Algavas saate pealkiri on laenatud ühest vanast sõduri laulust. Aeg sangarit kord unustab ja tandrit tasandab. Teadis, kuuldes kõiki laulusõnu, võib arvata, millisele pataljonile on kõige otsesemalt viidatud, see on pataljon Narva eestlastest sõdurite eliitüksus teises maailmasõjas. Ellujäänud ja elusolevaid mehi ühendab täna klubi Viking Narva. Need mehed tulid kokku läinud nädalavahetusel Elvas tulid üheksandat suve järjest. Ühel neist kordadest, mil alles oli veel iga 10. pataljoni isikkoosseisust Viking Narva esimees Kaljo Jakobson avada mälestushetke sõnadega. Armsad relvavennad. Mul on suur rõõm, et neid on veel nii palju. Täna siia kokku tulnud. Su venna verevenna rõõmu tunda, et me veel elame. R. Ja luus turri vaim ei. Peeta aga ei. Hävi. Te olete oma pikas elus pidanud kuulama palju kõnesid. Ja võib-olla on parem, kui te ei hakka kõva häälega rääkima selles, mida te nendest kõnedest arvata. Ma tean, et meestel, kellele on kõnelenud Jalmar mäe on meeles rohkem tema pisarat kui tema kõne sisu. Ja meeles on veel ka see, et pisarad on õigetele sõjameestele üsna lahja jook. Sõjamehe jutt oli juba tseesar isa lühike, see on käsu andmine, seal käsu vastuvõtmine ja seal käsu täitmine. Aga kas ei ole mitte nii, et kui teile sõjamehed anda praegu, kes siis kahtlemata te täidate selle käsu sest nii on teid õpetatud ja liiandeid kasvatatud ja teisiti vana sõjamees ei oskaks. Kuid samal ajal on südames ja hinges ja meie riigile, tele ja poliitikutele ka väga palju ette heita. Ja need etteheited on nagu vanad haavad, mis ei lasel ära unustada. Aeg-ajalt me kuuleme, kuidas Eesti vabariik diad Soomele järgi jõudma, kuidas Eesti vabariik on juba Lätis sees. Aga see on kihvt aegne jutt, et me läheme Ameerikast mööda. Riik ei ole auto, riik on inimesed ja rahvuslik ühtsus. See, mida meile täna kõige rohkem vaja on üks ja terve Eesti Eesti, siis kuulub kokku ja mis hoiab kokku? Kuna eestlane vananeb, on vaja meile täna kiiresti kahte asja. On vaja noori ja nende poolt armastusega tehtud lapsi, kes tuleb hoole ja sama armastusega ka üles kasvatada. Ja on vaja, et vana helilast peetakse meeles et tal poleks põhjust oma riigi peale pahane olla. Ja veel on vaja, et me oskaksime ennast kaitsta. See on eestlaste igivana probleem. Kui me peame seda tegema üksi siis kas me oleme nagu üks mees või kui meil tuleb valida, kellega koos oma maad kaitsta siis kellele valima? Teie tegite oma otsuse siis, kui olid saanud noorkotkad ja kaitseliitlasi. Patrioot kannab oma vande üks kord ega tagane sellest. Kunagi. Peidan tee vande ja selle truuks jäämise taga kiusatud ja seda pikka aega aastakümneid. Te võite olla uhked, sest see, milles relva kätte võtsite, on tagasi võidetud ja on meiega sõjamehed. Mul on väga hea meel, et kutsusite Lill täna siia enda hulka kas või ainuüksi sellepärast, et olen 1941. aasta Tartu tubesaja võitleja ja Erna pataljoni sõjamehe poeg. Minu arvates ei tohiks ükski eestlane häbeneda, kui teine teda oma kodumaal oma riigis külla kutsunud sõjamehed. Arstina soovin ma teile tervis. Vabadusvõitleja pojana jään ma teile ja teie sõjakaaslaste alati võlgu. Inimesena soovin ma teile jõudu, sest seda läheb vaja iga korra ajal. Ja riigikogu esimehena, kellel endal on üks võitlus ees, ütlen mad seda. Püssi põõsasse visata ei tohi. Pea püsti. Kõneleja oli riigikogu esimees Toomas Savi 14. juulil presidendivalimiste aastal 2001. Järgmine tervitaja kannab Eesti kaitseväe