Septembris 1944 lakkasid olemast Eesti piirikaitse rügemendis. Neid oli kuus pluss tagavararügement. Aasta alguse mobilisatsioon oli kutsunud püssi alla 20 aastakäigumehi. Ja et seda toetas Eesti viimane seaduslik peaminister, professor uluots, aga ka rida tuntud kirjanikke, nagu Kivikas, Visnapuu, Hindrey, Gailit tuli kohale tuhandeid mehi rohkem, kui teati oodata. On minugi silme ees pilt Vanemuise teatrimajas õlgedel lebava ist maameestest ootamas varustust, relvi ja rindele saatmist. Nii ootas neid üle Eesti mitmel pool mujalgi rahvamajades ja koolimajades. Eestipoolne kava oli luua kaks piirikaitse diviisi tugevdades neid major rebase, major Ellrami ja kapten soodeni suurte lahingukogemustega rindepataljoni sega. Sakslaste vastuseisu tõttu see kava luhtus. Eesti piirikaitse rügemendi paigutati saksa diviiside alluvusse Pihkva suunal ja Peipsi rannakaitsele. Järgnenud vaatleme saates juba üksikvõitleja silmade läbi. Võrumaa mees Endel pilt kuulus neljandasse piirikaitserügementi. Korduvalt asukohta ja positsioone vahetanud väeosa viidi viimaks pühatu sohu. Kibedad lahingud ei olnud minul jällegi tagapool selle majandusollesannetes ja siis üks vahest televisioonis täristamist, kuigi oli aiano propaganda Seegeliseks mitte, mäletan lihtsalt Caroli mitmel korral, kui kõvast hakati rääkima Eesti poisid, mis te oletasin, teie, sakslased võtavad, kohtuksid laastavat ja on kõike, mis te sõitsite, tulge üle, tulge üle, Elo, no siis jällegi meie poolt tegid mõne kahuripaugu sinnapoole. Jutt vaid oligi nii. Nojaa, no vot siis oli, muidugi mälestati suvega Kahekümnendal septembril, siis tulime taandumine. Tulisi ootamatult ootamatult täiesti täiesti ootamatu sest seal tagalas haige käidud, meeldavad lehvatmist, sakslasel kõlblik Lister kärbikute vannide palju sellest ei tule sinnapoole kõik. Ja kui meile Iisakust muidugi rivistunud küll hakkas taanduma. Errevi käigus saime Iisaku koondislastele öelgavat lehvat lahti, ai õitseost oli Vabeljeesakaid seal isegi riided, leib ligigi taevasse, täitsa roosakat. Muidugi seal Kelby selge õhtu oli tol päeval just olema. Leiad, oli vees ja oli meil siis muidugi käske, kiiresti-kiiresti kiir peamegi. Öösel kell kolm peame ületama Rannapungerja silla, kui me seda ei ületa. Sakslane laseb seal õhku ja jäme Kotellid väljend kotti ja teadsin. No vot siis tulid kabilatasteni kiirsammul ja kodar, mitte jooksvaid ollu tagant puruväsinud teineteisest, hoidsime kinni kuidagi nagu ülerügement ja Lellot kogu rügement kohurgebelt, sellesse, kus me ei teadnud Jupiter, kui pitsakolonn oli taga. Ja siis, kui selle Rannapungerja silla üle ära oli, ta oli muidugi siis anti meile rivitute puhata, seal seal metsa tukakene, viskasime sinna pikali, jalad ripuvad puruväsinud saksa seal magama, aga seda aega ei olnud, kalduvus läks uuesti marssimiseks lahti. Kuulge, muide, kogunesid Väike-Maarja poole ilmselt vahepeal mingi virgats, käisite seal valge vot ei mäleta, mis kuskohal seal ühes asulas oli, kui tuli teade, et kergendada robot, mida siis tekitasin, ma annan, mõned padrunid visati maha, aga juhtuva seal alles siis, kui nüüd tõesti noor ohvitser, kes oli, kus tema selle vaimuotis näidet hakkas hävitama, panin talume rõugu varbaid küllaga. Nii väiksed seal nelja-viie