Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on ennustamisest. Kas keegi on proovinud Google'il laboratooriumi lehel asuvat trendide otsingumootorit? Google trenz nime kandva uudistoote idee on ülimalt intrigeeriv. Nimelt sisestades mõne otsingusõna otsib Google oma arhiivis sama otsingu populaarsust, kuni aastasse 2004 joonistab vastava graafiku. Näiteks sisestades bikiini ja karvamütsi on näha, millal bikiini või karvamütsi teemani inimeste meelest domineerib. Kuid lisaks ajaloole saab trendide baasil teha ennustuse ajas ettepoole. Kajastab ju sõna trend ise hetkel eksisteerivat üldist arengu või liikumissuunda täpsemalt globaalse ühi sajumõtete liikumissuunda. Google paigutab olulisemate trendi muutuste juurde lipukese, mis kirjeldab ootamatu muutuse põhjust. Bikiinide näite puhul on üheks suviselt stabiilse huvi ebanormaalseks kergitajaks näiteks asjad ennast siis USA-s kinni nabitud mõrtsukas, keda tunti Bikini mõrvari nime all. Paraku iga sõna kohta Google'i trendidest vastust otsida ei tasu. Mõned sõnad või otsingukombinatsioonid on lihtsalt liiga marginaalsed et nende najalt saaks mõnda trendi kujundada. Eriti puudutab see eestikeelseid sõnu. Kiusatuseks proovisin aimu saada sügiseste presidendivalimiste kohta võrreldes ilveste rüütlit üllatuseks ruulis ilves täiega ja Rüütli kohta joonistus vaid lühikene pulgake käesoleva aasta algusesse. Lähemal vaatlusel paraku selgus, et ilvese populaarsuse taga on peamiselt Soome jahimehed ja sealse hokimeeskonna fännid. Kitsendades otsingu ainult Eesti peale ei korjanud kumbki kandidaat piisavalt statistilist signaali ülesse. See kõik aga ei kustuta peast mõtet, et internetis laiutav või sinna kokkujooksev mentaalne Ühisotsing ei tahaks või ei suudaks meile midagi õpetada. Asjade taolist seisu usub ka vähemalt üks väga tark mees ratastooli aheldatud musta augu ekspert, matemaatika astrofüüsik Steven Hopkins, kellest oli kuu aja eest juttu seoses tema murega inimkonna tuleviku pärast. Hopkins soovitas tõsiselt mõtelda raketiehitusele ja kosmosevallutamisele sest elu Maal võib muutuda meile täna märkamatutel põhjustel elamiskõlbmatuks. Noh ja nüüd siis samas, Dylan Hopkins, leidmata oma peast ja Cambridge'i Ülikooli raamatukogust vastust pöörduski internetti pole järgmise päringuga. Kuidas suudab inimrass järgmise 100 aasta jooksul ellu jääda. Hopkins esitas küsimuse esimese kolme populaarseima otsingukeskkonna hulka kuuluva jahu vastavale teenusele jahu, Ancers ehk jahu vastused, kus erinevad inimesed, nii eksperdid kui muidu teadjad oma parimal moel vastata püüavad. Hookinsaim esimese mõne tunniga ligi 15000 vastust. Loomulikult on mõned neist üdini nõmedad, aga point pole ju selles või õigemini just selles point ongi, sest ka meie peast iga hetk läbi lendavate mõtete hulgast leiab parajaid, pirukaid, ajul peab laskma vabalt toimetada. Oluline on ju lõpuks leida üks ja õige vastus, mis tähendab kõik ülejäänud vaeva mustaks materjaliks. Saab näha, mida Hopkins tuhandetest eripalgalistest vastustest järeldab. Võimalik, et ta ei leia ühtegi konkreetset lahendust. Küll aga on tõenäoline, et leiab kinnitust internetti kogunenud inimeste ammendamatu leidlikkus. Ja see peaks ju olema piisav julgustamakset järgmise 100 aasta retk ette võtta.