Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane nädalavahetust ettevalmistav kommentaar püüab oma väikesel moel suurendada liiklejate, sest nende arvukust, keda võiks pidada moraalselt, eetiliselt, aga ka teaduslikult ette valmistatud vastutustundeliseks liiklejateks. Tavapäraselt oleks sellisel juhul lihtne rahulduda teatega, et palun ärge sõitke autoga, kui olete tarbinud alkoholi. Paraku tänane kommentaare sihib ohtlikumaid kurjategijaid kui seda purjus liiklejad. Ohuallikale osutav uurimus avalikustati värskes ajakirjas Human Factor ehk inimfaktorid. Uuringu läbiviijad olid Utah'i Ülikooli teadlased eesotsas dotsent Frank Kruusiga. Uuring viidi läbi BIM sõidusimulaatoril, sest moraal ei luba taolisi eksperimente korraldada reaalses liikluses, sest uuritava faktori mõju määratleti muuhulgas liiklusõnnetustena. Faktoreid, mis pidid liiklusohtlikke olukordi tekitama, olid järgmised. Üks kruvikeeraja ehk apelsinimahlast ja viinast kokteil. Teiseks mobiiltelefon ja seda hoituna nii käes kui ka kasutades hands-free süsteemi. Tasuta kokteili said proovida 40 vabatahtlikku. Nende üldine sõidustiil oli mõjutatud 0,8 promillises alkoholitasemest. Jäse väljendus keskmisest aeglasemas sõidukiiruses võrreldes kainetaja, mitte kõnelejatest kontrollrühmaga. Lisaks kajastus nende sõitjate aeglus reaktsioonikiiruses, kuid see on fakt, mida kõik peaksid niigi teadma. Kuid paraku olid alkoholi mõju alljuhid liikluses keskmiselt agressiivsemad. Mobiiliga kõneles käte puhul ei ilmnenud erilist vahet, kas jutu vahendas käed vaba süsteem või oli telefon käe abil kõrva juures. Kolmel juhul sõitsid mobiiliga kõnelejad eesolevale autole tagant otsa. Seda ei juhtunud antud uuringus ühegi purjus juhiga võrreldes kontrollgrupiga-sõitsid ka telefonivestlusele keskendunud juhid keskmisest mõnevõrra aeglasemalt. Ilmselt tunnete selle sõidustiili ära, kui imestate, miks teie ees, olgu see siis linnas või linna vahelisel maanteel just nii palju aeglasemalt sõidetakse, see teid häirib. Tähelepanu tervitades saate aru, et juht räägib parajasti telefoniga. Need on see praktiline kogemus teadlaste poolt ka leidnud kinnitust. Lisaks oli mobiiliga kõnelejate sõidukiirus ebaühtlasem ja sarnaselt purjus juhtidele reageerisid nad pidurdusvajadusele keskmiselt üheksa protsenti aeglasemalt. Jutaksi Ülikooli teadlased järeldasid, et mobili kõnelusega ametis juhid on vähemalt sama kui mitte ohtlikumadki võrreldes kerges alkoholijoobes juhtidega. Üllatavalt sarnanesid mobiilikasutajad ja purjus juhid veel ühe tunnuse poolest. Nimelt arvasid mõlemat grupi esindajad, et nende autojuhtimisvõime on täiesti normaalne. Seega kallis autoroolis raadiokuulaja, kui leidsid, et Utah'i teadlaste tähelepanekust tasub teavitada mõnda tuttavat siis ära kohe helistama hakka. Seedi see uudis ennem läbi.