Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Algas teatega, et Microsofti loomise juhtimise kaudu IT maailma pahaks poisiks nimetatud Bill Gates kavatseb oma ameti maha panna. Uudisele järgnenud analüüsid on huvitav lugemismaterjal, kus leidub nii kergendus, ohkeid, viha ja vimma kui ka imetlust. Tänases kommentaaris käsitleks ühte huvitavat tähelepanekut, kus Bill Gatesi võrreldakse 19. sajandi USA terasemagnaadi ändvokaanegiga. Kaarnegi väikest raha kogumise, vimma ja vahest isegi ahnust võib vabandada tema šoti päritoluga Bill Gatesi ka sarnaselt ja mitte perekonnarikkuste jõul enda üles töötanud Kaarne, kes sai USA üks rikkamaid inimesi. Tema rikkust on lihtne seletada, sest suurem osa USA terasetööstusest kuulus Henri kaanegile ja tema ajastut nimetati tööstusrevolutsiooni ajajärguks ehk ajajärguks kui rajatisena olematus ulatuses raudteid, tehaseid, sildu ja loomulikult ehitati lugematul hulgal autosid. Kõigi nende tegevuste ühiseks nimetajaks oli terase kasutamine. Kaarnegi lõi ajaloo esimese ettevõte, mille turuväärtus saavutas miljardi dollari piiri. Loomulikult sellise terasmonstrumi teele hulgaliselt väiksemaid, tihti leidlikke maid tegijaid, kes kõik lootsid terase tordist oma piilu saada. Viimane tähendab, et Andrew kaanegi ei olnud ega saanudki olla üldise armastuse subjekt. Kuid oma elu paremal poolel ütles sama mees, et inimene, kes sureb rikkana, on väärt põlgust. Sellest mõttest juhindudes jagas ta olulise osa oma rikkusest erinevate filantroop sete projektide käivitamiseks. Täna leiab Šotimaalt Suur brid Tallinnast kui USAst, hulgaliselt koole, haiglaid, raamatukogusid ja muid rahva teenistuses olevaid rajatisi, mille tagant leiab kaanegi. Vahest kostab siiapoole suurt lahte kõige rohkem New Yorgis asuv kaanegi hooli nimi sest see on tänaseni USA üks olulisemaid nii klassikalise kui ka populaarse muusika kontsertsaale. Bill Gates'i filantroop ületab rahanumbrites kaarnegi panust, aga ajad on ka erinevad. Pealegi on pill viimased 11 aastat olnud vastavalt Forbsi peetud arvepidamisele maailma rikkaim inimene ning pillil on veel suur hulk raha alles, mida ta lubas pärast 2008. aasta viimast tööpäeva hakata igapäevatööna heategevusse paigutama. Raha jagamine vähemalt pilli puhul on täispikk tööpäev, sest isegi USA maksuamet teatas hiljuti, et Bill Gatesi maksude üle arve pidamiseks on neil kasutusel eraldi server. Või olgu, siia kõrvale urban legend, mille järgi ei tasuvat Pilil tööle rutates tänavalt 10000 dollarilist raha üles korjata sest ta teenivat oma tööl samal ajal palju rohkem. Seganud pill iga päevaga üha ilusam inimene. Üheks ilusa loo kirjutamise mõtteks võikski olla midagi endiste NLKP värve kandnud tippparteilaste ja tänaste tipp-poliitikute eelmise elu õigustamise folkloorist. Nimelt on täiesti võimalik, et Bill Gates kasutas väärituid, jahutuid, meetodeid IT-tööstuses endale ruumi ja positsiooni hankimiseks teadmises, et kui teised IT üritajad peaksid rikkaks saama, ei kavatse nemad oma rikkusid rahvaga jagada. Olgu kasvõi tõenduseks arvutifirma Apple'i looja ja tänane juht ning üks peamiseid tüüpe, keda paigutatakse Bill Gates'i võrdlustes alati helgemale poolele. Jutt käib stiivitšopsist valgel hobusel ratsutaval Steve Jobsi vara umbes lõuna poole seitsme miljardi dollari joont. Seda on rohkem kui meie riigi aasta eelarve koos euro abidaja suhkrutrahvidega. Paraku ei leia stiivanit USA-s peetava suurimate filantroop ide nimekirjast kivinguuesseifantion, kuhu pääseb annetades oma elu jooksul vähemalt viis miljonit dollarit. Stephens job selle ja ka Indiana Ülikooli filantroop keskuse nimekirjast, kuhu pääseb kokku miljoni annetamisega vähem õnnelikele. Mõlemast sellest leiab aga arvukalt inimesi, kes pole miljardit dollarit kunagi näinud. Chopsil on neid hulgim ning seetõttu paistab, et pankade ja pilli senine inetu käitumine meenutab hoopiski nüüd Robin Hoodi oma.