ohvitseri vormi. Pataljon Narva võitleja klubi liikmed, Narva liikmed, kallid külalised. Mul on see au, õnn ja rõõm. Eesti kaitseväe ohvitserina tervitada teelt Rahuoperatsioonide keskuse vastloodud kiirreageerimispataljoni, Scoutspataljoni ja Rahuoperatsioonide keskuse ohvitseride kogu poolt. Tahaksin öelda, et teie mehed, kes ei pidanud paljuks ohverdada oma elu, tervis kalli kodumaa eest olete meile suureks eeskujuks tänase päevani ja ka edaspidi. Kui teile tihtipeale võib-olla tunduv erinevatel üritustel, et teil oleks nagu unustuse hõlma jäetud ja võib-olla ei taheta teiega enam nii palju kokku puutuda nagu see Euroopas kombeks on, siis teadke, et eesti rahva patrioodi meie väeosas kaitseväes tervikuna ja üle terve Eestimaa vaata teie poole, kui oma suurele eeskujule. Me ei ole teinud, mitu unustanud ja te jääte meie südamesse edasi. Eestis skautide liidu esindaja Mul on hea meel tervitada teid täna siin Põhja-Ameerika veteranide poolt, kes kuuluvad Narvas sama ja samal ajal on mul hea meel tervitada teid Eesti skautide liidu nimel. Need on need noored skaudid, kes on kasvanud välismaal, aga nad on tugevad eesti vaimu kandjad ja neil toimub siin taga metsa all Järvamaal just praegu Suurlaager Hudson 1000 Eesti noort koos ja mul on hea meel. Kuuluda nende hulka ja teie poolt IRL-i poolt teile tervitusi tuua. Elagu Narva pataljon. Tuleb teinegi tänase kaitseväe esindaja ja kui otsida mingit sidet minevikku, siis Narvale nime poolest lähimast üksusest Viru üksikjalaväepataljonist. Tere Viru pataljoni isikkoosseisukohalt, tervitada teid üheksandal kokkutulekul. Ja soovida teile jätkuvat tervist, sedasama tugevat kätt kolidelda noorusest. Sest teie olete need mehed, kelle järgi noorestatumi joonduvad, sest teie olete oma elus läbi elanud seotud siis mina loodan, et meie jala madalal selle isikkoosseisukohalt. Ehk see üldse oleks olemas. Käesolev saade ei sea eesmärgiks seletada pataljon Narva ajalugu rääkida täpselt, kus ja millal ja kellega ta oma lahinguid lõi. Kõik see on juba olemas ja avaldatud 1500-l trükileheküljel. Küll räägib seaga pataljoni viimaste veteranide suutlikkusest löögijõust, kui soovite. Kolm toekat köidet sõjaajalugu. Minu au on truudus terasest, tugevamad ja visadus, võitis kõigi koostajaks hiljuti lahkunud Harri tulp. Viimase köite lõpulehekülgedel leidub pataljon Narva eestimaa meeste üldnimekiri ja selles on 1402 nime. Mehed rivis läheb iga aastaga lühemaks ja ma mõtlesin, et see on nagu 52 meest oli rivis ja siin olid ka mõned sealt kuuskede raie tohutult 140 asemel. Juurde veel mõni, aga mõtlen, võib olla maksimaalselt 66, kaks meest. Dolinast, keegi vanasti suur buss, väikebuss, mehed on haiged, tervislikud ja majanduslikud raskused ka ikkagi kaugelt sõitnud. Me ei tulnud keegi selle pärast, mis ta majanduselt võimalik. See on reaalsus ja mis meil oli, oli Harry hulk. Ma käisin ka seal matusel juhatusega koos käisime vahetult enne tänast kapteni, aga oli temal nii-öelda üks ilus moment ka. Tema sai maha enda elulooraamatupoes on müügil ka siin praegu. Ja ta vahepeal oli koomas, tuli koomast välja ja ta nägi veel enda raamatu ära, ta nägi oma raamat, ilmub sinna siis ühesõnaga vajub koomasse ja läks teekond läbi punaseotud. Täpselt nii. Suurepärane raamat. Eks see punane udu osa süüdikaod oleks võinud veel mõned aastad elada, kui need kannatused oleks olemas. Jah, nii et ühesõnaga mees elas, elas õnnesärgis selle koha pealt