Peekad patrullisid raisakotkas tena ja andsid üles iga puuduva kaelarätti. Tseekad spurti Sid dopingujõul. Rühm sai vaid mõne päevaga veterani nimeliseks sest see veteran oli lihtsalt kellelegi klassis õppiva noorsportlase vanaisa. Kuna väärikas kommunist saatis neile lisaks veel läkituse. Troonisid tipus klassipäevikut toovat maid häbenemata ohkas õpetaja Noel kolleegidele tahtejõuetuse ja Logardluse musternäidised ja märkis seinal rippuvasse võistlustabelisse oma klassi kohale järjekordsed negatiivi märgiga numbrid. Kogu lasteparve peale oli tuvastatud ainult paar kaelarätti. Laulmises nad ka ainult magavad, nõustus muusikaõpetaja. Mai tundis end märkamatu kärbsena seinal. Koorilaulu ühteliitev toime on sellele klassile täiesti võõras, leidis muidu leebe muusikaõpetaja pettunult. Mis oli tõsi. Suure sundimisega laulsid nad õpikust jorisedes ära mõned laulud ning elavnesid alles siis, kui õpetaja lubas, et kui nad on täiesti vaiksed ja häält ei tee siis võivad tunni lõpuni kuulata neid vinüüle, mis nad ise välja valivad. Ealisi omadusi eirates ja tegelikult toetudes Kristjani autoriteedile haarasid nad õpetaja isiklikust plaadikogust poolsalaja hangitud pink Floydi ja nõukogude liidus välja antud piraatplaadid kätjazziiess ja Kamni, Rolling Stones ja prosta Groznõi. Simply reed. Andis tunda, et lapsevanemate hulgas oli bändimehi, kelle ebatüüpiline muusikamaitse asus mõjutama tervet käputäit, eriklassis õppivat last. Kui ta on nii nõu käischen, nõksutasid nad rütmis pead. Christian May proovis uuesti natuke valjema häälega. Kristjan, sinu isa on muusik. No ja sa ise ju ka, sul on see makk. Kas sa tead mõnda lugu, mis võiks olla meie rühmalaul põristas mai võimalikult kiiresti? Mitte kunagi. Oma elatud elu jooksul ei olnud ta ise julgenud kedagi esimesena kõnetada. Vähehaaval pääses kopsust viimseni välja, vilisenud õhkrindkeresse tagasi pani vere liikuma ja põsed hõõguma. Niiskeid, käsi selja taha, peites piidlaste klassi kõige popimad poissi. Äsja laiale publikule Spede pasaneni järjekordset sketši esitanud Christian raputas pead. Mai oli valmis juba taanduma. Muidugi see oligi olnud rumal lootus. Kristjan püüdis siiski midagi klassiõe heaks teha. Võtta mingi lastelaul ükskaks, ükskaks ikka rütmis astu. See on juba peekatel. Teadis Riin. Riin naeratas väga kenasti Kristjanile. Vahel nad läksid koos koju. Triinul oli hea meel, et ta sai näidata, kui palju ta teab. Tema kõrvalkorteris elas üks b klassi tüdruk, kes Riinu teavitas, milliste suuremate saavutustega tema klass silma paistab. Ja kui palju on õienärviga purunemisest veel puudu, mille järel Kaimar ikkagi kolooniasse saadetakse. Viimane piir oli pidevalt nii lähedal, et ei suudetud ära oodata, millal see tramm ometi täis saab. Aga sa mõtle ise midagi välja, leidis Kristjan. Nagunii keegi seda ei kontrolli. Sa mõtled, et ta kirjutab sinna mingi suvalise Jabadava truu, itsitas Riin. Need laulud on ju kõik ühesugused, olen pioneer, lähen päikese poole, mull on lipp, see on õnne diip. Kõik tüdrukud naersid ja poisid muigasid omamehelikult. Kristjan oli ikka hullult vaimukas. Maivantsis oma pinki tagasi. Abi polnud ta küll saanud, aga ometi oli sündinud midagi erakordset. Ta oli rääkinud klassi kõige lahedama poisiga, mitu lauset. Ja kokkuvõttes see polnudki väga halvasti läinud. Mis sa teed? Küsis isa koju jõudes üle ukse. Luuletan, vastas May automaatselt ning näris pliiatsi otsa. Meie lipu kanname kas