas ülikonna nüüd Tartus või Tallinnas Tartus ta on, praegust on juba siin, on ju ehitatud igasuguseid maju, on ja tundub kummaline. Nüüd maju hakata maa lammutama, panga hoonetaks, ymber, te teha saate inimesed siis Tallinnasse, et kui on koht olemas, siis miks mitte siis ülikooli pidada? See võib ju nimetada kes iganes. Vaatan teatud sellise üllatusega, et sa oled praegu surutud kuidagi ajaloolase rolli, mind huvitab rohkem sina kui kirjanik, aga samas ma ei teadnud seda, et sinu romaan põhineb ühel dissertatsiooni. Mul on ka selline kogemus projektijuht posse, mis kunagi ilmus Loomingu raamatukogus, et selle aluseks on vana Liivia salakaubandust käsitlev seminaritöö. Ja selle teemaga ma seal käisin ümber niimoodi, et lähtusin kõikidest nendest faktidest, mis mul omal ajal õnnestus siis kusagilt kokku lugeda, kokku koguda, aga selle faabula ja siis selle, selle intriigi, noh selle, ma pidin sinna ise juurde mõtlema, selle intriige välja mõtlema, sellega läks selles mõttes hästi, et ma kirjanikuna sain seal kasutada mingit sellist vabadust, mis ajaloolasele puudub kojaloolane, midagi väidab oma töös, siis ta peab seda kõike kuidagi tõestama. Peab leidma mingisugused allikad, mis näitavad, et niimoodi see on, teooria on elujõuline, et see võib kõlada tähendab, kirjanikul sellist kohustust ei ole ja ma seda kasutasin seal täie mõnuga. Tegin seda, mida ma kunagi noh, nii-öelda sellise ajaloolase hakati sinna teha ei saanud, sellepärast et sellest mudast saanud kohe vastan, näpusid, aga kirjanikuna ma seda esindaja lusti siin selle juures väga niimoodi. Mis oli sinul sellist, millega sa nagu lustisid või noh, et kus sa siis nagu kirjanikuna said ennast niimoodi hästi välja elada mida sa noh, ütleme ajaloolasena ei saanud teha. No selle kirjutamise juures üldse nii, et kui ma kirjutan, siis ma püüan endale kirjutamist huvitavaks teha ja siis ma olen püüdnud seda teha nii, et justkui nagu ka enda jaoks panna tohutult palju selliseid pisiasju sinna sisse, mis ei ole üldse oluliselt tegelikult võib-olla noh, distile võib-olla lugejale ka mitte. Aga mulle nad kuidagi toovad mingisuguseid oma seoseid, mis tekstist üldse välja ei tule ja noh, teine asi, mis mulle meeldib, mingisuguse ajaloolisem, sellise teksti, et siis saab luua endale noh, mingisugused teatavad sellised piirid, mille sees mängida. Et, et kui on nagu täielik vabadus olemas, siis tekib selline peataolek, et kuhu siis nüüd igale poole võib minna, kõik on võrdne. Aga et kui luua sellist piirid, kuidas siis liikuda sellest punktist, sellesse punkti see on keeruline, sellepärast tee on, teeb seal igast käänakuid, sa pead arvesse võtma ühte, istun ja kuigi hästi liikusid vankrid või siis et kui palju nad piitsa sööma ja kõik need paika panna ja siis tekitabki nagu sellise omalaadse nagu mõistatus, kuidas siis saada see tegelane, võttes kõiki neid asjaolusid arvesse ühest kohast teise. Ja kui nüüd püüda siis mingisugust teist aega ette kujutada, siis tekibki selline huvi, mis on kohati täitsa toimib. Mis materjalist need saapad olid või kuidas saapa kontsa siis täpselt ikkagi tehti see kõik muud detailid, mis on väga põnev lugemine, et endale on väga huvitav lugeda, süveneda sellesse, kuidas hinnati saabaste järgi noh, et inimese väärtus oli saabastest, kuni ta lõi korralikud saapad, vist oli väärtuslik inimene, kui ta oli noh, palli või kulunud saabastega, siis ta muud riided võisid head olla, aga kui saapad olid kehvad kohe näitas, et ega õige asi see ei ole siin. Fotot ei olnud dokument ei saanud olla, eks ju. Riietus on väga tähtis, et see oligi isiksused, kui need kuningas tahtis minna incognito rahvas hulka, vahetas lihtsalt riided ära ja keegi ei tundnudki teda ära. Inimesi tuntud nägude järgi ära, see on tegelikult väga huvitav ühiskond, oli palju anonüümseid. Aga noh, samas võõrast tunti alati võõras tuli, linn on linnas, oli 1000 2000 inimest näiteks nagu tahtes, siis see keegi võõrastav linnas kohe kõik teadsid. Sealt on pärit ka see, et inimesed olid kuulsad, eks ju? Praegu tuntud nägu, eks ju. Küll on tore vestelda, küll on tore vestelda tarkade inimestega. Ei ole need teie seal, saate rääkida, mina võin ka siin vahepeal midagi öelda. Ja nimetan lugemissoovitus, soovitan ikkagi lugeda Meelis Friedenthal raamatut mesilased, mitte eelkõige sellepärast, et seal on Tartu Ülikoolis nii palju üliõpilasi ja nii edasi vaid asi on selles raamat mesilased. On aga karm raamat. Kössi jõulud on tore. Õõrandetinly käe mahajäetud maa ja aare. Rafaas vaikne Tiige. Vihma sajab, vihma, sajab. Viljasaak on ta hallita vapuloodia, Moojad. Käes on näljahäda. Äng Me Laanhooli ja sapi. Surma kooli ja ahastusse. Lääbi vatimoll paistab. Viime rõske elling. Laiba näkku paiskab lokki kool luusill. Sumpa people pill kooribussid haisvas vees timuka, kirves nööril. Andmeil on hooli ja sapp tühine hing. Sul ka kooli ja hastus. Ang veel on, suu oli ja Sapphire suutma too nelja A vastu, söör. Timuka nürikirves on üks kõige kurvema neid asju, mida ma kuulnud olen. Tahtsime küll lõpetada positiivse noodiga. Imega kurb lugu. Maailmas on nii palju kurbust. Tartu kirjanike miga keraneni ja Meelis Friedenthal iga, rääkis semiootik Mihkel Kunnus. Vestlus salvestati võistluse Eesti kirjanik 2012 finaalis 18. augustil Alatskivil Juhan Liivi muuseumis. Muusikat esitas sensatsiooniline Tartu kevadbänd ning saate valmistasid ette Külli tüli Mart Zirnask ja helisalvestas Urmas Tooming. Pööningul tänab Liivi muuseumi ja Juhan Liivi klubi mis on tõepoolest olemas. Raadioteater 2013. PriitV võtma. Ta ei ollu meiega. Võin öelda nii palju. Aga riik ei ole niimoodi enam ei ole. Kaid. Ollu. TTT elust oma Roo. Kui toit Ei too.