Sand raadio kaks ja me räägime pedofiilist. Just nimelt see teema on taas tõusetunud täna siis 11. enam-vähem tuntud tegelase ebatervele huvile oleme selle teema üles võtnud. Möödunud teisipäeval käis meil siin koolis saates kohal doktor Imre Rammul ja temaga ka natuke sel teemal. Rääkisime hetke pärast kuulemegi väikest lõiku sellest saatest ja pärast seda jätkame siis professor Aleksander Pulveriga Tallinna ülikoolist, et uurida veel mõningaid teemasid lähemalt seoses pedofiilia. Doktor Rammul, räägime nüüd natuke selle uudise taustal seksuaalsetest väärastusesse, uudis on siis see, et Hollandis mõni aeg tagasi ilmus välja mingi seltskond inimesi, kes ütles, et oleks viimane aeg teha, eks ole siis lapsepilastaja, et ja, ja, ja Sofiilide partei. Kuidas seda uudist kommenteerite? On see, on see võimalik? Noh, see see uudis käidi välisuudisteprogrammides enamasti olid ju selline nagu meelelahutuse osas või noh, et, et vaadake, et selline asi on olemas rääkiv koer, habemega naine ja ja pedofiil partei, eks ole. No ega ta nüüd ikka Väigade ja mõte ei ole. Seda enam, et tegemist on ju tegelikult siiski seksuaalhälbe lisakäitumisega. Ja samas reas on meil tõepoolest küll need profiilid ja, ja mitmed mitmed muud veel. Nii et nüüd legaliseerida see tegevus teha roheline tee, sellele laps ei ole ikkagi pädev otsustama selle üle, et kas eksida või mitte küsida kas anda järgi neile ahvatlustele. Kahtlemata Ta need vanemates keel tõrgub, tõrgub kohe ütlemast, et härrasmehed ütleme, laste sõbrad siis jutumärkides kommi olnud. Jah, et, et kui mõelda sellele, milline on nende veenmiskogemus, Põlla, nende, nende majanduslik potentsiaal ostmaks ära seda seksi. Et see muudab totaalselt ikkagi lapsed manipuleeritavaks. Teistpidi nad rääkisid sellest, et, Võiks olla see ealine piir 12 aastat. Minu teada Portugalis, Hispaanias olid veel mõned aastad tagasi, ma ei tea, kuidas praegu on lubatud abielud, kus, kus siis tütarlaps oli 12 aastane. Meeste jaoks oli see vanem. Aga valikmeetod ei oleks mitte see, et see hea piir, las ta kuskil Hollandis või kus tahes veel alla, vaid, vaid pigem pigem seal, kus ta on liiga madal võtta ja tõsta. Ja lõppeks pedofiilid ei räägi abielust või mingist püsisuhte loomisest. See, mida nad tahavad saada legaalselt, on laste pilastamine. On see haigus? On see selline asi, mille saab välja ravida, et teil on kuskil kapis luku taga tegelikult karbike mingite pillidega, mida te annate ja inimese selline mõttemaailm muutub täiesti. Tablett Kyotwashisma näiteks. Haigus on ta kindlasti RHK 10 on rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, millest praegu lähtuda, tuntakse diagnooside püsti panemisel. See ei ole rahvusvaheline hobide klassifikatsioon. Loomulikult on on see seksuaalhälbelise käitumise vorm seal ka ära märgitud. Paraku on nõnda, et sellist väga spetsiifilist ravi sellele ei ole. Aga mis on äärmiselt oluline, on see et kui pedofiil on paarisuhtes, et tema töö ja perekonnakeskkond oleks selline võimalikult vähe stressi tekitav See, et oleks tal võib olla alternatiivsed võimalused selleks, et saada seksuaalset rahuldust. Veidikene psühhoteraapiat veidikene on võimalik ka sellel raviperioodil siis madaldada ravimitega seda seksuaaltungi, et ta kuskilt üle serva ei hakkaks lööma ja nii on võimalik siis saavutada selline suhteliselt pikaajaline hea emissioon mõnel suisa kõrge vanaduseni või kauemgi veel. Me räägime Vedofiiliast, kuidas niisugune asi areneb või on see sünniga kaasas käiv asi ja meil on telefonil Aleksander pulber, tere päevast. Tere päevast. Härra Pulverk kuidas pedofiilid tekivad? Jah, ta on nagu alati kõige keerulisem küsimus, kuidas nad tekivad ainult pedofiil, vaid ka muud