Legend. Saade suurest muusikust. Tänane legendi saade on pühendatud inimesele, kes on suurt rolli mänginud Poolamaa ajaloos. Tegemist on persooniga, kelle sõnunikaalselt põimunud poliitiku, helilooja ja pianisti isiksused. Kuuendal novembril võib tähistada kõigi aegade kuulsaima pianisti Ignassi Jan Baderevski. 140 neljandat sünniaastapäev. Ameerika president Franklin Roosevelt nimetas padelevskid moodsaks surematuks ning Charles Philipsi raamatu moodsa surematu lugu. Sissejuhatus algab sõnadega. Raske kombaderevskist kirjutada emotsioonitult. Riigimees, koraator, pianist ja helilooja, ta üliinimene ja tema geniaalsus on suurim, mida ma eales olen tundnud. Meie, kes me armastame Poola maad, oleme rõõmsad, et emake maa võib pidada teda oma pojaks aga samas peab ka meeles, et Hiinas sean Baderevski kuulub kogu inimkonnale. Ka minul on raske rääkida emotsioonitult Baderevski legendist, suruda tema suured teod lihtsasse sõnastusse vaid tunni aja sisse. Sest tõepoolest, tegemist on fenomenaalse isiksusega, keda ei sünni mitte üks miljoni kohta, vaid võib-olla üks sajandis. Ta oli intellektuaal, riigimees, oraator, lingvist, kes kõneles soravalt seitset keelt. Viljakas muusik, patrioot ja ennekõike suur humaan. Iga tegu, mis näitas välja headust tema vastu, tasus Baderevski mitmekordse eeldusega. Ignasse Jan Baderevski sündis 1860. aastal kuriloska külas Poolas piss Varssavi muusikainstituudis klaverit ja pärast lõpetamist jäi samasse klaveri õppejõuna tööle. Kuigi tema õpetajad ei toetanud soovi pühenduda pianistikarjäärile, vallutas tema täiuslik kunst peagi kogu maailma. Pathereski isik on saanud legendiks alates tema esimesest kontserdist 1884. aastal. Paljud üritasid sõnastada, millest tuli see nõidus, millega Baderevski kuulajaid niivõrd kütkestas suutis. Kriitik Tadevus selligovski kirjeldas seda nii. Järsku kuulen, et klaver muutis oma kõlavärvi heliteemat realiseerus ja lakkas kõlamast nagu klaveriheli. Tunnen, kui naeruväärne on norida rite Nuuto või mõne muu tehnilise küsimuse pärast, sest toimub midagi palju tähtsamat kui klaveriteosed, korralik ettekanne. Sellel mehel on võime viia oma kuulajad ekstaasi tegevusega mida on raske kirjeldada. Pathereski esitas sageli oma loomingut, kuid suurima heameelega tõlgendas taga oma kaasmaalase Frederick Chopini loomingut. Ja siinkohal kõlabki Baderevski enda esituses šotaanima Surkad siis moll, oopus 63. Üle maailma sai Baderevski tuntuks just oma kolmel Ameerika turneel. Teda peetakse ka Steinway klaverikuulsuse tõusule kaasaaitajaks. Ameerika rahvusmuuseumis seisab Steinway kontsertklaver, mille kõrval asuvale tahvlile on kirjutatud. Selle klaveril andis aastatel 1892 kuni 93 75 kontserti Ignassi Jan Baderievski. Baderievskist on järele jäänud ka üks kuulus tsitaat mänguosavuse kohta. Kui ma pole harjutanud ühe päeva, saan sellest ainult ise aru. Kui ma pole harjutanud kaks päeva, saavad sellest kriitikud aru. Ja kui ma pole harjutanud kolm päeva, saab sellest aru terve publik. Baderevski kuulsus pianistina on kahandanud veidi tema heliloomingu osatähtsust. Ise pidas ta komponeerimist oma elus väga oluliseks ja nägi selles võimalust tutvustada maailmas oma kodumaad. Patrievski looming kuulub kahtlemata postromantismi muusikatraditsiooni. Tal polnud avangardi ambitsioone ja ta ei püüdnudki sammu pidada kaasautoritega, kes leiutasid uusi väljendusvorme ja viise. Kaderevskeli ustav traditsioonidele ja ta on öelnud, et ma ei mõista. Schönbergi moodne muusika pole sündinud südames. See on lihtsalt kirjutatud, aga mitte läbitunnetatud. Patriovskide püüd heliloojana toimus Varssavi muusikainstituudi lõpukontserdil 1878. aastal, kus tuli ettekandele tema laul, toola ehk saatus. Baderevski mängis ise klaveripartiid ning laulis Helena patapovid. Samal kontserdil esitas Baden Helskiga kreegi kuulsa klaverikontserdi. Komponeerimise lõppedes Baderevski juba 47 aastaselt pärast ühe oma suurima teose lõpetamist milleks oli sümfoonia h-moll oopus 24 pealkirjaga poloonia ehk Poola sümfooniakoht. Ta on helilooja ühes oma intervjuus öelnud, et see on patrioot. Selline austusavaldus oma isamaale ja selle sündi inspireeris otseselt 1863. 