Tere eetris anportaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Täna räägime telepaatiast, õigemini oleks võinud tänase kommentaari ajal lastatsioon Gates'i kompositsiooni nimega neli minutit ja 33 sekundit. Kes pole seda lugu varem kuulnud, võtke näiteks homme keset tööpäeva või puhkust hetkeks mugav asend ja jääge vait ning kuulake vaikust. Või õigemini hääli enda ümber nelja minuti ja 33 sekundi ajal. Selle vaikuses tekkiva muusikalise kompositsiooni autoriks ongi Jon Keitš. Teinekord aga, olles keset vaikust, võib mõne inimese puhul juhtuda, et ta kuuleb hääli, mis tulevad nagu tema enda seest. Ärge ajage seda segi tühja kõhu korinaiga, täiskõhu mulksumisega. Tähelepanu all on inimhääl, kes teid kõnetab. Mõnikord on hääle asemel pilt mõnest sündmusest ja nii edasi, umbes nagu unes. Juhul kui hiljem selgub, et häälel ja pildil on peale teie meelte olnud seost ka päris maailmaga kõneletaksegi telepaatiast ehk kaugtunnetamisest. Seega võiks tänase kommentaari sisu Jon Gates'i muusika taustal püüda sõnatult esitada igaks juhuks neile, kes ei soovi ilma soojenduseta telepaatia tegelema asuda, kõnelemata skeptikute, siis kuulake uudist Suurbritannias Manchesteri ülikoolis toimuvast katsest telepaatia tuvastamiseks. Huvitava katse läbiviijat. Manchesteri ülikooli psühholoogid ja arvutiteadlased. Viimaste ülesandeks on luua virtuaalne mängumaailm, millesse astuvad kaks mängijat. Reaalselt on mängijate paari ülikooli suure hoone erinevate korruste erinevates ruumides ilma igasuguse tehnilise sidevõimaluseta. Kummagi pähe pannakse pilt ja heli vahendav kiiver, aitamaks tekitada tunnet, nagu nad asuksidki virtuaalses maailmas. Niisama arvutiekraani kasutades hakkavad kõrvalised tegurid häirima. Mängus osalejatele näidatakse erinevaid objekte, nagu vihmavaritelefon või jalgpall. Need on teineteisest piisavalt erinevad ning aitavad vältida vale signaali. Katsealusel palutakse valida üks objektidest ja keskenduda sellele eesmärgiga mõtte teelse partnerile maja teises otsas edastada. Viimasele kellelegi esitatakse õige valik ning kolm vale objekti ja palutakse tal sisemise hääle abil valida just see õige, mida sõbrast valiku teinud talle edastada püüab. Katse läbiviijad loodavad umbes 100 katsealuse toel telepaatia kui võime esinemise võimaluse lõplikult kinnitada või ümber lükata. Nad kritiseerivad varasemaid katseid, mille tulemused telepaatia otsimisel pole lõpuni usutavad. Teadlased loodavad virtuaalset keskkonda kasutades vältida subjektiivseid manipulatsioone või reaalse maailma objektiivset füüsilisi piiranguid. Kuna katsealused on vabatahtlikud ja mõned võivad olla veendunud Telepaadid, loodavad uurijad välistada nii katsealuste varasemad kokkulepped kui ka alateadlikud eelistused, nagu näiteks teatud tüüpi valikud, mis esinevad kogu populatsioonist sagedamini. Katseseeriad on alanud ning lõplikud tulemused avalikustatakse järgmise aasta poole peal. Seni saame aga edasi vaielda, kas telepaatia on olemas või mitte. Ajakirjandusest leiab ju sadu näiteid emade ja laste vahelisest sõnadeta sidest, mis seda nähtust toetavad ning nähtus intrigeerib, kab paljusid skeptikuid, sest füüsilise maailma seletustes on palju segaseid asju, nagu näiteks kvantfüüsika ja antimateeria Seniaga. Püüdkem kuulata John Gates'i vaikuse muusikat ja vahest näete mõnes katses osalenu mõtte eetrisse pillatud vihmavarju, telefoni või jalgpalli.