käpiljorbeli viljarõugu põlema jummal põle rahvastepall, mina läksin kargema, kontsert kestage, mis te, mis te teete seda? Tema ütles, käsk on, kui meie taandub ja kõige madin seda hektari sõjarelv, aga mittekodanike majapidamisega vilja, et meie sedasi oma rahvas meile tuld andma, nii noodi poolest orjan mina tekki sinna majja, perenaine rehkendusega aeg-ajalt mina ei, sest pidevalt hakkame muudkui edasi, läheme edasi. Vaat sinna jõudsime, tuli Porkuni mõisa. Sa oled Forcol võistlus, seal oli teadmine väeosad kõik segamini, kus keskkus, kellega muidugi leidub veel üks osa läks otse nagu läbi mõisa, need jäid meelde. Aga meie siis teised jälle. Ohvitser, minge korda ümber mõisa, kuskil läksime teisele poole. No seal oli siis meie tankitõrjemehed, kuskil oleme seal, tee ääres, näeme. Nii. Tuletangid tulevad nagu too poiss läks julgelt, läksid vaprotsembalt bluubani paks tangeli petta ja see muidugi tangi mees hüppas, viskas selle kaane üles täis, paluma, tuleb teine panni jällegi teine mees liigub liupanijale pihta, aga siis tuli tagantpoolt need vene poolega tangidega tuli üks suur tükk, vaat siis panime paremal sinna metsa, muidugi liduma, kõik ohtu tuli ilmatuma kari, vaat siis seal suhtuge santi hoone pihta hoone, muidu oleks puruks kõik, kõik. Õnneks pääsesime veel mets ära. No seal oli asemel kibedaid, see oli kõige selle Porkuni mõisas väga palju mehi langes, mitu tanki seal seisma pandi, siis? Kolm, kolm tükki, mis seal ära ja siis enam ei tuletangid, ei tulnud, tuli tulistamine juba tagantpoolt, kes tulid lipatidena kaugemale ei saanud. Eesti korpus oli meid rünglasse nii tulemani saudiga, pea, talved tulevad väline vormis, poisid, poisid, andke alla, andke alla, visterli mitte andev. Osaleb esialgu panin ühelt poolt siis viimati tagasi poole, no mina ei olnud seespool ei ole seal taga, pole midagi siis Vaikeks asi ja seal siis Buduvat laseb jalga, seal nägin ma isegi rügemendi ülemat ka oma Salia Pedakud, pedagoog, medagoolija, siis temal, sideohvitser saksa ka see oli seal need kõikjal meie Karolin oli ohvitser erandseinaga meie eraldi ja meie siis kuus meest Võrumaa v salga poolt ja nüüd hakkame, hakkame neid kodumaal, aga ei ole kaart ja kompass või mitte, midagi tehti kuskil sellisel soos päris. Aga kuhu pesad käia, tema ei tea, nemad orienteerunud, midagi pärnu paneta, paremaid pärnu, pane seal palliv leedulane muidugi meie omale poole, kurat ei mäleta sepamaa pikkuse, kuidas oli, oli natuke vaiksem, viskame see metsa ärtu kuhugi ära, aga no kus sa seal teed, oli kõik valjuks, läksime nii niidu äärde kost väljakule ka näha, kes midagi oli? No-Sõjamäe raseda kuulsem ikkagi natukese oleme seal vaikselt ja viskasime kuuekestiks vanadelt mürsu kainelt midagi. Viskasime pekale panime jalad küljest, polegi olla, aga no sealsamas ei tea, valvel, toidab ai. Eevalt on tagasi eemalt tagasi, see oli minu nimi. Takistada, ütles seda, naised, leidsid heina, naised olid omavahel seal mitmekesi oli. Rääkisid oma vahetasite seisvalt oli eesti korpuse mees, kes oli kuskil Venemaalt tulnud tagasi ja nüüdsest sa rääkisid oma eelata tagasi, aga no minu nimi ka. Mina kohe selle nimetuse ärkasin üles teisele, kõik poisid laseb jalga, laseb siis kuulsikuid ja nägime ka sinna kaugemale. Vene