64. aasta revolutsiooni aastapäev. Sümfooniast poole programmi. Selle asemel on rahvusliku karakteriga teemad, mis väljendavad esimeses osas Poola kangelaslikku ajalugu, teises osas Poola rahva iseloomu, lüürilist balevust ja kolmandas osas revolutsiooni sündmusi. Heliloojana saavutas Baderevski rahvusvahelise tuntuse oma ainsa ooperiga Mandru mis oli Dresdeni ooperitellimustöö ja lavastati seal väga edukalt 1901. aastal. Lühikest aega oli ooper laval kaal wowis Prahas, Zürichis, Varssavis, Carlos ja Bonnis, New Yorgis ning veel mõnes Ameerika ja Euroopa linnas. Ooperis pöördus patrievski selgelt vaagnerliku muusika draama poole. Kuigi lavateosel on oma nägu, on seda süüdistatud liigses Wagneri muusikale toetumises. Kogu oma loometee 30 aasta jooksul komponeeris Badereczki klaveripalu. Need on peamiselt miniatuursed palad nagu tantsud ja romantilised muusikalised pildid. Baderevski ulatuslike mate klaveriteoste loetellu kuuluvad sõnades moll ja variatsioonides mall kui ta on loonud ka sonaadi viiulile ja klaverile a- moll. Loomulikult on klaveripartiiga lauludes, mida ta komponeeris Adam asniki Adam keevitši jaga nendesse sõnadele. Kõige kuulsam klaveripala on minu eit tsüklist kontserdi huma Reskid oopus 14. Eelmise sajandi kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel ootas iga lapsevanem innukalt, millal tema võsuke juba suudab esitada Baderevski kuulsat minutit kohalikul kooli kontserdil. Patrievskiminuet lapse repertuaaris oli õpingutes edasijõudmise tunnusmärk. Lugu on loodud Mozarti stiilis ja pole küll tehniliselt raske kuid selles on siiski teatud hulk virtuaalsust. Kõlab kuulus menuetkee tuur helilooja enda esituses. Kuulsamat klaverisoologa orkestriteosed Baderevski loomingus on Poola fantaasia kookosüheksateist ja klaverikontsert a-moll. Helilooja seob nendes teostes klassikalise kompositsioonitehnika romantiliselt emotsionaalse väljenduslaadiga. Järjest enam kuulsaid pianiste lisavad poole fantaasia klaverikontserdi oma repertuaari sest need võimaldavad demonstreerida wir tossust, sisaldades samal ajal kuulajad kütkestavat lüürilisi meloodiaid. Patrievski komponeeris poola fantaasia juulis 1893 pühendades teose printsess hall Deprancovaanile, kellega tal oli kolme aasta pikkune armusuhe kui teos Pariisi Erary proovisaalis ette kanda. Eriti kiitis selle täielikult õnnestunuks ka, mis on saanud, kes õnnitles Baderevskit tema märkimisväärsete armooniliste ideede puhul. Poola fantaasia esimene avalik ettekanne toimus sama aasta oktoobris. Noor viitsi festivalil 8000 pealisele publikule. Kriitika võrdles kompositsiooni listi paremate Ungari rapsoodiatega. Poole fantaasia põhineb küll poola rahvamuusikal, kuid otseselt ei tsiteeri seda. Kõik teemad. Kompaderevski looming, milles kuuldama Surka ja Krakowiacki tantsudele omaseid käid. Oma kolmandal kontserttuuril Ameerikasse, esitas Baderevski Poola fantaasia ning Kasopaanialisti muusikat joogikaanegi hoolis. Sel puhul kirjutati New York Timesis. Patherenski tuli tagasi ja terves City on jälle põlvili ta jalge ees. Ja veel. Ameerika publik võis kuulda häält kaunilt Poolamaalt. Viimane tähelepanek, rõõmustas