selle koha pealt, et ta Ta tegi, tegi südamega seda asja teinud. Ja tõesti ta on niivõrd loetav, et loed kohe algusest lõpuni au temale ja muidugi põhiliselt tänu temale me saime seda raamatut noh, ütleme nii-öelda triloogia ja isegi maha, et. Kahju, aga mis teha? Kolme köitesse on ikka mitmed mehed kirjutanud. Teie ise Ilmar mõttes seal jaajaa, Benton kirjutanud, aga noh, selle kindlasti teistest. Asjale andis alguse kõle ja kogus need asjad kokku ja nõnda edasi. Tähendab, kui ei oleks olnud seda tema entusiasmi siis raskemad. Rivi on lühike, täna seda me hakkame oma jõudlust kaotama, kui vaataksime seda rivi, praegustes mehed olid reipad oma valvelsammule valvel hoiakuga ja minu mõte on selline, et iga aastaga kaotamata jaotav arvuma relvavendi tervise läbi, surma läbi ja aja jooksul ka muidugi see arv nii väikseks. Me peame ennast likvideerima, aga meist jääb maha ju mälestussammas. Ja ma arvan isiklikult, et kui mind ka kunagi enam ei ole, on see mälest samasse koht, kus saavad tulla gaidid, skaudid, noorsõdurit, siia mälestamaks, pataljoni legendaarsed üksust ja, ja kui, siis neile mälestustes pole ilusamaks, kui ta praegu tõelises elus on ja see võib olla, nagu öeldakse, siis annab teod emotsionaalseid jõudu meie isa Marmasse ja kaitsmisel. No vaieldamatult üks asi on ka, see on seal kolm raamatut. Meil on neid veel, noh, ei olegi tähtis, et nad kõik ära müüme. Kui me ükskord ennast likvideerida, siis saavad koolid raamatukogud, jagame kõik lihtsalt tasuta laiali selle asja, et see asi oleks ikka õiges kohas. Meeldiv joon on tänasel kokkutulekul veel ja siis on see, et Eesti kaitsejõud on teinud pika sammu lähemale astunud. Suure sammu, suure sammu ja see võttis isegi nagu pisara silma. See on suurepärane. Tähendab, on aru saadud, et ei ole mitte tegemist paadunud SS lastega, vaid hoopis teist masti kestegatu. Narva Line teatas ikka edasi. Elan oma pojale pojapojal, kõike seda edasi, noored tulevad nüüdassistaga, kaldab edasi ja. Vanad ka ikka elavad veel edasi läheb, aga ikke vähe on küll, neid on 53, kurat, kylevast olid midagi 80 70 seltsi. Jah, võib-olla kuumad ilmad, võib-olla terve. Rohkem enam minema ma kepitega tänavast. Jäätise siiski kaaluma et mis ja mikspärast üldse läksime ja mis seal taga alguses mina läksin, isa ütles poiss, et sõda ei ole mänguplats. Aga see oli nagu ma saan aru, kui paljud kuueks kuuks mine. Esimesest päevast läksin, kui sakslane tuli üle lati piiris. Lõpetasime läksime vabatahtlikult, idapataljon, mitte 30 kolmandad, esimesed villadest, kõige noorem. Kirjutas käige minu sära juba või mõtlesin, et kuule mammari lennas, ahah, nojah, hästi rada. Ja nägin selle, me läksime vabatahtlikule akuste, sattusin. Kuule, see on probleem. Mina sain kingituseks 20 aastat sunnitööd. Polaarjoonesaares. Ma olen seal, kus need Eesti ohvitserid maha lasti, see kolonel Leeds käis, mina sain tuttavaks. Neid oli. Oot, nüüd räägin õieti, 250 eestlast oli ja siis oli midagi 100 lätlast ja siis oli seal veel neid leedulasi üks Soome kindral. Mul on Leedsik naise rääkima. Asi oli vangilaagris. Nuriliskis jah, need on teatud Värska Petserilaagrist jäetud ohvitserid, kelle saatuse kohta saksa ajal me ju midagi üldse ei tea. Oletati, et nad maha lastud ja temaga niimoodi ma räägin nüüd tema sõda mahalaskmise, nohu ja aga tema oli ilus mees oli, ma nägin siis, kui ta minu juurde tulid, vangilat elus venelased litsist, Leedsi ma räägin ja siis