ohvitser läheb laseb Viljandit. Nii kahe kaupani käega katsume, katsume nii ja saime tee äärde ja kuule, ratsanik tuli, parts läheb, meie mees, ükska jooksis üleri. No ta oli veel vormis läbise toikas paistmise pakad. Nii seltsi, sellest mitte midagi, haldja, oi, mis ikka teisega taga. Sügavamale metsa lugu kuukseks Tartu poole, nagu oli ta kõige suhtes sai läbi ja siis seal loomisime jällegi, mida sa kurat jookseb, kui sa kuuled, et see hobusega tullakse, millega sa jooksed, nurga inimene ka segadus. No ja niisiis läksin, miks? Nii juba küllalt kaugele siiapoole sarja ja ühest metsa ääres muidugi läksin majapidamisse, kaklesime seal pidi, ah, on meil see, aga kodupoisid meid mati tulpa, ärge minu siiagi juhatas metsa, täitsa seal küll nooli kallaks metsas, heinaküün, seal heinake, läksime sinna mitmekesi, te olite kuuekesi kuuekesi, saime seal siis heli tuleb aga meil lolluseks ja meil olid relvaga võitlesid sellega nakkusele. Saime siis tuligi järgmine, olime koerus, vot asula või midagi suuremat läheme sinnakusel suureks elamine vaid. Ja elame seal olevast kommunist. Meiemeelsed võivad ka inimestelt ainult üle lugeda. Jah, jällegi läheb üks mees sisse, teine ja Palvad, kolmandad, teised veel kaugemale, nii oleme seal ja tullakse, oi-oi, meil läks juba, aeg läks väga pikaks, Pärsti hirm, hakkasite, midagi ei tulda tagasi, ei tule, tagasi, ei tule, ta tuleb välja ja annab märku ja läheb hulk aega möödunu pabinasse. Kaklastmistki läksidki meile, nii, tulevad välja tõsta telefoni kui leppemärk, meil oli ka muidugi kõrval ja kutsub väljadele sisse kaitseliidu ülem eestiaegne vana kaitseliidule. Nii, vot sellega novot siis tuubis, teise korra pani meid üles, seal julgustas meid ja kõik, nii läks olukorda selt relvad küll, aga mina siiski metsast juba püssi metsa lukkumise minema. Mul oli Kristo seitse 65 selleni, et olla lupjamise. Kabaga puu külge ei leia ja vot siis seal sa ütlesid, poisid, relv järge pidanud, mina olen isegi oma püstoli tulekaitseliidu mehel. Siis jäime juba ja mina ütlesin, et õige mehega ja loovad, sai tema käitaks, tema ütles, kas ta muidugi tahtis, jaga, küsis ta püssiga, juhatas Pütsep sotsiaalaga. Lukk on kuskil, mida ta tegi nüüd kõigepealt ta julgustas meid jalgelt, ärge poisid metsas või relvaga muidugi metsaga pesas. Minge koolid pudeliga, koolid ründaksid leidma nii ja töö vormis ikkagi vorm, eile oli juba püksid seljas, auli juba räbalad, kus saime midagi sai. Vaat olidki enne sinna saamist oli ka ühes kontserti, kõikjal oli aga mul mütsi veel vaja. No läheme majapidamismütsi, küsime sisse. Seal tunnen ära sama talgu meiegi oma peret, keda seal küsiti, too poiss ütles, anna pesu seljast. Kujuta ette, mullaks nutumised, kurt oli tõesti, minul on 200 kilomeetrit kopteril minna, kas ma kodu jõuad kukkuma, laagri poisid tuletajate kodu ja, ja tahate mult pesuga seljast võtta ja uksest välja tulin siis tulema ja mina valdasikas korrust marlissantiselt tolle Saldis mütsiga päha ja siis julgustas, väike tee peale, tulime, tee peal hakkas voori tõuses tulema. No kui eraisikud, ionoriidal selle Agalistlik vankri kõrval kaks meest systentsega seal kaks meest, nüüd nüüd ära ja nii me siis hakkas tulema. Aga isegi siis saime Vene auto pere aias veel eriti