Tere, popid poisid ja tüdrukud. Täna räägin popmuusikast. See on prantsuse soft rokkbänd, Fenix ja tema uus ja kolmas album, it's piinlik that, millele täna keskendume. Hakatuseks hitt Napoleon seid. Siin all siis mängib Napoleon sees. Fenix tegutseb juba ligi 15 aastat ja esmalt oldi täiesti suvaline paaria pubibänd, kes mängib Hank Williamsi printsi Brauni laia mändi ja muid kavereid. Muide, ka Palp alustas kõrtsibändina ja ei saanud kohe tuntuks. Fenix oli keskendunud Frankile, aga oldi üsna eklektiline süldibänd, tehtiga, kantrit, popklassikat ja mida iganes. Samas on see oma ideede algne puudumine või vähemalt nende varjamine ja sellest tingitud kõige mängimine kindlasti pikas perspektiivis kasuks tulnud. Ma ei ütle, et iga bänd peaks enne aastaid trenni tegema ja keda iganes mängima järele, enne kui oma joon leida ja oma asju mängima hakata. Aga fööniksi, tänane saund on sellest stiilide vahel pendeldamist ainult võitnud. Fööniksi kohta võib üldiselt öelda soft rock, aga muidugi on nii nimetamine kergema vastupanu teed minek. Selle bändi loomingus kohtuvad frank rokiklassika 80.-te FM pop 70.-te sool, diskosünt-pop ja selline kerge päikseline sulam popmuusika, mida harrastavad Prantsusmaal nii paljud, kes on hinnatud pigem väljaspool oma maad. Err Tasiidi eiti mällu mitmed teised ka näiteks national trast Ameerikast meenub kes neist, keda enne ja kui palju on mõjutanud, polegi tähtis, nad lihtsalt on ilmselt hingesugulased muidugi ka Pablgampop ja teiselt poolt bluus soul või peenikeste kohta öelda, aga see on siiski alahindamine. Finiksin muusika ei ole väga üheülbaline, ehkki kostab pealtnäha lihtsalt mõnusalt. Felixi esimene singel aastast 1997 oli Ravdia Rein nende omal leibeli geto plaaster. Alt siiani tegutseb ja publitseerib. Esimene singel oli pankrock pala, mille teisel poolel köeti rocki, mis edasi? Sellest pärast järgmist lugu konsulation Braisis. 1998 sai finiks, kelle koosseisus on vokalist samas maar, bassist Arci kitarrist, loraan, Prankovitši, teine kitarrist Christian maga-le ei ole statsionaarset trummarit ega pole kunagi olnudki. Muide lepingu Pariisi väga hip leibeligatsoor, nimetagem Eeerr Kings of Con vineer, tollane Timi on ja nii edasi. Hilisematest näiteks Metro ärja loogiliseks jätkuks Fenix karjääris singleid. Slavia Hiduvaiv, järgnes tuur Inglismaal ja edu kulmineerus siiniksid 2000. aasta albumiga Jonatsid, millest tuli Hitka üle ookeani, mitte küll massiivne, aga märkimisväärse müügieduga ja mis peaasi muidugi nende hulgas, kelle jaoks muusika on enamat kui lihtsalt suvaline tapeet või pasteet. Aga muidugi mõtlen muusikakriitikuid ja melomaan, kes vastavalt siis oma kanaleid omavahel ning internetis uut veidrat prantsuse asja hipisid ajal mil Prantsusmaal tulvas eelkõige frentchausja filter diskot. Ma ei räägi selles kontekstis prantsuse juustupopist, mis seal igal ajal on valitsenud ja mida praegu tulvab näiteks maailma kõige sitemast muusika telejaamast. MDM albumeid unati turjal aga elas bänd suht vaikselt ja edu küllaltki pohvilt, võttes aeg-ajalt mõne tuuri tehes filmidele lugusid luues ja nii edasi neli aastat samal ajal valmis pikapeale ka nende teine album alfa peetikal, mis minu arust ületas kaugelt esimese ju naised ei isegi minu kui veendunud eklektika jaoks liiga eklektiline albumi ses mõttes, et seal on ikka päris naljasaastaga peal ja läbivat joont on raske leida. Aga alfa peetikal mõtestas uuesti lahti laiaks muutunud sõnaühendi prantsuse hõrk album, nagu kerge suvine briis, hingelised sooltadžiga, poplood ühe jalaga kaheksakümnendates varvastega kuuekümnendates, teise jalaga selgelt 20 esimeses sajandis kogu retromõjudega kompotis, et kokku kõlab vägagi kaasaegselt. Selle taustal on Felixi uus plaat isegi võib-olla väike pettumus. Bändi eelmist albumit ei ületa, aga nendele, kes seda bändi hindavad, ei tohiks 10 uut täiesti okei tasemel finicsi lugu paha teha. Kördustel laos käib. No ja mida siis pakub Felixi uus album, täpsemalt stereo läbilikult metronoomiliste Kalbet. Pean siin varasemast rohkem Tomas mari, hõbedased kuul, hääl läheb nagu aastatega järjest paremaks. Selles on nukrust ja hinge ja see on tundega laulmine ilma üle pakkumata ja võltsiks minemata. Üldse on Fenix kogu aeg väga peenelt hea maitse piiril, see võiks mõne teise artisti ja plaadimuusikastiili puhul olla igav, aga sellises soft rockis on libastuda banaalsus. Väga kerge ja seetõttu tuleb Kiita bändi Touchi millimeetri täpsusega paigas lisaks sellele, et see on olemas ja mitte igal soft-rocki bändil, seda pole üldsegi. Hea on ka see, et bänd, ehkki muutunud indie-rocki likumaks ei ole endiselt rockis kinni, vaid diskopassile tuleb peale sinise rock n roll'i kitarr, millele sekundeerivad teise kitarri päikselised, aga napid Heilutused ja eriti pehme astumisega Swint. No aga mida ma ikka siin saundi üritan lahti seletada, kuulake minu arust triiniksid parimat lugu sellelt plaadilt ja ilusat suve jätku. Ärge töötage, siis jääb elu seisma ja mõnus ongi.