oli nii mooduvad, teda taheti maha, lasi juba viitas, et 10 kaupa mehi maha ja siis naised said aru, et nüüd mahalaskmine käib. Sissegi tegid viivitused kuidagi seda lee tsiviilnoh elu pikendada. Ja lõpptulemus on nii, et ei sõitnud ühte nimekirja kätte, testime jalanõusid ja siia-sinna. Ja siis, kui leidsin said kätte, siis 10 kaupa seoti okastraadid kinni. Seal ka laste Mõeti poisike, siis kui sõna haua juure ja siis loeti need, need ei ole need muunini. Mis siis ta viidi kõrvalmajja, seal öeldi, et kui sa nüüd piuksu teed siis lähevadki pahalased seal muidugi tema selle sõna andes ja siis ta jäi ellu. Millal te esimest korda karmanisse kokkutulekule jõudsite? Välismaalt? Oligi teineteisele ja. Mul jäi hiljaks, ma arvan, et siis veel Saksamaal. See nüüd ja esimene oli 93 94, neli oli venelaste voliniku kohe ja oma nime all. Siis oli juba linna. Aga raamatus seisab ikka lendama, sest mina ei andnud mingisuguseid andmeid, siis saadeti Saksamaal ning mina mõtlesin seal midagi kuradi koguda, et uurivad, et viina ei rääkinud mitte midagi, kurat neile. See on esimene esimene kokkutulek, 93 tehti siin ju väga vaikselt ja vaikselt ja. Poolelaja oli juba esimene, kelle ma leidsin. Moorits. Mul oli pilt kuus poissi peale pritsinud, kurat, Tsee seinaga, seda mina ja temaga olime esimesed tainlast väljusime. Ühes vagunis olime poolases esimene Spartaki staabikompaniis valvel selle saksa staabi kompanis. Ja ühes toas ka veel. Ja nüüd saime taga jälle, kui nüüd sellist kohtlemist rääkida, ega selle kohtumise kirjeldamiseks õigeid sõnu oli, väga raske leida üldse ei taha, pole, ei saa ja siukest sõpradest lihtsalt mees ei kõlba meest suudlema. Nii, aga see on ikka räägitakse palju lugusid, kuule, nii palju, igaüks kirjutab ära juba. Child tuleb mulle näkku kaks puhkust. Nurmekivi kiitis neljade kurat, sülgest läkusele. Korallid. Veel tehti ikka täis Eesti lahti, seal lõpus täiesti vormil kõikumine. Mülgas yhel ajal niuke sõpru leida. Siis oligi nihuke tunne, teate, siin niuke. Aga muidugi rindel läksin selle lahku, aga vera nägin tema autud, sest mina olin noortega Sercassi sellesse väiksesse rõngasse ja seal mürul ei olnud käsku välja murda v sest tema täpsuged, ülemus läks ära. Levad läksid kõik juba ja siis solid haavatiibasid ja, ja aga sõitis veel. Seda meest tunned, aga ei saanud hõigata, kurat, oli ka 100 meetri, kui sa lõugad kurantsemais. Ja siis pärast, kui mina välja taandusid, siis ma nägin tema auto oli enne silda seal upakile aga nägin, et sind ei olnud seal enam neid sätteid käpi saite sildule ära purustanud. Kõik sõidukid jäid maha. See oli nõndanimetatud suhkruvabrikule sona suhkruvabrikule. Aga minul oli Neuka Žiguli sinna suhkruvabriku peale ma tulin, Mobisin, laskemoon oli mul peale, mehed annavad instrakette ülesed laskemoona, nälg on ketikoeri, lase peale ja mina mõtlesin, et ma pean saama, ketikoer laseb, tõmba mul püstolid välja. Ja nii kui silmnähtavalt siukse villis, seda ta lubas. Mina hoidsin ruttu sellel sappa, oma Macini pauk käidud, pani mul paar labrakat järgi. Ta muidugi ei tahtnud lasta. Panin järgi ja villis lendas õhku, sai mürsu tähistada. Ma sain postelegi. Tähendab, seal meil oli niuke venna ja sõprade hoidmine, see maast madalast Meitsi edena, sakslane tegi, see veel õieti tegi, Katoni tegi. Teil oli Eesti läbi tehtud, aga milline Saksamaa pärast eestima? Kuule peale spordimehed, virulased, täitsa haalateegi pole, sõiti veel, mina