aktuaalne toidud ja kuni Jõgevale Köderwelikke tal kuskilt sealt ei olnud, siis hakkasime ikka jalaga tulunitult paaris kohas ei mäleta, kust olid need, kus ma sain ka linna servas, kus oli naisterahvast väga, kartis meid, seal paypal tulebki pargis seal saiakest süüa. No ja siis tulime, ei mäleta seal vahepeal sabad, saime Tartu ligidale Tartule tulemegi. Enne taotlesime Jõgeva Porto tulime, näeme surma juures päeviga mehi jummal, seal, seal kontrollis kõigil foorumil, mina kõige. Aga kartliku mani tagapooltuled, tagasi tõmbad jalgelt, tule, tule kurat, mis saab, ainult ma ei lähe, ei lähe mannekeenid Emajõe kalliks, vana, mis oli Emajõe paadiga. Meie, sest tavaliselt tagasi, nii et meid viiekesi üks meieni säilinud kuskil politseis meie viiekesi tulid, tulid mulle järgi praalised küll mind ka väga kõvasti, et mis ma seal ema Emajõeäärset metsa, sealt oleks vägistanud, mänge tunni Meetursaal daatidega, seal liigute, kõik seal jõudsid, kas läbi? Vanake oli 52 korda salmik padi, noh, mul oli teada, nägi, arvas teadvat. Ja nii siis oligi, saime seal täna juba nii vedelik saksas minema, kui visalt seal üle Emajõe saime ära. No vot siis nõgi arvamust. Vaata keerast, siis andke meilegi süüa ja noh, mis me sinna tulime. Otepää tule meeles ja põrutas linnamäe jäime üksi, teised läksidki sinna oma oma kodukanti peale ja mina siis tuli sealt linnamat. No vot, sain sinna sugulased, aga nad seal pultsides metsas tuligi selle väljaande põlga salongi sõjaväest ka laagris, nii telgid seal nende maa peal küll ja tuppa kõik, ja noh, need tantsid ka muidugi nutma ei päris ja kõik ja aga tollest ajast elusalt, mis nüüd saab ja nendel kah nende isa fini viidud. Isa oli ära, viidi kõik ja naasis, aga tütrega oli ja vanaemaga muidugi seal ma siis tukas sel õhtul veel sära ja hommikul sealt varakult jällegi tulekut Põltsamaa riietus, mis oli üle kasaritsa Haanja, mis käblile. Ja siis see oligi nii, 27. septembril, 20., aga seal soul. 27. septembril jõudsime Källil. Kanadas koostatud koguteos Eesti vabadusvõitlejad teises maailmasõjas, mille kordustrükk ilmus ka Eestis, on tänini kõige põhjalikum ülevaade eesti sõduri osalusest maailmasõja heitlustes. Seda 600-l leheküljel. Neljandale piirikaitse rügemendi-le on raamatus pühendatud 15 rida. Kordan 15 rida ja kõik vabanduseks põhjendus. Neljandast piirikaitse rügemendist pole palju pääsenud vabasse maailma. Sellepärast pole selle üksuse tegevuse kohta täieliku muid andmeid. Rindevarisemise ajaks septembris 44 oli neljanda piirikaitserügemendiga ühinenud ka varem saksa vormi selga saanud tartlane Sigfrid, sokk. Hommikul tuli kätte ja väsind kaas sai minna magama ja puhata ja järsku jälle tuleb käskjalg ja mind randame juure paljulema juure. No lähen sinna ja, ja kompaniiülem ütleb nii, et noh, et nüüd on niisugune asi, et sinu jaoülem sai öösi pihta ja sul tuleb jagu ülevaataja ja ülemus hakata. Ja nii oligi siis seal, nii see tegevus seal käis siis. Ja seal oli siis sedaviisi, et kui see permis küla lahing oli, venelased tahtsid tulla permis küla saare peale ja sealt üle ja no muidugi seal tehti kogu aeg sarnaseid katseid, tehti tuli ja siis jälle nagu liikumine ja kanome, sumbutasime ära kõik need asjad ja. Ja seal oli veel ees üks teine mees ka, kes