Baderevskit eriti sest tema eesmärk oligi teadvustada inimestele selle maa olemasolu. Võib öelda, et tänaseni pole poola orkestrimuusikas sündinud teisi selliseid teoseid mis oleksid nii rikkalikult emotsionaalsed, kuid samas ka täiusliku orgenstratsiooniga. Ja selles võite kohe ka ise veenduda. Kõlas Hiinasse Jan Baderevski kuulsaim teos Poola fantaasia klaverile, orkestrile oopus 19. Selle esitasid teotur paleczini klaveril ja Varssavi sümfooniaorkester. Jerzy maksime jokki juhatusel. Klaverikontserdi a-moll, komponeerimine võttis heliloojalt märksa rohkem aega kui fantaasia. Pärewski alustas selle kirjapanekuga oma õpingute ajal, kuid orkesteeris alles nelja aasta pärast. Teose läbimäng toimus jällegi Pariisi Eraris vähese publiku ees ning alles aprillist 1889 mängiti teost Varssavi kontserdisaalis. Klaverisoolo esitas essiipov. Kuulus Varssavi kriitik kirjutas, et Badereski teemad on esimeses osas armsad ja soojad poeetiliselt romansid ja kirglikud finaalis. Orkester ühineb soolopartiiga nutikate võtetega ja sooloinstrumenti on koheldud suure aupaklikkusega. Samal aastal ehitas essiipov kontserdiga Pariisis, kus see võitis suure tunnustuse. Aasta hiljem mängis Badenelski ise oma kontserti Londonis, kus kohalik press kirjeldas seda kui Poola rahvuslikku muusikat, milles on tunda rahva uhkust, rüüterlikust ja unistusi. Novembrist 1891 mängis Baderevski teost kaanegi hoolis koos New Yorgi Filharmoonikute ka Valter Tamroshi juhatusel ning teist korda esitas ta selle koos bostoni sümfooniaorkestriga Metropoliit. Taanis. Võib öelda, et pianistina võitiski Baderievski suurima tunnustuse just Ameerikas. Tänutundes sooja vastuvõtu eest annetas poolakas oma viimase kontserdi tulud Washingtoni ühe ehitusobjekti fondile. Kingitusest kõneldi kaua kui Poola ja Ameerika rahvaste vahelise sõpruse avaldusest ja kui märgist, et mõlemad rahvad armastavad üle kõige vabadust ja demokraatiat. Saate alguses kuulasime kontserdi teist osa. Nüüd pakun teile kuulata kolmanda osa algust. Siiani oleme rääkinud Baderevskist kui heliloojast ja pianistist. Nüüd tuleb juttu kerjevskist kui poliitikust. Patriovski loomingust rääkides ei saa kuidagi kahe silma vahele jätta, et tema pärandisse kuulub ka hulgaliselt kõnesid, artikleid, esseesid, sõltumatu Poola ja koduma tuleviku teemadel. Moderevski kuulsus pianistina juhatas talle teed rahvusvahelisse poliitikasse, avades poliitikute salongide uksed üle kogu maailma kõige väljapaistvamad. Riigimehed kutsusid teda külla, kuulasid tema mängu ning vestlesid temaga poliitikast. Ja Baderevski sai nõnda võimaluse sillutada teed Poola vabadusele. Patriovski poliitiline karjäär algas Krakowis 1910. aasta 15. juulil küünwaldi lahingu 500. aastapäeval. Küünwaldi lahingus saavutatud võit saksa ristirüütlite üle on üks suurimaid võite Poola ajaloos. Seda tähistati küünwaldi monumendi avamisega, mille avamise au kuulus Baderevskile. Bukletis, mis selle sündmuse puhul kirjastati, on öeldud. Kas võite kujutleda veel midagi erilisemat kui seda, et Baderevski muusika soojad toonid on valatud skulptori poolt kivisse ja pronksi. Monumendi avamise tseremoonial olid sajad tuhanded inimesed kogu Poolast, aga ka Ameerikast. Julgustatuna masside entusiasmist alustas Baderevski seal 1910. aastal aktiivset tegevust Poola vabastamiseks. Pärast 129 aastat kestnud orja elu algas Poolas niinimetatud ärkamisaeg milles Baderevski mängis Poola riigipea Joosepil sutski kõrval sama saatuslikku kuigi temast erinevat rolli. Just tänu Baderevski lootustele deklareeris Ameerika president Woodrow Wilson jaanuaris 1917 et iseseisev ja ühendatud vaba Poola riik peab eksisteerima. Pärast Wilsoni