olin jooksuga kiirem, läkitas mööda Ta kura masi pintsis, sörki läksid ja ümberkompanii jooksta supisabas pidin veel trampima siis tuli juurde, vaatab mulle otsa ja hakkas mulle neid nööbisid keerama, siis ta teeb seda edasi ja mul muidugi silmad liikusid, ütled, et tuk rentsli auset, sa naerad mind välja. No oh, sa jumal hoidku, kuule. Narva pataljon, korvpalli niuke, kes vahvli vastu pidanud, siis kas hollandlaste juure või sinna kõrvalüksus saadeti üleselt lagi, vaatasin suure marstimine, mäletad või tehtisi assaagvaratlasi oli küll hirmus õhtu, anti käsklused. Veel kord sinna siis öeldi, et 25 kilomeeter kurrat ta kiir marssile ja kõik varustus. Kujutlen, et raske kompanii mehed bet teadmisi kaalub. Keldri seljas on kolm ja oma varustus Cavee. Ja säält sortitises väljas sõitnud nugis ütles, et muidu ta oli väga viisakas mees, nihukest loba, mingeid kõrval sõna nugis üldse tõestavad siidisallid kaela leed jala räppideks. Ja mitte üks maha jätta ei tohi ise kandes ka kuulipildujad. Lõpuks võeti kokku, et kas on kõik alles. See oli gaasikambri juures seal liivane. Ja siis ta ütleb, et aga diviisi ülem tahab laulu kuulda. Laulsin nii rumalalt, laulud. Oh heldeke, pööra end tagant. Siis diviisi ülem tahtis uuesti kuuldes laulsime täitsa laule. Hausenberg eralise, austa kohe pärga, kurat, austerlane siinsed eestlased, 20 vints kilomeetritel naeravad kuradid. Niukse laulu peal hommikul kätelihased pillid paigale, pilli veel oma ala ja tehtud samuti Aganud pikka 10 senti. Jah. Ja teil tuleb pikale rivis, eile oli küll valvel. Aga hõljus kurandliku Sangaste rukkiväli, kurat. Olime ikka läbi ja siis voodisse, Saarika, seal löödi kõik voodisse. Sani tuli see tamm, tead, mul ei olnud nooti peale, mul oli küll. Ja uniooni pea huvitav kusse Kullotellilses fantne sõda, tripperililla seda peale muudkui lõigata ja see oli joodide asinad joode asemel. Õhtu löödi meid killu, veensid saksa tüdrukud kiidavad. Mõtlesin, et kivi, kus meil oli siis lihtsalt selles neetud ära tõstnud. Seal ühe leitnandi õde kurat olid sellele rääkinud ja siis ohvitsema sai. Siis mul tehtud Enzov sõduril ei tohi oma mainet olla, sina pead kõik täitsa sõna alguses neoon jällegi asja pärast, mäletad, vaata, kusi plangu juures oli koer. Mis üks 74,5 oli? Kuus oli nii, et mul oli sõber sentimeeter alla ei võetud esimest korda. Neil oli vennaarm ausalt öelda aitamine ikka niivõrd kõvad. Teate, kui meil üks mees ükskord purjus löödi, terve pataljon oli 25 või ka käinud ja valgus oli või issa midagi toht lukku panna. Väike asi kadus ära ja terve tuba kannatas selle all. Ja siis tegema omakohust öösel. See oli küll ette, kokkuhoid oli ja ütleme, praegune määr ei ole nüüd ümberringi ja nüüd, kui kokku saad nagu vennaga saatkop. Meil oli see pataljoni hirm oli, miks nimetatakse Fiaala Jumboxoli ja siis noh, minule nii et mina olin tihtipeale, kuna mul saksa keel oli suus, ma olin tõlgiks, olin midagi vahel midagi rääkida või kellelegi edasi anda, siis? Jaa. Mul oli natuke eluaeg on keel natuke valel kohal olnud, et oled vahel ütelda rohkem, kui oleks pidanud. Ja mulle see Jumbo tali pisikene ka ja natuke tead, ma olin ikka vaatasin üle ta pea ja ma vaatasin kahe meetri kõrguselt noh umbes nii head meeter 92. Ja siis tema oli kangesti niukene naa saksa isa maalne ikka rääkisime, mis tema Saksamaal ja nii ja ma siis talle ükskord pidasin loengut, korraliku raud. Diviis oli siin, jooksid nii tänu