oli tulnud kahekümnendas diviisis tulis, Kozlov oli ja Kozlov oli tulnud kogu selle oma kuulipilduja MG-ga ja siis oligi meil kompaniid seal ainult üks MG saksa MG, muidu olid kõik prantsuse relvatülid seal piirikaitse rügemendi antud see käissis öösi. Kozlov käis terve seda rindelõiku mööda, tulistas siis koaala teie, sest te niiviisi käis kogu aeg, see näitas ära venelastele, et meil on need MG, käid igal pool. Ja ega nad siis sealt üle nagu ei tükkinudki kurirelv ja no see oli jah, see oli väga nagu lasi. Puu niitis maha nagu niidumasinaga kukkus kohe. Ja nonii, see värk seal käis, permis pole, lahinguaeg oli nii, et oli jale suur turmtuli tervel rindel pani seda muidugi jaa, lennuki pommitamine ja mul oli jao punker, oli selle korrodinka kraaviperve sees kohe palkidest tehtu niiviisi, et kolm rida palke jas muld peal ja ja olime seal punkris ja. Ja ma läksin välja vaatama, no jälle pommitati ja täis järjeldiks lennuki pole midagi kuulda, olid nyyd, tuleb igavene susinali, viskasin jooksu kraavi pikali maha ja tuligi, käis igavene mürakas ja kõik maailm oli pori täis, eks ole. No soo peal, eks ole, pori lendab kohe kui pomm, tulija. Tulen kraavist püsti, vaatan nii, eks 10 meetri kaugusel on sarnane, üks, viie meetri kõrgune vall. Tekkinud sellest pommist ja suur sarnane, ennem oli see niiviisi pommitamise ajal kusepommimürsk käis, viskas ühe mulla tükikivid või midagi mulle selja peale ja oli nii kinni, hinged ei saa hingata ja ei saanud liikuda ka. Oli sarnane tunne, et ei tea, kas seljaluu nüüd urru või midagi, aga tüki aja pärast läks ikka üles asi ja sa hingata ja püsti tulla ja siis tõusid püsti, nägi seda valli, eks ole. Ja meil oli seal niiviisi, et õnneks ta tuli tahapoole, natuke meil veel oli rinde peale seal no meil oli punker, eks ole, oli maa sees, aga seal oli sarnaseid punkrite oli maa peal tehtud nendest tekk saksa, nendest kaardest ja siis oli maa peale aetud ja muld peal jah, mulla mullaga kaetud nii ja no sellest oli, ei ulatanud kullast natuke tulnut rinde poole, siis oleks üks jao punker kah kõik läinud sinnapaika. Ja nii siis oligi naat pärmi Spirvist külastajat üle ei saanud ja siis viidi meid. Noh, me olime kuu aega seal ees ja siis viidi, tahab puhkusele kah nii üks-kakssada, meetrit olime seal. Teises liinis, olime, puhkasime ja. Ja toodi uuesti ette, ma ei mäleta ka, mis aja pärast ja siis tuligi see Üheksateistkümnes september, öeldi nii, et nüüd on meil ära sõitjat, taganemine on ja peame minema Tallinnasse valitsusele appi, sest Tallinnas pidi olema juba siis valitsus moodustatud ja ja tuleb minna kiirmarsi korras Tallinnasse. Hakkasime sealt minema ja see oli siis 19 20. Nojah, 20. päeval. 19. öösi läksid minema ja saime siis Iisakusse hommikul ja läksime seal siis edasi ikka marsi korras. Ja öeldi niiviisi, et kiiresti tuleb minna Rannapungerja Rannapungerja sild lastakse kella üheksa aeg õhtul ära õhku. Ja no meil oli sistantaga, pressisime kõvasti tükk maad minna ka ja ja saimegi niiviisi, et ranna pungeriasse juba päev oli läinud seal üle silla ja siis väsinud hirmsasti kõik ja me sinna siis üle silla puhkama. Ja minu jaole anti korraldus, et tuleb minna valvesse selle tartu tee peale, sest oli kuulda, et Lohusuus pidi olema venelased sees