Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari sisuks on vanad uudised, aga esmalt lubage ette kanda suhteliselt värske uudis kuid kõigepealt siiski üks väike kommentaar. Siit. Eesti poolt vaadates on USA üks suur katsepolügoon, mis meelitab ligi nii head kui halba ja nii uut kui veelgi uuemat. Kuna USA asub meist kaugemal, on sealset toimuvat ohutu ja õpetlik jälgida, sest mõne aja pärast kopeeruvad need edulood pahatihti ka vähemate riikide territooriumil. Millest siis jutt käib? See on üks suuremaid tele ja raadiojaamu Kolumbia broadcast System ehk lühidalt CBS elab üle sama, mida enamus telejaamu kaasa arvatud koduses Eestiski. Selleks on ajatu võitlus vaatajate arvu languse vastu. Kuigi iseenesest ei ole ju ükski vaatajatele jaamaga paari pandud, tähendab iga konkreetne silma paar telejaamale hädavajaliku reklaamitulu. Paraku on viimasel ajal meediatarbimise tavad hakanud muutuma ning osa telekajastus pära internet. Mõne uuringu järgi vaatab internetikasutaja nädalas varasemaga võrreldes umbes kuni neli tundi vähem telekat. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et internetis surfamine röövib aega ka perekonna arvelt, vähendades omavahelist suhtlemist mõne analüüsi põhjal isegi kuni 70 minutit igast päevast. Lisaks pistab internet oma tasku keskmiselt kaheksa minutit, Surfojuna aga ööpäevas. Aga need näited on ju teisigi. Sega internet kui süüdlane tuvastatud ja järgmiseks on küsimus, mida temaga või sellega peale hakata. Umbes nii võiks kulgeda, kasib S-i juhtkonna mõttelõng, kui nad jõudsid vana ja sõdades järeleproovitud taktika juurde. Nimelt kui sa ei suuda vastasega võidelda, mine tema poole üle. Jani otsustas CBS tuua turule uue toote, ehk uudised DVD-plaadil, mida tüüpiline internetisurfaja saab endale osta Amazoni kaudu. Loogiliselt peaks kõik olema korras, sest surfaja, kellel ei ole parajasti aega telekat või õigem oleks öelda, siis, et reklaame vaadata, saab uudised plaadi peal kätte ning tema makstud tasu kompenseerib kaduma läinud reklaamitulu. Kogu poolteist tundi uudiseid omal valikul umbes 300 krooni eest ja mida hing veel võiks ihaldada. Ega muidu sellele nähtusele tähelepanu ei pühendaks. Jaga juhtum räägib oma keelt suurt või isegi väga suurte firmade, kas tarkusest, jutumärkides või paanikast uuenevast situatsioonis, mida võimendab keskmisest suurem kogus raha. Kuigi mõned uudised omavad ka meelelahutuslikku väärtust, mida võiks mõni aeg hiljem korra veel vaadata, aga pooleteise tunni jagu vanu uudiseid käia poest ostmas paneb tõsiselt mõtlema. Taga on mõni blondiin suure telejaama ülemiselt korruselt. Kuid selle koha peal on parem lõpetada, sest rikaste blondide üritamine ei too midagi head. Pigem meenub üks blondi lugu, mis küsib, kas tead, mis on üleni must ja sinine ning lamab teekraavis. See on mees, kes rääkis liiga palju blondinalju.