tunnistust kandus vaba Poola teema rahvusvahelisele foorumile muutudes elulise tähtsusega küsimuseks maailma poliitikas. Mitme põlvkonna poolakate unistused täitusid 1918. aastal, kui Poola vabadus sai kinnituse, sai lepinguga isamaale vaba staatuse andnud leping kabaderevski allkirja. Pärast seda Saibodereskist Poola peaminister ja välisminister ning kuni oma elu lõpuni väsimatu Poola õiguste eest võitleja. Esimese maailmasõja lõpul oli Baderevski üks Pariisi rahu alla kirjutanutest ning vastutajatest Poola ja naaberriikidevaheliste piiride taastamisel. Baderevski oli ka põhitegija Poola konstitutsiooni väljatöötamisel ja kuulus Poola delegatsiooni ühendatud rahvaste organisatsioonis. Patriaski haigestus teise maailmasõja Ajal, kui ta viibis Ühendriikides, et nõuda Poolale lisakaitset natside sissetungi vastu. Ta suri New Yorgis 29. juunil 1941 ja ta maeti Washing Dani Arlingtoni kalmistule. Baderevski soov oli puhata poola mullas, kuid alles siis, kui Polan taas iseseisev soov sai täidetud alles 28. juunil 1992, kui tema põrm toodi Poolasse, kus ta leidis oma viimse rahupaiga Ameerika ja Poola valitsuste austusavalduste saatel. Patherevski populaarsusest pianistina räägitakse legende. Ta reisis kogu maailmas Aafrikast Austraaliani, ületades Atlandi ookeani rohkem kui 30-l korral. USA-s andis ta sadu kontserte, esinedes kõikides osariikides ja kogudes kogu kontserdi ajaloorohkearvulisemad soolokontserdipublikut. Ta oli esimene sooloesineja kast, valminud joogikaanegi hoolis tališõumees ja tõmbenumber. Nii et oleks võinud olla iseenda rivaal. Nagu ühe ajalehe pealkirjas öeldi 1902. aastal. Heliloojad pühendasid talle teoseid, näiteks sans pühendas talle oma Poloneesi kahele klaverile ja Edward Elgar kasutas oma teostes poola fantaasiast laenatud motiive. Badereski klaverimängu kirjeldus on valatud ühe luuletaja poolt isegi poeemi vorm. Ta oli kahtlemata oma aja popstaar, tema isik pireeris massitoodangu turgu šampoonides seepide ja maiustuste reklaamikampaaniaid. Ja isegi üks jõulumänguasi oli kujundatud Baderievski järgi. See oli väikemees mustas mantlis valge kaelasidemega suure kahupeaga istumas klaveri taga. Nupu keeramisel sööstsid käed klaviatuuri üles-alla ning pea rappus jõuliselt. Londoni ajakirjanduses käis läbi Baderevski nimest tuletatud termin pätimaania, nentides, et pättimaania on jõudnud sellistesse kõrgustesse. Et New Yorgi daamid tikivad oma pükste peale tema minu etist pärinevaid muusikalisi fraase. Üks populaarsuse põhjus seisnes võib-olla ka tema välimuses. Tema pikad punased lokkis juuksed tekitasid naiste hulgas sõprust ja paljud muusikud püüdsid teda matkida, kandes sarnast kaabut, pikka mantlit ja pikki juukseid. Üks Baderievski lugudest räägib tema kontserttuurist läbi Ameerika. Badereski armastas sõita oma isikliku autorongiga, mis vedas mitut klaverit. Mitte ainult praktilistel kaalutlustel, vaid ka sellepärast, et pianist armastas laia joont. Terved linnatäied, inimhulgad tulid vaatama, kuidas möödub ja saatma teda kontserdimajja. Inimesed sõitsid kohale tema mängu kuulama teistest linnadest. Ükskord, kui üks reisirong Montanas jäi lumetormi tõttu kontserdile hiljaks, ootas pianist niikaua, kui tema publik kohale jõudis ja alles siis alustas kontserti. Ja tema publik vastas samaga, kui armastatud virtuoos juhtus hilinema. Publikul ei saanud tema mängust kunagi küllalt, inimesed keeldusid koju minemast isegi tunde pärast kontserdi lõppu. Jabadereski mängis rõõmsalt edasi lisapala lisapala järel. Tänase saate legendaarsest Poola pianist heliloojast poliitikust Ignasse, Jean Baderevskist pani kokku Karin kopratehnilised, teostas Katrin maadik.