juba. Et kui keegi tuleb, et siis seal tuleb vastu võtta. Olime seal valves üks kolm-neli tundi ja tuli korraldused teatud ära tulla ja tuleb edasi minna, kiiresti. Rakvere läksime siis seda Rannapungerja teed mööda Rakvere poole ja tee peal seal siis juba päeval järsku tuli teade, et venelased on Rakveres sees juba ja siis võeti siht Ambla suunas ja see lekkis niiviisi, et sarnaseid külavahe teed mööda käis minek ja siis ühe koha peal oli sarnane. Läksime üle nurmede ja tuli tee. Ja vaat seda kohta ma enam ei teagi, ei mäleta, mis ta nimi oli ja tuli tee ja tulid eest meil üle minna. Järsku tuli teade, et Vene tankid tulevad paremalt. Ja noh, anti kohe korraldused kõik ahiliku võtta ja meil oli tankirusikat ikkagi olemas ja ka tankihävituspatarei oli, kaks tükki oli, pakid tõmbasid kah kohe tee äärde ja ja see oli, tee tuli niiviisi nagu mäkke tuli üles sealt tagasi ja tuli tankid mäkke ja suli saanud, noh, Eek oli äkki tagasi välja kohe nagu see esimene tank välja tuli, nii sai pakki piraka, panini oli kohe põles käis üle pea ja põles, kohe sõitis kraavi sinna ja ja teine tank, too oli ka ligidal do keeras ümber ja pani minema tagasi ja kolmas ka oli kuulda, et too kah virised seal pärast ei oleks ka tagasi ja sellest tankist hüppas välja mees, eks ole, ja random võttis selle vangi. Ja see oli siis noh, leitnant oli random, siis pani selle mehe voori peale ja leitavad oli see venelane venelane. Ja see oli siis kogu aeg meil seal peal voori põlistus ja läks ikka edasi, sõit sel mehel siiski vedas, sest kui ta ta eluga sealt välja veel Stankis on ju kolmneli v? Nojah, aga teisi ja teised ei saanud välja, nähtavasti ta oli ikka üleval seal kupli juures ja sealt välja, aga no mis all oli, need jäid sinna, Läksime siis edasi kogu aeg ja üle selle Tallinna raudtee, eksole. Tammsalu siis noh, tartu poolt tammsalu ja edasi ikka nii küla vaideid mööda ja kuni saame siis sinna Ambla soosse, ega seal siis oli, üks puhkuse aeg oli enne seda Ambla sood, seal oli näha olnud lahing ja see oli haavatud maas oli ja me ei anna ka sinna siis puhkama ja seal siis sinna tuli siis vinni oli meil pataljoni ülem, tuli vinni sinna, noh nagu kontrollima, eks ole, käis oma pataljoni läbi ja tuli sinna ja et mis mees, see on siin kaasas vene vang sama vees ja see, kes tankist välja hüppas, eks ole. Ja tahtis maha lasta seda random siis tõmmas välja omalasele null lahti ja ütles, et see minu onud ja mina kavandan teda lähtuv parabellum parabellum. Ja ei lasknud sisse, aga see jättis kah sinnapaika selle asja ja läks ära ja ja oli kõik, nii. Läks minek edasi veel ja ei olnudki palju maad, mis me minna vast üks kilomeeter veel ja tekkis üks sarnane, üks kõrgendik tulija nagu metsast välja metsasäär. Ja Pedak pidas kõik kinni terve rügemendi ja ja ütles, et tema tahab pidada rügemendile kõne. Läks sinna kõrgemale siis mäe peale ja ja siis ütles, et Meie missioon on lõppenud, et Vene tankid on Tallinnas ja meil ei ole enam midagi muud, kui peame igaüks minema omale poole ja oligi siis nii, et läksime seal siis laiali, seal hulga mehi oli seal. Ja no mis teha siis seal meil oli Tartu mehi, seal oli ka ja oma punt oli ja et ei tea, mis teha, läksime ühte köini, keerasime seal magama, eks ole, et väsinud ka ja