Tere on eetris, on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar püüab meie internet istunud ajastus korra seisatada, et raadiokuulaja saaks mõttes kokku lugeda oma sõbrad. Ajal kui e-posti jututoad ja muud onlain-suhtluskeskkonnad hakkasid jõudma massidesse kohustus üha kõvema häälset juttu teemal, et uus ajastu aitab kaasa inimeste teineteisest kaugenemisele. Argumendi põhiline tõend oli inimestevaheliste kokkupuudete füüsilise kontakti vähenemine. Vastuvaidlejaid omakorda väitsid, et uued kommunikatsioonitehnoloogiad otse vastupidi, lisavad võimalusi nii vanade suhete elavdamiseks läbi mugavate kontaktipidamisvõimaluste kui ka täiesti uute tuttavate ning sõprade avastamiseks maailmaruumist. Vaidlused kestavad tänase päevani, see tähendab 35 aastat pärast Ray Tomlinson ei saadetud maailma ajaloo esimest emaili. Ning täna paistab, et õigus asub kusagil vahepeal. Taoline olukord aga valab üha rohkem tuld vaidluste lõkkesse. Sarnaselt ülejäänud ütleme siis, et e-posti ja küberruumi välisele elutavale elavad vaidlused oma elu tänu faktide puudumisele ja subjektiivsete arvamuste paljususele. Viimasel ajal olen hakanud olukord siiski faktide või vähemalt teaduslike vaatluste võrra paranema. Täna kommenteeriksin värsket uuringut, mille viisid läbi kaks Ameerika Ühendriikide ülikooli üks vastavalt juukja, teine Arizona oma. Kes soovivad rohkem infot sellest uuringust, otsigu kätte selle kuu ajakiri American sotsioloosikale Review. Kurbusega peab tõdema, et 30 aasta perioodi kattev 1500 inimese uuring joonistab pildi, kus tänu interneti levikule ja kasutuse suurenemisele veedavad inimesed üha suurema osa ajast töiselt ning seetõttu nende lähedaseks loetavate sõprade arv drastiliselt langenud. Jutt käib siis keskmisest ameeriklasest, kuid ilmselt on olukord mujal maailmas suhteliselt sarnane. Lähedaseks sõbraks kvalifitseerus uuringus inimene, kellega arutatakse omavahel tõsiseid probleeme. Uuring leidis, et inimeste arv, kes väidavad, et neil ei ole kellegagi tõsistel teemadel võimalust hinge jagada on viimasel ajal kahekordistunud. Lühidalt tähendab see ilma lähedaste sõpradeta. Inimene laste arv on kahekordistunud. Lisaks need õnnelikud, kellel on võimalus sõpradega tõsistel teemadel arutada, kinnitavad, et kui varem sai keskmiselt kolme sõbra vahel probleeme hajutatud siis täna on alles vaid kaks. Uuringu läbiviijad ei ole niivõrd mures siiski indiviidide, kuivõrd ühiskonna pärast. Taoline areng mõjub halvasti ühiskonna hingelisele. Tasakaalule. Lähedased sõbrad loovad emotsionaalse turvavõrgu, aga ka aktiveerivad inimesi ühiskondlikult aktiivsemalt käitumisele. Nüüd võibki oodata üha rohkem ühiskondliku passiivsuse suurenemist rahva hulgas. Seega kuigi uued tehnoloogiad loovad varasemast rohkem suhtlus Sillakesi kaugel asuvate inimeste vahele, rebib see aega ja energiat inimeste füüsilise kokkusaamisarvelt. Tiukja Arizona Ülikooli uuring osutab järeldusele, et läbi elektrijuhtme ei taha aga enamus inimesi tõsisemaid probleeme arutada. Seega tasub korra mõttes peatuda ja sõbrad kokku lugeda, sest järsku on mõni vahepeal siiski ära kadunud.