Tere eetris portaal tehnolooga, Kommentaare esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on ajudest. Esmalt värske uudis IT maailmas tippkuulsust omavast USA metallurgiatööstuse pealinnas Pittsburghis asuvast Carnegie Melloni ülikoolist. Kõrvalpõikena meenub vahest mõnele kuulajale Bill Gates'i hiljutine võrdlus omaaegsete terasemagnaadi karnegiga, kuna mõlemad pühendasid olulisem osa oma varadest ühiskondliku heategevusse. Henry kaanegi annetatud dollarid ülikooli loomisele on täna kasvatanud ilmselt miljonikordset kasu kogu sealsele ühiskonnale. 13 Nobeli preemia laureaadi üheksa infotehnoloogia nobeliks peetava briti matemaatik Alan Turing auhinna saaja, seitsme televisiooni noobel ehk Emmy auhinna ning kolme filmitööstuse Nobeli ehk Oscari omanik näol. Vähematest kuulsustest kõnelemata. Carnegie Melloni teadlased avastasid ühe korraga mitu huvitavat fakti autismi põdevate haigete ajutegevusest. Autistide toimetulek on igapäevaste tegevuste ja ennekõike sotsiaalse käitumise vallas kehvapoolne kuid see-eest esineb nende hulgas geniaalsuse kandjaid kordades sagedamini võrreldes tavalise populatsiooniga. Muuhulgas viidatakse Einsteini ja aisak Newton'i puhul tõenäoliselt autismile. Teadlased leidsid kinnitust oletusel, et autisti aju erinevate regioonide koostöö on häiritud tänu sünkroonsus puudumisele. Ilmselt just seetõttu võivadki mõned mõttetegevuse funktsioonid teistest rohkem esile tulla, samal ajal kui ülejäänud mõttetöö langeb kaosesse. Tavalise inimese ajus tagatakse korrastatud käitumine ohverdades turvalise käitumise altarile. Metsik, kontrollimatu ja erakordne mõttetegevus. Teine uuring samast Carnegie Melloni ülikoolist kinnitab, et autistid eelistavad mõtelda visuaalsete märkide ning piltide abil. Seega pole ime, miks autistid suudavad erakordselt palju visuaalset infot meelde jätta. Arvestades ülikooli kuulsust infotehnoloogia vallas, pole kahtlust, et kummagi uuringu tulemusi hakatakse rakendama tehismõtlemise projektides. Viimasest jõuame tänase kolmanda ajuvärki puudutava uudiseni. Nimelt õnnestus 26 aastasel Andrew Naagelil joonistada arvutiekraanile suht kobe ring avada talle saadetud email ning mängida tennisemängu meenutavat arvutimängu Pong. Enam-vähem samad tegevused, millega võiks iseloomustada algaja arvutikasutaja võimekust. Lisaks sai Henry hakkama televiisori sisselülitamise, kanali vahetamise helitegevuse muutmisega ning kõige lõpuks pani liikuma robotliku mehhaanilise käe. Henri Naageli ülalkirjeldatud saavutused muudab erakordseks asjaolu, et kõik need sündmused leidsid aset mõtte jõul täpsemalt ajukääride vahele istutatud elektroodide elektriimpulsside tekitamise kaudu. Kui varem see tähendab aasta tagasi oli juttu elektroodide vastavate mõtteharjutuste abil ekraanile kursori liigutamisest üles-alla ja paremale vasakule siis täna kõigest napid 400 päeva hiljem suudab Browni Ülikooli eksperimendis osaleja kasutada oma aju nagu keskmine teismeline, kasutades arvutit e-posti edastamiseks ja manipuleerides osavalt teleka puldiga. Viimane kõlab natukene küüniliselt, aga me ju kõik teame, et mõned lapsed on selle ära teeninud. Küll aga on teadlased välja teinud korraliku tunnustuse ja meile ja muud üle kui põnevusega oodata, mida suudab traadi külge ühendatud aju teha juba järgmisel aastal ning samas tempos jätkates pole ülejärgmisel aastal traadi küljes enam aju vaid tõenäoliselt jalgpalli suurune pundar transistor. Seega võime öelda, et elame huvitavat ajajärku.