Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari võiks avada provokatiivse küsimusega. Kas sinul, kallis raadio, kahe kuulaja on juba sülearvuti olemas? Teisalt, kui kommentaari lõpuni vastu pidada, siis vahest ei pea sülearvutipuudulikkuse pärast siiski häbenema. Aga esmalt teemal, mis annab alust eeldada, et tõenäosus kohata juhusliku vastutulija näol sülearvutiomanikuga on täna inimkonna ajaloo suurim näide seletab värske statistikaga, et esimest korda maailma ajaloos müüdi sülearvuteid rohkem kui lauaarvuteid. Statistika baseerub ühe suure ülemaailmse arvutimüügiettevõtte PC World müügi andmetel ajavahemikul aprill, mai. Võrreldi kummagi arvutitüübi arvukust ja mitte käivet, sest sülearvutite kõrgem hind ületab juba ammu personaalarvutite käivet koguses müüdi mainitud kevadisel ajavahemikul 55 protsenti sülearvuteid 45 protsenti lauaarvutite vastu. Aasta tagasi oli suhe 60 protsenti lauaarvutite kasuks. Peamiseks põhjuseks taolise sülearvuti võidukäigule peetakse arenguid pigem traadita side ja mitte niivõrd sülearvutite endi vallas. Ehk sülearvuti ostuhetkel toob inimese vasakus kõrvas pigem mõtte, kui mõnus on arvutiga erinevates tubades asudes või koguni pargipingil istudes maailmaga ühenduses olla ning tunduvalt vähem kostub teiselt õlalt kiuslikku ja keerulist juttu protsessori videokaardi või akutehnoloogia nüanssidest. Mainitud ajajärk aprilli ja mai vahel aastal 2006 tasub meelde jätta, sest esimese sülearvuti peale mõtles avalikult 1009 70. aastal Xeroxis töötanud alankey ning esimene töötav sülearvuti valmis 1979. aastal firma kriit Systems poolt. Neid kohvreid osteti toona USA valitsuse poolt tosina jagu ja sinna säri jäigi. Nii võib öelda, et sülearvuti jõudmine esimesest allegoorilisest vasikast massidesse võttis aega veerand sajandit. See omakorda tähendab, et hoidke silmad lahti ja püüdke ära arvata, millest kõneleb uudis 25 aasta pärast. Kuigk kõneletakse sülearvutiaja lõppemise algusest. Tulles kommentaari alguse juurde tagasi, kus oli lubadus lohutada neid, kellel veel läpakat ei ole, siis vahest õigustab teie rongist mahajäämust eile avalikustatud raport, mis väidab, et sülearvutite töökindlus pole just kõige paremate killast. Kui esimesel aastal pärast ostu vajavad lauaarvutitest iga 20. kergelt järeleaitamist mõne vigase osa tõttu siis sülearvutite puhul käib garantii või muus remondis enne esimese sünnipäeva saabumist iga viies. Remondivajaduse mõõdupuuks oli Gardneri poolt läbi viidud analüüsis vajadus välja vahetada mõni arvutiosa. Umbes pooled sülearvutiprobleemidest on seotud emaplaadi või kõvaketta töö lakkamisega. Mõned aastad varem oli peamiseks probleemiks katki läinud ekraan, tänu seda ümbritsevate konstruktsioonide nõrkusele ja painduvusele. Õnneks saab siiski tänase kommentaari lõpetada optimistliku noodiga. Cartneri analüüs näitab, et sülearvutite valmistajad on varasematest vigadest ja kogemusest õppinud ning piltlikult öeldes vastsündinud alla aastaste sülearvutite surmajuhtumite sagedus on viimasel ajal märgatavalt vähenenud. Täna viskab esimese aasta jooksul vedru välja kõigest iga kuues elektrist, toitub sülelaps.