variandid tähendab see, mis on üldiselt teada iga pedofiili lapsepõlves on teatud sündmused mis on soovi seotud sugugi mitte seotud seksuaalasjadega, need võivad olla mingisugused peksmised, ülemäära suured läbielamised, traumad ja nii edasi. Kuid teiselt poolt mitte sündmusena ise, vaid isiksuseomadused on tähtsad ja nimelt kõik pedofiilid, keda leida kirjelduste, mõttessiivsuse, kirjedasamat Nendes vastavates uuringutes on enam-vähem ühtemoodi, nad on väga väikese suhtlemisringiga, ehk nad on rohkem ise toimetavad ja suurema neurootilisuse ehk siis emotsionaalselt kõikuvad. Ja see tähendab siis seda, et ju siis on loodus niimoodi sättinud, et ühelt poolt nagu vähe suhteid ja teiselt poolt väga tugevad emotsionaalsed kõikumised on need, mis on eelsoodumus, eks juhul kui ja nüüd, mis seal lapsepõlves siis toimub, kas on, kas on väga vägivaldsed vanemad või vastupidi, väga manipuleerivad vanemad, et see, millised Need konkreetsed sündmused on, neid on hästi palju ja nad on väga erinevad. Et nagu väga ühtset sellist põhjust ei saagi välja otsida, sest ka edaspidised inimesi on väga erinevaid, alates sellest, et nad vägistavad ja lõpetades sellest, et nad lihtsalt lasevad ennast puudutada. Nii et põhimõtteliselt on, on neil inimestel siiski lapsepõlvest nii-öelda see taak kaasa võetud. Jah, täpselt nii, ja see on, see on ka päris selge, et miski on nagu meeste maailmale väga omane, et väga-väga hämmastav oleks, kui keegi kuuleks naist pedofiilidest nagu ütleb seda, et ju siis on sellel mehe seksuaalinstinktid midagi oluliselt teistmoodi naiste seksuaalsest diktil või seksuaalvajadused. Ja seega ütleb meile, Ta on sündmused, mis selleni viivad, kusjuures pedofiilid reeglina ei ole alla 40 aasta vanemad mehed. Ehk siis mis ütleb meile, et ju siis on looduses mingisugune eripära just nimelt meest meesliini pidi. No nüüd on see sündmus jõudnud Eesti ajakirjanduse veergudele väga-väga suurelt, ilmselt osalt seetõttu, et tegemist on avalikkusele hästi tuntud inimesega, kas varem ei ole sellest lihtsalt räägitud või on ajad kuidagi teistsugused, et, et see teema põletab rohkem ja lõpuks ma tahan välja jõuda sinna, et kas on olemas mingisugused numbrid või protsendid inimkonnast, kelle kohta võib arvata, et, et, et soodumused on olemas. Neid on hästi-hästi vähe igal juhul oluliselt vähem, kui, kui seda ette kujutatakse. Ja, ja see ei ole ka niimoodi, et oleks ainult puhas, puhas lastele suunatud, siis tal on ka mingeid muid selliseid eripärasid seksuaalkäitumises ehk siis väga paljud sellised teadmised, et meil on pedofiil, ei tähenda seda, et ta tegeleb ja suunatud ainult lastele, vaid seda võib näiteks ka olla fetišism ehk siis saada rahulduse teatud asjade puudutamisest või käia seal kuskil pargis või vaadata ühiselamu akende taga, mida tüdrukud teevad. Nüüd see, mis mis siis ütleb meile, et meid on suhteliselt vähe. Ja, ja kui need on suhteliselt vähe, siis ja siis lihtsalt navi ka silma selles statistikas selles temaatikas, mis on noh, näiteks seondub homoseksuaalsust asjadega ja Ta on kogu aeg olemas, jääb olemas, on ka selge, eksis meedia lihtsalt aeg-ajalt avab oma luugid ja juhul kui on üllatus selles, et näed see inimene ka kuna rohkem inimesi tunnetada, siis natav ilmadki meediasse. Et teiste sõnadega, see on sellinne seksuaalse eripäraga inimeste rühm, kes on vaikselt ju olnud kogu aeg. Et see, et me praegu temast nagu rohkem hakkame küsima, teadma kohaneb lihtsalt asjaolust, et on teada saadud ja meedia seda võimendab üles muidu muidu ei ole vist nagu asju inimestele selle teadmisega, et on ka selliseid. Mul on teile professor pulber, küsimus nagu selle nurga alt, et nõugavad aastast lehelugudest selgub siis