panna siia otsa päikese poole. Pioneerid läksid ikka alati päikese poole. Samas on poole raske riimida millegi muuga kui toole tööle ja soole. Tuleb jätta lihtsalt kandmine. Ta joonistab pärast pildi juurde, kus pioneerid lähevad päikese poole. Viljapõld võiks ka taga olla. Ja rõõmsalt laulame. Kui see on rühmalaul, siis nad peaksidki ju laulma. Pioneer laulab ikka rõõmsalt, isegi kui tal on mure. Kõik inimesed plakatitel naeratasid alati. Tegelikult ei naeratanud kunagi keegi. Piimapoes võis naeratamisest üldse sõimata saada. Isa ükskord naeratas ühele müüjale, see võttis talt kohukesed korvist ära, olete õnnelik seltsimees, järelikult olete spekulant. Tagasi ei andnudki. Aga laulus võis olla rõõmsalt. Laul oli hoopis teine asi, kui elumees sõda, vihkame. Vihkame sõja ja vaenu ideid, oli mai raadiost kuulnud, kui sobis vihata, ideid võis vihata sõda ennast ka. Vähemalt mai vihkas ja sõjafilme, mida kogu aeg näidati. Kolm musketäri oli palju harvem kavas kui need filmid, kus koolitüdrukud otsustavad sõtta minna. Ja siis ratsutavad hobusega miini otsa. Aga teate, viivad jalututena kohale ja siis surevad. May kartis neid filme ja kartis sellepärast sõda. Ja rahu ihkame vihkama lihtsalt triimus. May polnud seda sõna kusagil eriti näinud. Peale vanaema vanade ajakirjade. Lihtsalt vihkamisega oleks ainus teine variant olnud panna. Tahmame. Aga sellega ei leidnud May ühtki pleenumi väärilise eesmärgiga tegevust. Alati valmis, kõlab Me hüüd. Mai ei kahelnud, et ühes heas pioneerilaulus tuli korra kindlasti hüüda. Alati valmis. Peeter oli teinud selle neile pärast pioneeriks võtmise koondust selgeks et kui ta tuleb ja küsib pioneer tabadava toodavad abadu valmis pidid nemad saluteerima ja röögatama alati valmis. Seltsimees Noel innustub nüüd. May meenutas õpetaja meeleheidet võistlustabeli ees. Kindlasti leiaks ta oma klassis rohkem plusse, kui ta oleks laulu sees. Kui ta järgmisel aastal loodetavasti pensionile läheb, siis võivad nad rühma laulu ju välja vahetada või asendada uue õpetaja nimega. Võidukas võitluses kommunismi eest. Kõik mai ema õpikud olid kindlasti rõhutanud, et kogu tegevus käib selle nimel. Kui see sobis ülikooli lõpetajatele sobisega neljandale klassile kõnnime pioneeride teel. Laulu lõpp võiks ikkagi viia samale teele, kus laul algab. Siis oleks viljapõllu kujutamine igati põhjendatud. Mai meelest oli kõik oluline laulus enam-vähem ära öeldud, oli lipp, kommunism ja deviis. Tulemus tundus talle isegi võimas. May tegi lahti oma uue värvi karbi ning imetles komplektis olevat smaragdrohelist. Kahjuks ei läinud seda vaja ühelgi päevikusse mineval pildil. Samas jäi seda rohkem alles Maienda plaanitavate teoste jaoks. Oma kujutluses nägi ta öösinise taeva taustal pikka mürkrohelise sabaga paabulindu, kes hoidis nokas peenikest kuldkrooni. Kunagi, kui tal aega on, teostab ta oma nägemuse ja kingib näiteks Kristjanile. Maimalis õhtu jooksul valmis mitme lehekülje jagu pioneere käsisal uudiasendis tõotuse lehel marssimas põlluteel rühma laulu all ratsutamas, lipp lehvimas tuules deviisi kõrval. Hobusepea ei tahtnud hästi välja tulla. Sellepärast lahendas May kogu looma musta sil võtina. Tundus, et on isegi efektsem natuke kino juures olevate plakatite moodi. Salkade nimekirjad püüdiste teha võimalikult selliselt, nagu oli õpetanud instituudi seinale kunstnik visuaalselt. Näiteks, et salk on suusalga juht, keel ja liikmed, hambad või hernekaun. Kuna