magama. No see oli hommiku pooleni magasime ära, tulime ülesse, et mida nüüd teha, pidasime aru, meestel tekkis sarnane mõtlejat, osa tahtsid nagu minna, et lähevad minema, aga suure kambaga minna ei saa ju kuhugi, eks ole. Aga osa tahtsite lannan vangi. Ja siis oligi niiviisi otsaks, jäi ta vangi, meid õliks, 10 meest oli ja läksin võiks selle 10 mehega Ambla. Jaanlas oli korpuse mehed sees ja noh, seal öeldi, et too, et meie läheme nüüd vallutama Saaremaad, et teile kah vanast vorm selga ja lähme saaremat valutama. Aga seal oli juba teisi kah kogunenud kokku, sinna, seal oli terve see koolimaja oli täis neid vange. Ja seal hommikul või õieti kõik kokku ja pandi rivisse ja läks marss Tallinna poole. Aga see minek oli seal, nii et ega seal konvoi oli küll, aga see oli see nagu ei paistnud üldse ei, nii korda ei pidanud. Mina käisingi seal ühe koha peal, no jõgi oli ligidal, läksin jõe äärde tooma joogivett, eks ole, ja ega midagi ei oleks vaja tagasi tulla olnudki, aga ikka noh, vestlejad ja ütleme tagasi ja läksime ikka marsi korras edasi. Kuli talina, kui Tallinna saime, siis viidi sinna Mere puiestee õigus, see tehas on tehasesse sinna ja seal siis olime ühe öö ja edasi siis toodi uuesti tagasi Lasnamäele sinna lennuvälja juures olid barakid sinna pakkidesse ja kui me tagasi tulime, siis vene sõdurid tulid autode peal vastu, eks ole, ja pildusid kirvega meie rivisse, lihased olid, auto peale visati ja keegi pihta sai. Ei no ei juhtunud jah, ikka nii, et midagi hullu ei ollu. Ja no seal siis olime midagi kolm-neli päeva olime seal sealt hoidiviidi juhend oli ja seal esimest korda siis anti süüa kuidagi mingisugust suppi Juhkentalis. Üks peaaegu nädal aega olime ilma toiduta. No omal oli ka ja need olid arutud, seal voor läks laiali ja iga tiga nälga ei ollu tegelikult. Ja seal siis juhendalis, seal olime kohal üks neli-viis päeva siis võeti kokku ja viidi raudteejaama, anti rongi peale ja läks sõit Öeldi, et Kohtla-Järvele ja saneid Kohtla-Järvele, seal veidi siis ka nende Barakidesse vangilaagritesse sisse ja olime siis Kohtla-Järvel. Tööd seal midagi ei teinud, aga kogu aeg oli sarnane, noh, olmeelu oli seal ja üks, kolm nädalat umbes olime seal komisjon oli, komisjon kontrollis ja niiviisi, et et kes on nii tugevamad mehed ja need korjati välja ja löödi kokku ja saadeti Venemaale. Ja siis seal on see oli siis novembri alguses oli. Jah Läks, kes seal on Venemaa poole ja vaatasime, et kuhu ta läheb, siis nüüd läks muidugi Leningradi ja Leningradist, keeras põhja poole ja peatusime sisse, keeras, sealt võeti maha, rongi pealt oli 30 kraadi külma, lumi maas ja meeldis. Kehv saksa varustus, viidi siis all, oli üks noh, jõujaam ja jõujaamal, seal oli ehitatud sarnaselt kahekordsed majad, majadel oli aknad kinni löödud laudadega ja sees oli tehtud Naritsis lumistest laudadest. Kuni kahekordsed narid. Ja tuli meil siis öö veeta sealt naride peale. Külmaga muidugi külg külje kõrvale ka, päris külmad seal ikka ja hommikul siis tegime ahjud sisse ja hakati kütma. Kas see tähendas metsatööd seal ja seal jõulumetsade seal oli jõujaam. Ja jõujaamal oli niiviisi tuli, noh, küte oli puit, puit, eks ole, ja puud oli, seal oli niisugune tehnikaat, oli suured, sarnased, torntornid tehtud kraanat, mis