Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kõvaketta nime all tuntuks saanud andmetalletus. Seadme valmistaja Siigeid teatas äsja plaanist tuua büroode ja koduarvutite turule kahest kõvakettast koosneva tervikkomplekti andmete turvaliseks talletamiseks. Iseenesest pole taolisel raidlahendusel põhjust pikemalt peatuda, pigem väärib äramärkimist maagiline piir koduste andmemahtude sõnavaras. Selleks on üks terabait, mida Siigeidi lahendus kodus arvuti kõhus lubab umbes 11000 krooni eest hästi tallel hoida. Tegemist on välise seadmega, mis kannab Siigeti poolt mõne aja eest omandatud konkurendid Mäksdori nime. Täpsemalt siis Mczdrošers toritš kaks mis ühendatakse arvuti külge läbi kiire Ethernetiühenduse. Nagu öeldud, pole tehnoloogia oluline, oluline on ikkagi üks number. Nimelt tekib küsimus, mida mahutada taolisele mõttelisele riiulile. Olgu näiteks mõned faktid. Ühe metsast langetatud keskmise puumaterjalist saab natukene üle 80000 lehepaberit. Kui need paberid mingeid sõnumeid täis kirjutada, mahuks taolist informatsiooni ühte terabaiti umbes 50000 puu jagu. Oletades tubli metsa puistu tiheduseks 500 korraliku puud hektari kohta teexe 100 hektarit metsainfo talletamise eesmärgil, mida nüüdsest üha tavapärasemalt kodusest arvutist võiks leida. Loomulikult on taoline võrdlus vaid ükse kitsas ning tihti väär viis andmemahtudele vaatamiseks sest enamus arvutisse talletatud andmetest ei ole mõeldud paberile paigutamiseks, nagu näiteks kas või Windowsi operatsioonisüsteemi kood. Aga selle koha peal jätkaks siiski kiusatust ebakohast võrdlust jätkata imelike faktide huviliste meeleheaks. Nimelt sisaldab Windows XP lähtekood, mida programmeerijad on kokku kirjutanud umbes 45 miljonit, rida teksti. Ühele lehele mahub tüüpiliselt 66 rida ja seega läheks Windows XP lähtekoodi väljatrükkimisel umbes 680000 lehekülge. Ehk kui see panna ümber meie ajastu suurtesse raamatutesse, nagu näiteks Edgar Savisaarel 1007 leheküljeline 2004. aastal välja antud raamat peaminister tuleks Windowsi lähtekoodi mahuks 680 taolist köidet. Savisaare kirjaread on aga Windowsi omast olulisemalt kallimad, täpsemalt üle 200 korra kallimad, kuna kolme nelja tema köite hinnaga saaks 600 kaheksakümneköitelise Windows XP. Raamatu teemat veel jätkates ja lugedes värsket uudist, et Tartu ülikoolil on raske kirjanduse ja rahvaluule õppekohtadele üliõpilasi leida väärib osutada alternatiivse meediarohkusele, mis omakorda sööb ära inimeste raamatu armastuse ja selle alternatiivse meediarohkusest. Rohkema osa moodustab just igasugune digitaalne meediafilmide, piltide, jututubade, mängude ja muu taolisega, mille talletamiseks ongi vaja tänase kommentaari sissejuhatuses mainitud kõvakettaid ning mida suuremaid, seda parem. Järgnevad faktid pärinevad Ameerikast, kus then, pointer on aastate jooksul kogunud kirjastusi puudutavat infot. Igaühe enda hinnata jääb kirjeldatud trendide kokkulangevus võid kaugus kohalikest allhoovustest. Kolmandik sealsetest keskkooli lõpetajatest ei loe pärast kooli lõppu elu jooksul enam ühtegi raamatut. 42 protsenti kõrgkooli lõpetajatest ei võta elu seas enam ühegi raamatu lugemist ette. 80 protsenti USA peredest ei ostnud ega lugenud eelmisel aastal mitte ühtegi raamatut. 70 protsenti täiskasvanutest pole viimase viie aasta jooksul külastanud ühtegi raamatupoodi ja lõpuks 57 protsenti nõndanimetatud õnnelikest raamatutest, mida ostetakse, hakatakse lugema, jäävad tolmu koguma enne lõpp puujõudmist ehk siis 20 protsendi ameerika perede poolt hangitud raamatutest jääb kaks kolmandikku pooleli. Samas on raamatute ja raamaturiiulite asemele kodudes kuhjumas kõvakettad, kuhu mahub rohkem kui ühe keskmise raamatukogu kogu kirja tekst ise. Teate, mida te selle peal hoiate?