inglastele, et muidu oleks Saksamaa kaera võidetud veel ja ja siis ta muidugi seda kuulnud, nii et ma pidin talle väikse ajaloo tunni andma. Aga siis ükskord Marian tuli siis ka, et midagi. Ma ütlesin ütelda, õhtul tuled kell viis minu juurde, et ta elas seal omaette kuskil saunas, teda oli Dali Uther, surfirada tuli meile Jober selle junkromana tulija, kes lõpetas sõjakooli ooper Juncker tähendab ohvitserikandidaat oli ja kui ta oli kolm kuud näiteks seal mingi tehnilisest ülendati siseasjana leitnandiks Ooberst Tom Ferrari keskele. Tema oli juba nii-ütelda nagu ohvitserikandidaat kutsus õhtuks välja kutsuda õhtuks välja ja no isa oli selja pääl voodis ja ütles, et laborisse oli kombeks tabureti peal oli ja siis pidi täisvarustusega tulema. Kuna ma olin ise granaadipilduja esimene number, mul oli püstol, siis ma pidin sõbra käest püssi laenama. Täismundris püssiga pidid tulema, säärikud jalas, täitsa riietust täisriietuses. Naised 20 korda Suur-Saksamajaks, küki kõkija tabureti pääl püst sees, väljasirutatud kätel eestlasi 20 korda ja ise lugesid AIDS i Trai Anss vaid rai, kuni siis kahekümnene, eks ole, siis poisid alati seal üks oli vahele jäänud, ütles ära kurat jäta ühtegi vahele, et ta kogu aeg kuuleb ja kontrolliksin ja lõpetad ära nüüd ütles, et kõik see, kuule, seal seal kuskil midagi läks, segame, hakka uuesti peale. Ainult slaid rai peale. Ma tegin 20 ära ja panin edasi, seal pole rohkem vaja, et 20 täis, ma ei ütelnud midagi, tegin pil 10, lugesin 30-ni. Siis esinesin, lubage maha astuda, häält, käsk on täidetud. Ta küsis, et mis seal, miks Kulbled tegin, ma tegin, andsin 20, mõtlesin, et 20, ma tegin Suur-Saksamaa jaoks, aga 10 tegin väikese Eesti jaoks ka, tead siis ta oli väga pahane, et kuidas ma teda ikka saab võrrelda, teadis Suur-Saksamaa Eestimaa mass, aga ma tegin poole vähem ka ütles, ega siis Eesti poole väiksem või Saksamaale. Noh ma ütlesin, et mõnes kohas võib-olla me oleme isegi poole suuremad, kui Saksamaal ja niuksed väiksed sõnavõtud oli ja ta ei pannud eriti pahaks seda, kui temaga niukses vaidlus oli ja ma ikka vahel talle ütlesin ka mina tema käest ükskord küsisin ka, et kuule teada. Ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli, ka? Herbert oli vist, et miks sa meid nii nöögi teada ja sa tead, et me oleme eestlased ja see on ju nii, et ihumamma su peale teada, nii et miks sa ütleb, et vaata, et kui tema oli noorsõdur, siis temale samuti seda tead. Ühesõnaga, sõdur peab ära, kaotab mingis oma tunded, saab midagi, oled isikus, oled käsutäitja ja ütles, et vaata, kui hea ohvitser temast on tulnud, ta pidas ennast väga heaks ohvitseriks ja ütles, et ma tahan ka, et eestlastest tuleksid niitjad ohvitserid. Ja siis mehed olid ju alati rääkisid kummiga rindel. Esimene kuulsab tema. Aga muide, kui ta rindele läks, kui meil sõja esimene lahing peale. Igatahes mehed pekki ja üldpolid omal ajal Jõemägi, olite temaga koos, eks ole seal nii-öelda noh, rühmas kõik põleb paremat sõjameest ja julgemad tolku, tema. Esimesed kolm päeva kolmandal päeval sai surma ühel vasturünnakul jõuga täitsa kohe. Kõva sõjamees oli olnud kohe. Kuuldu oli kohtumiselt Elvas, tunamullu aga pöörake vaja ratast veelgi tagasi, mil Narva poisid olid koos, kuid pool tosinat aastat nooremana. Kas teie sõjateel on olnud selliseid episoode, mille kohta te võite öelda, et see oli sõduri Enn? Oi, tohutu, nii palju, ma võin. Nüüd ma kõige rohkem. Tuli välja ja