Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Täna täpselt seitse päeva tagasi kogunes grupp inimesi, kelle hulgas oli omakorda neli meest täpselt seitse päeva pluss 50 aastat tagasi aset leidnud esimesest kohtumisest. Noh ja kõigest sellest tuleb täna 50 aastat pluss seitse päeva hiljem juttu inimestega, kellest enamuse sünnipäev satub kusagile vahepeale. Järelikult ei tohiks kuulajal olla probleeme nähtuse mõistmisega, mida nendel kohtumistel arutati. Tegemist on ju tema põlvkonna nähtusega. Siia oleks küll paras aeg paus tekitada, et anda kallile raadiokuulajale aega toibumiseks segasest jutust aga pausi ei tule. Ja võib-olla kuulad nüüd kusagilt pahast Torinad, et välja öeldud sõnumid Escifreerimiseks oleks abi tehisintellektist aga just tehisintellektist soovisingi rääkida. Aastal 1956 täpselt seitse päeva pluss 50 aastat tagasi kogunes inimesi USA idakaldal New Hampshire'i osariigis tart. Maastik oli siis kokku kutsutuna matemaatik John McCarthy poolt et arutada masinate mõtlemisvõime teemat, täpsemalt tehisintellekti. Sõna, mille samuti on khatiga välja mõtles ja teistele kasutamiseks pakkus. Pärast seda kogunemist sai tehisintellektist kuum teema, kirjutati arvukalt ulmeteoseid ja loodi filme ning kujundati plaane mõtlevate masinate kasutamiseks. Ainuke, mida selle 50 aasta jooksul ei tehtud, on tehisintellektiga masinad ise. Eks esimese Tartu maantee tehisintellekti suveprojektil aga nii seda üritust kutsuti siis üks esimesi kohalviibijaid oli mõtlemise, tajumise ja filosoofia käsitlemisel maailma kuulsaks saanud Marvin Minsky. Minskis Saiga emati juurde loodud tehisintellekti laboratooriumi üks asutaja Marvin Minsky on seega õige mees, kelle käest küsida, miks suured ja targad mehed ei ole kogu selle aja jooksul suutnud konstrueerida masinat, mis aimaks järgi kas või väikesegi lapse mõtlemist. Üheks põhjuseks peab ta teadlaste vähesust, kes mõtlemise mõtestamisega üleüldse tegeleksid. Seega me ei teagi täna selgelt, mis asja peaks järgi tegema kui intellektist rääkida. Valdkonnas tegutsevate teadlaste vähesuse. Probleemi põhjuseks peab minski inimeste keskendumist populaarsetele teemadele ning leidnud endale mõne popi tihti äriliselt motiveeritud teema. Keskendutakse paratamatut edulugudele ja õnnestumistele, selle asemel, et käsitleda seda, mida nende süsteem ei ole lahendanud. Nii tekivad arvukad ja kitsa praktilise väärtusega automaatikaseadmed, mis omakorda tõmbavad kogu tähelepanu intellekti mõtestamisel endale. Ma arvan, et Minski on valmimas uus raamat, milles ta kirjeldab, mida peaks tegema tehisintellekti poole liikumisel. Osaliselt reedab seda ka raamatu pealkiri, veeemmoušemmessiin ehk emotsioonimasin. Raamatuideeks on mõista nähtuste rohkem kui ühe külje pealt, nagu näiteks valaskala puhul, mis erinevas, vanuses ja meeleolus inimeste jaoks on nii kala kui imetaja aga masina jaoks puhtalt ja faktiliselt ainult imetaja. Teiseks mõtelda rohkem kui ühel moel ja kolmandaks kaasata masinate mõtlemise emotsioonid, mis nii argiselt modifitseerivad teevad inimmõtlemise, et Taimamatuks minski arvates on emotsionaalsus just üks mõtlemise viis. Seega saab näha, kas peame ootama veel 50 aastat, et näha mõnda emotsionaalset masinad. Kuid juba täna räägitakse emotsionaalsest lennuki juhtimisautomaatikat, mis võib keelduda lennukit õhku tõusmas, kuna on reede ja 13..