inimesed see konkreetse juhtumi puhul nagu teadsid, et see jutumärkides härra võib millegi sellisega tegeleda, aga ometigi nad lõpetasid küljelt omavahelise suhtlemisega, ometigi võimudele sellest ei teatatud, ometigi inimest vastu ei võetud, mis selle taga võib olla? Miks inimesed ei reageerinud adekvaatselt? No see võib-olla ei olegi probleem adekvaatsest, sest sest ühtepidi on kaklustamisest veel vähe. Teiseks on väga paljud igal juhul kordsel rohkem inimeste unistustes unenägudes seda tüüpi stseene, mitte ainult pedofiilid võib igasuguseid, et, et sellest, et kellelgi on selline kalduvus sellest selle teadmiseks, saab toimuma midagi, et me ei saa inimestena süüdistada veelgi enam. See, et keegi ütleb, et ta on pedofiil, ei tähenda, et on pedofiil. Ehk siis inimene võib kirjeldada, et tal on sellised unenäod, unistused, aga me sellepärast seda ei saa ju ometi kohe nagu vastutusele võtta. Et selleks, et inimene ületab selle piiri. Et unistused on üks maailm jagaks tegutsema, selleks on vaja juba tõsist sellist motivatsiooni ja motiivi, mis tähendab seda, et siis me saame alles teada Gazprom. Ja paraku ju nii psühhiaatria kui ka kui ka kriminaalpoole pealt vaadatuna ei saagi seda teistmoodi ju ette kujutada, et vihjetest on vähe. Vihjed on nagu, nagu rohkem sellise kuulujutu levitamise moodi ja muidugi see on analoogne ju sellega, et inimene lubab maha lasta või maha, ah et, et kas siis teatada või mitte, see on nüüd enamasti lahendatav, nii et mitte. Ja pärast selgub, et näiteks mõned nendest, kes ütlesid, tegid ja mõned nendest, kes ütlesid, et ei teinud samamoodi on ka muude selliste reeglite ja normide rikkumistega. Millised on võimalikud tuleviku stsenaariumid pedofiili ohvrile? Tähendab probleem on selles, et mitte kõik psühholoogias ja psühhiaatrias nimetatakse traumaks et mitte kõik traumat üle elavad lapsed ei ole riskirühma kuuluvad ja kohe ütlemisse tähendab. Nimelt võib näidata seda, et inimesed, kes on üle elanud lapsepõlves seksuaalahistamise või seksuaalkuritarvitamise suur tõenäosus on, et nende täiskasvanud inimeste, ühelt poolt isiksus on muutunud selliseks, et ta ei kohane ehk ta käituvad imelikult, tekivad isiksushäired. Ja mis kõige huvitavam, kui sa selle teema juures nii saab öelda, on see, et nad võivad ise muutuda ahistajateks või vägistab et see ütleb, et piltlikult öeldes lapsepõlves selline seksuaalne vägivaldne kuritarvitamine või üldse väga varajane seksuaalne täiskasvanuga suhe. Tara nagu mingid inimese inimese normaalse arengu, sellised reeglid ja tulemuseks on siis igatpidi, kas halvasti tulevikus kohanev, käitu, reegleid rikkuv või ka ise kuri-kuritegevusega tegeleda? Teie nõuanne selliste lastevanematele? Oja tähendab, ühtepidi on siin selge, et et juhul kui on silmatorkavad muutused, no näiteks täielik apaatia või tundetus ümbritseva maailma suhtes miski ei paku enam lõbu ja nii edasi või hakkavad tekkima asjad, mille nimeks lihtsalt sotsioonideks, ehk siis ma ei saa enam nagu aru, kas ma unes nägin seda, see, mis eile oli või see oli tegelikult, on, on ilmselt vajalik siis ka teatud psühhoteraapia psühhoteraapiavõtted, konsultatsioon, psühholoogia või psühhiaatri poole pealt. Ehk siis mida professionaalne, nii psühhiaatri kui psühholoogia teeb, on ta püüab teha kõik, mis võimalik, et see episood ei jääks inimeste nii-öelda mällu emotsionaalse mällu. Ja see tähendab, et kui on suured muutused eelne eelneva käitumise ja praeguse käitumise vahel, siis on väga vajalik konsultatsioon ja ilmselt ka mingisugused tegevused selleks, et et taastada, taastada normaalse või siis vanemate puhul muutub lapse käitumine ja tema olek Täname teid kommentaaridest professor pulber ja kena päeva.