2005. aasta seitsmeteistkümnenda juuli otsusega kanti Struve kaare Unesco maailmapärandisse üks, kes seda Lõuna-Aafrika vabariigis toimunud koosoleku otsuste Eestis pikisilmi ootas, oli astronoom Tõnu Viik. Tema arvates sai Struve kaare Unesco nimistusse kandmisele otsustavaks peamiselt kaks asjaolu. Kõige otsustavam oli see, et maailmapärandis polnud mitte ühtegi sellist tehnoloogilist süsteemi ja teine oli see, et ta hõlmas kümmet riiki. See oli, mis mõjus inimestele. Eestis on Struve ehk teise nimega Struve Tenneri kaarele pühendatud vastvalminud Uivere tuuleveski külaliskeskus Lääne-Virumaal. Keskuse perenaine Liivika Harjo põhjendab tuuliku vähem teadlikele külalistele geodeetide Friedrich Georg Struve ja Karl Friedrich Emmneri eestvedamisel tehtud kaardi mõõtmistööde vajalikkust järgmiselt. Seal oli kaks eesmärki, üks oli see, et oli vaja täpsemaid kaarte ja teine on siis see, et 19. sajandi algus me räägime siis sellest ajast ei olnud tegelikult vastatud siis küsimusele, kui suur on maa ja mis kujuga seas päris täpselt on, ehk oli endiselt väga mitu versiooni ja vot nendele küsimustele siis oli vaja tegelikult niimoodi teaduslikult ikkagi juba juba vastata. Lisaks võivera punktile kanti maa-ameti ettepanekul Eestist Unesco nimistusse Simunas ja Tartu tähetornis asuv Struvadenneri kaare punkt. Kuid neid kohti, mida Struve omalaadse kolmnurkade süsteemi abil meridiaani mõõtmisel Eestis kasutas, on tegelikult säilinud. Veelgi. Üheks nendest on näiteks Haljala kirik, räägib astronoom Tõnu Viik. Haljala kiriku torni otsast võeti side siis suursaarega otse ei saanud seda praegu inflatsiooni üle viia üle Soome lahe, sest soome laht on ikka võtamisi lai levik äärt teisest teisest tal ei ole ju näha. Aga Haljala kiriku tornist sai suursaarele küll seda signaale edasi viia ja Suursaarelt juba siis edasi sinna Soome saarele. Nii sai kanda üle kogu selle tegevuse, tähendab alati peab olema, kui triangulatsiooni kasutada, siis peavad olema nende kolmnurkade tipud, kõik nähtavat omavahel. Kokku märgiti üle 2800 kilomeetri pikale Struwe terneri Kaarel ja 265 põhipunkti, neist Eestis asus paarkümmend raadiouudistele Rene Kundla.