kolmandasse salka oligi ainult üks poiss jagunud, siis selle joonistas ta kukkena ja lihtliikmete nimed läksid kanadele. Mail sain magama alles poole öö ajal, aga tulemus oli täitsa uhke. Päevikute äraandmise tähtaeg oli reedel, viimase tunni lõpul. Piltidest hoolimata laiutas mõnelgi leheküljel endiselt tühjus. May ohkas, ohkas kohe mitu korda. Mis sul on? Pitsitab midagi? Uuris Kristin. Pitsitamine oli tema arvates sellise koolivormiga paratamatu. Tüdrukutele mõeldud viigipüksid kulusid küll enne istumiskohast läikima, kui väikeseks jäid. Aga rangelõikeline pintsak ei arvestanud hormonaalsete muutuste kiirust ning pressis rinnad pesulauaks. May raputas pead ja näitas oma kätetööd. Kuule, väga ilus ju, aga seadused on ikka puudu. Mõtte ristin tõstis käe palun välja. Mõne aja pärast tagasi tulles libistas ta pintsaku alt välja samasuguse punase päeviku nagu see, mis oli moi käes. Kust sa said? Tee kiiresti, ma pean selle järgmise tunni ajal tagasi viima. Ma läksin pihkate juurde ja ütlesin, et direktor tahab nende rihma päevikut välismaalastele näidata. Pahn ei jää rutt ei lähe ju direktori käest seda tagasi küsima, uhkustab niisama. Rutt oli Nõukogude Liidu pioneeride seaduste alla joonistanud tõmmu poisi, roosa peaga poisi jäskimu. Pioneer on ustav kodumaale parteile, kommunismile kirjutas mai kiirustades. Mis sa arvad, kas siin peaks koma olema parteile koma kommunismile? Christian jõllitas õpikute vahele varjatud pioneeripäevikut. Tea, egas sel lausel muidugi erilist mõtet pole. Pioneer austab langenud võitlejate mälestust ja valmistub saama koduma kaitsjaks. Võib-olla oleks pidanud ikkagi nende seaduste juurde mõne sõjastseeni joonistama või tanki. Vähemalt lennukid viisnurkadega teeb ta pärast juurde, kui jõuab. Viimane lause seletas karuti pildivalikut. Pioneer on kõigi maade pioneeride ja töörahva laste sõber. May südames süttis 1000 vatti. See oligi võimalus, kuidas tutvuda soomlastega? Kindlasti on ka neil töörahva lapsi. Mai võib ju neile tahta saata kirja. Kirjasõprus oli suures aus. Kooli tuli kottide viisi ümbrikke Usbekidelt armeenlastelt Kasahhidelt. Et kõik otsisid endale kirjasõpra ja ootasid võimalusel vastu kohalike kleepse. Miilits ei saa maid takistada edendamast rahvaste sõprust. Mail langes koorem õlgadelt. Poleks uskunud, et millekski on need pioneeride seadused, mis sobisid rohkem sõjapidamiseks. Kasulikud deviisiks oli õpetaja Õie lemmiklause. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Mis ma kirjutan. Kristin uuris punast päevikut. Tundub, et see deviis on mingi vanasõna. Ma ei tea, kuidas küla koerale, nii koer külale või pane see, mis musketärid ütlevad. Üks kõigi, kõik ühe eest. Järgmise tunni ajal viis Kristin päeviku tagasi. Nende tegevus oli klassis tähelepanu äratanud. Vahetunnil astus laua juurde, Riin. Mis te teete siin? Mis see punane on? Pioneeripäevik. Enne kui May midagi teha jõudis, napsas Riinsele oma kätte. Ta sirvis kiirustades üle esimeste lehtede avaldamata mingitki kiitust May püüdlikele joonistustele. Kuni tõi kuuldavale tohutu karjatuse, nagu oleks teda pussitatud. Või läinuks vool ära keset kõige põnevamat kohta filmis seda vahel juhtus. Isa märkis, et enamasti toimus see mõne eriti hea Tseenspondi filmi ajal. Mida terve Tallinn Soome telekast vaatas. Isa röögatas siis samamoodi. Miks minu nimi on kana peale kirjutatud? Mürinal saabusid kohale kõik teised tüdrukud. Olid väga harukordne, et keegi Riinu