nägi seda momenti ühe seal, kus mu liig tuiskas jalgade ees, ühesõnaga kuulipilduja tulistas kõik. Ja ma pihta ei saa. No minul oli esimeses lahingus Essdiumi juures oli mina olin raskekuulipilduja peal olin ja siis teine mees tuli ja vahetas mind välja. Ja vaatesse ja mina, meil oli vähe sooja veini seal sellepärast oli ju väga kuum ja 40 kraadi või võib-olla vähem või rohkem selle ümber ja igal juhul. Nii kui tema sinna üles läks, tema sai kuulipilduja täistabamusega, lõigati siit läbi ja kõik need luukillud. Ja see pool keha tuli mulle, kus ma olin seal, kaevikus tuli mulle otsa ja nii et mina langesin, olin uimane, langesin maha jaguma, silma lahti tegin, siis ma vaatasin kaks venelast issid, istusid selle kaeviku ääre peal ja tegid keerasemale Plotskid, eks ole, suitsu teha. No mis ma tegin, sest ainult niimoodi ja nad läksid minema, panite silmad kinni, panin uuesti silmad kinni, lasin pea norgu ja mul oli liivapealsest tankid, sõitsid üle kaevik, liiv oli pea ja kui ma hiljem tulin sealt, tähendab, kolmandal päeval, kui välja tulime, Simuna kooli, nii paistis kõiksuguluud, see oli täis ja mis oli keha alla läinud, aga see oli niisugune. Ja muidugi oli, palju teisi juhuseid oli, kus sa, ega need vaenlaste torkima ei hakanud? Ei katsunud, ma mõtlesin, et ma olin surnud, eks ole, keha laip oli minu peal, oli pooleldi, ainult minu, minu pea oli väljas. Siis võiks öelda, et teie sõber päästis teid pärast ja omas ja oma surma ja päästis ja see oli, see oli kolmandal päeval, kui venelased juba tulid meie kaevikusse ja meil tuli vasturünnakut teha. Muidugi hiljem tulid meie mehed mööda, ma tõusin püsti ja võtsin Supmassinkonni ja me läksime vasturünnakul püstolkuulipilduja püstolkuulipilduja. Sellepärast kuulipilduja oli juba vene tank lasi täistabamuse ja need olid ju nii lähedale, kui nad kuulipildujad nägid, siis kohev rats pomm ja seal ei läinud. Sõirad on, tähendas rats kummuli, just tankitõrje kahur, see on ühesõnaga tema väljas kiirus oli suur. Tema, ma võin isegi kiirusteed, siis ma olen õppinud seda tema lennukiiruseks 8007 meetrit sekundis. Kui tulin tuld, nägid, siis oli seal pihta, nii, nii, ruttu ta tuli. Nii et sul ei olnud kuskil võimalus, oli see, mis lõhkes, ja pomm tuli pärast väljalaske ja välja lastud hiljem vähem mälestada neid asju ja, aga fakt on see, et on tõesti neid asju, mis on toimunud juhtunud. Neetud, kole too. Aga seda võin ma käe, süda, balla võid sina peal kõik. Et me oleks inimest tap maa, meie, mitte iialgi. Küla elanik, kas kuskilt muutsime tühkil kedagi ja ei puutu kedagi ja aga mis põhiline asi oli ka? Oot, ma ei mäleta, kus, mäletad, kui hommikul nii selg oli. Varahommikul kostab kaugelt, kostab igast venelast jutt oli politruk, räägib sääre ja siis, kui tulid rünnakule, nadolid purjus, ta ei lasknud kõhuli maha, kükitas maha, kurgikott seljas, kutsub, kuulge. Ta tuli tapetuna issimi all. Sammun. Me mõtlesime, tuli vaaderluu, tähendab, tulid rivis ja, ja siis hiljem, kui nad läbi ei saanud, siis hüppasid, tulid tankidega jalaväekeeli tankide peal, siis me keerasime kuulipildujad ringi ja viitsime tankide pealt ja siis muidugi tangid hävitati kas meie tankitõrjekahuritega või magnetmiinidega või. Ja ka selle hoidmine ei olnud. Liinid oli, ta ei olnud pärast pauspatroonide, need saime pärast. Kuulsite helilõikeklubi Viking Narva kohtumistelt Elvas. Tervitame vanu sõdureid Narva pataljoni marsiga Eesti kaitseväeorkestrilt.