kanaks pidas. Ta oli äärmiselt menukas poiste silmis ja lugupeetud tüdrukute hulgas. Riinu sünnipäevakutsed olid natukene nagu piletid mõne väga ägeda artisti kontserdile, mida oli raske saada. Maid polnud veel kunagi kutsutud. Riinu ilme järgi ei olnud lootust, et teda need niipea kutsutaks. Ma olen vapsee hernes, leidis Riinust üle pingirja istuv Kertu-Liina, kes oli elanud mõned aastad Angolas ja käinud seal venekeelses koolis. Isa teenitud välisvaluuta eest sai ta ikka veel osta parimatele sõpradele kustutuskumme mis lõhnasid natuke nagu šampoon ja mahl koos. Mõne peal oli hästi ilus pilt. Ühel, mille ta oli Kristjanile sünnipäevaks toonud, oli sädelevat tiibadega. Haldjas. Mai oli unistanud, et ehk saab temaga ühel päeval sellise kingituse. Näiteks võis sattuda mai nimi nääriloosiga Kertu Liinale. Sinnani polnud nii hästi läinud. Ühe korra sai ta klassivennalt Prillitoosi, kuigi tal prille polnud. Ja teisel korral puulusika kelleltki, kes ei vaevunud kaardile nimegi panema. Ema oli kingituse sellel olevate punaste lillede tõttu kohe sahtlipõhja pagendusse mõistnud. Vene värk. Lärm läks selliseks, et päevikut tulid uurima poisidki. Miks mina olen? Pahandas poiss, kellel oli looduse poolt antud eriti kõrge hääl. Kui ta vihaseks sai, oleks ta saanud karjudes klaase purustada. Mina olen üldsegi keel, leidis klassi oivik põhjuse haavuda. Kuulge, see on kunst, saate aru, Picassost olete kuulnud, Kernika sotsrealismi te siin taga ajate, tahate kõik endast pilotkadega, portreed või? Kristinid kuulati alati. Tüdrukud tahtsid olla ta sõbrad ja poisid tunnustasid tema silmapaistvaid teadmisi spioonilugudes. Keegi muidugi polnud kuulnudki, kassast. Aga pilotkad, mis arenema hakkavate teismeliste poiste fantaasiates meenutas enam naisterahva alakehaosa ei tahetud mingil juhul pähe panna. Isegi Pioneerlusele kuulekad peekad olid alustanud pilotka kandmise vastu sõda, väites, et see kukub kogu aeg peast ära. Peeter oli mässu aimates teinud möönduse. Pilotkat tuli kanda ainult kord aastas väga pidulikel koondustel. Kokku on isenesest sätt, tõmbus äsja pahurdanud poiss tagasi. Need herned on täitsa lõbusad, leidis keegi teine lahkelt. Ainult triin ei andnud alla. Mina ei ole kana. Ta lõi päeviku matsuga kinni ja marssis oma pinki. Mailil tulid pisarad silma. Kolme eelmise aasta jooksul polnud eriti temaga klassis olemist märgatudki. Ning nüüd, kui te tähelepanu keskpunkti sattus, tuli välja, et ta sai endale kohe mõjuka vaenlase. Peetersi rebis päevikut. Täitsa ilus, kõik on õiges järjekorras, rivi salm, see oleks võinud ka veel olla, tõstab meeskonnavaimu. Laual olid ka peekate jätsi ikate päevikud. Rudd seisis uhkusest kummis rinnaga, tema maali juba välismaalast Telegi näidatud. No praegu on siis tabeliseis selline, et Rästas nimelisel rühmal on nädalaga kogutud 20 oli küll 30, aga klassis on indiviide, kelle ümberkasvatamisega peaks tegelema terve rühm. Tseekaid esindav sale noor kergejõustikutalent Kärt noogutas igaks juhuks kuigi kujutanud ette, kes neid ümber kasvatama, siis nüüd asuks. Kelle nimede taotlete uuris Peeter ruti. Alma Vaarmani? Ütleme, see on keeruline ülesanne. Päris mitu rühma on juba tema nimega olnud. Loodan ette, et jama uurimustööd põhjalikult ei karda raskusi. Pioneer andis rutt nii tabava vastuse, et mai püüdis selle meelde jätta. Teil on siin ürituse ja aktiivsusega kaheksa punkti kirjas ka tubli tulemus. Seda enam ette alles ju taotlejate rühmale nime ja A-klassis. Peeter põletas pilguga maid. Kuidas on võimalik, et esimese nädalaga olete te teeninud miinus 10 punkti ja pluss kahe abil jäänud miinus kaheksa peale. Kelle nimede taotlete oli selge, et rühma võib moraalituse põlevast põrgust päästa ainult Lenini nimi? Ma ei tea. Jõnksatas mai. Järgmiseks korraks selgitage välja. Nüüd on siin kuu aega seisu parandada. Pärast oktoobripühi kohtume uuesti, pole põhjust nii tihedalt kontrollida. Pioneer, see on isiklik initsiatiiv. Päevikute Eestis A-klassile neli, p-klassile neli ja rästarühmale viis punkti. Vaadake, tüdrukud, nii tuleb joonistada. Lõi Peeter Tseekate päeviku lahti. Pioneeriseaduste alt jõllitas neile vastu Disney päkapikukoopia stiliseeritud pioneerivorm seljas ja kaelarätt kaelas. Tehtud sama šablooni järgi, millega libavälismaiste laste särkidele pildid. Instituudi kunstnik puhtis vajadusel igasugust haltuurat. Koolist koju minnes, ronides üle kõigi teele jäävate müüride, oli moi väga sõnaaher. Tülpinud, vallutas ta sajanditevanuseid, seinu, mis olid murenenud habrast, eks, ja madalat, eks nagu ta usk homsesse. Mõni teine oleks arvanud, et nad on Kristjaniga tülis. Lihtsalt keegi ei sattunud nende teele. Haruharva kohtasid nad kojuminekul mõnd inimhinge. Õhtupoolses vahetuses tulevad lapsed ja hulkuvad koerad olid ainsad varju heitvad olendid paksude kardinate varjus elavas linnas. Kristin mõistis aga väga hästi, et pinginaabril on muud mured. Ta oli kolm aastat istunud Kätuga ning suutis inimeste tujusid lugeda õhust. Millal on oht ülevoolavaks rõõmuks, millal lämmatavaks meele heiteks. May seisund oli midagi musta masenduse ja raskemeelsuse vahepeal. Ning vastupidiselt Kätule ei paistnud seda põhjustavat tsehhi importkingade rismiku paela purunemine. Mai oli täitsa lömmis. Pioneerijuht keeldus uskumast, et süsteemne passiivsus võib ühendada kahtkümmet kooli Jutsi. Tema nägi süüdlasena ainult teda lihtsat päevikutäitjat. Kroonikut, kes ajastu tipphetked hoolimatult maha magas. Mis sul on? Venitas Kristin lõpuks hästi, aeglaselt ja rahulikult. Umbes nii, nagu ütleks, kena ilm või päris külm. Mai põrnitses enda ettepioneerijuht, arvab, et ma ei täida pioneeripäevikut. Aga mul pole ju sinna midagi kirjutada, mis ma siis teen? Mõtlen välja või? May kõri sai ebaõigluse pisaraid täis. Kristin toksis näpuga pudedad linnamüüri, mille kõrval nad olid seisma jäänud. Hobustel Lasnamäe paemurrust veetud kivi olid aeg Wism ning inimkäsi muutnud rabedaks kruubiks. Pole üldse paha mõte, leidis ta. May jõllitas sõbrannat. Järjekordne peotäis võimsast seinast rabises Rahena teele. Kristin ei saanud ikka üldse aru, mida ta rääkis. Eino, kes neid kontrollib, kirjata sinna kuidagi, nii et ei ole täpselt aru saada, kes kohal olid. Alati võib toimuda ju see töö salkades. Kristjani arvates oli see väga kindel plaan. Ta eeldas, et vaevalt Peeter viitsib isegi muudkui pealkirja lugeda. Üritus ja viis punkti käes. Nad tellisid jäätisekohviku kõige kallima toote. Metallkausis olevat kolm jäätisepalli valatud üle šokolaadi, marmelaadi ja keedisega. Paar kopikat enamaksis jäätislikööriga. Nad olid seda mitu korda proovinud hinna pärast välja antud raha eest oli tulemus liiga vähemagus. Ja liiga kleepuv püüdes püsida üksteise tempos, sõitnud ühest kausist kahe peale. Maidiaadis juba, mis on kirjas tema esimese sissekande lõpus. Kuigi alguses oli raske, lõppes päev hästi, oli tore ja kõigil oli väga rõõmus meel.