vedasi sele vaator vedas, need puumeetri pikkused puud ülesse ja kukutas alla, oli suured, noh, umbes üks, 20 meetrit kõrged, sarnased püramiidid olid. Ja need püramiidid olid siis seal hulga aega juba nii seisnud ja otsast siis meid pandi neid püramiide seal lammutama ja oli kanalit, kus oli vesi sees ja veega läks siis need propsid, mis seal olid, pilluti vette ja vesi viis nad siis jõujaama juures ja seal siis muidugi purustati ära ja läksid siis kat lahjudesse. Vot me tegimegi seda lammutustööd, sealt pildusimineid siis noh kanalitesse. Ja muidugi pumpadega löödi seda vett sinna ja külm oli kah külmas ära seal ja seal oli kogu aeg oli nii 25 30 kraadi, oli külma sellele. Ja no tulikassal kanda palki, eks ole, aga juba vaata nii palju olid nõrgaks jäänud, ega need palki ei saanud kanda siis terve 10 meest oli ühe palgi all ja sõjalises kandime niiviisi. Mõni mõnes kohas oli ka palke, niiviisi tuli ajude sisse, sinna olite sõjavang, oli sõjavangid täielikult ja. Ja, ja ega see elu oli seal niiviisi, söök oli kehv, töö oli küllalt raske, oli, külm oli ja järjest muudkui läks elu ikka kehvemaks ja oli siis niiviisi, et sügisel see oli, kui me sinna läksime, oli meid 1500 ja kui kevad oli, siis oli järele ainult 500, surid kõik maha. Jutustaja ei teadnud vastata, mis sai neljanda piirikaitse rügemendi ülemast. Tartumaal Vara vallas sündinud Valter Pedak tegi lipnikuna kaasa esimese maailmasõjavabadussõjas, lõi koos Kuperjanovi partisanidega lahinguid Krasnaja Korcal Irboska juures ja Landeswehri vastu teenis vapruse eest välja vabadusristi. Eesti iseseisvuse. Viimasel aastal oli major Pedak seitsmenda jalaväerügemendi esimese kompaniiülema kohal. Professor Vello Salo koostatud Eesti kaadriohvitseride saates raamat teatab, et major Valter Pedak langes 27. detsembril 1947 vara vallas. Nii kustutati selle Eesti ohvitseri elu tema sünnipaigas, mida kinnitab ka Pro Patria teine auraamat langenud ja hukkunud metsavendadele. Piirikaitse rügemendi pataljoni ülem leitnant Jaak Vinni arreteeriti sama auraamatu andmetel 15. veebruaril 1945. Arreteeriti haavatuna ja mõisteti surma. Teatmeteos poliitilised arreteerimised Eestis toob ära kolm kontrrevolutsioonilise kuriteo paragrahvi. Ja Jaak Vinni surmapäeva. 20. veebruar 1946. Mina olin noormees, ega siis ju oleks võinud ka seda teha, katsuda kodu tulla, aga mine tea, kuidas saatus sisse oleks läinud, eks ole. Sest need, kes tulid kodu ja metsast välja tulid, eks ole, pandi uuesti vene sõjaväe ja uuesti siis said pihta seal Kuura maal ja seal ikka ägedad lahingud ja no üks juba Saksa sõjaväes olnud siis nagu Vene sõjavägi enam minna ei taha ju. Ja niiviisi, ja vot nüüd ma räägin veel, et kui ma sealt tagasi tulin ja siis noh, seal töötasin Tartus juba ja siis tuli ka tagasi Venemaalt see vangilaagrist. Leitnant, randam. Ja siis ma sain temaga kohtuda ja siis ta rääkis oma olukorda, sa ütles, et kui oleks, et ma sain kolkida hirmsasti ja kui ei ole, ei oleks olnud seda Vandy, kelle ta võttis vangi, eks ole siis säärased maha lastud. Ta oli sarnane asi, et mahalaskmisele Aadol, kelle elude päästja, kelle ta päästis ja tema oli siis seda rääkinud, et vaata, päästis selle vangi ja temal oli see vangi nimi kõik üles kirjutatud ja sõjaosa ja kõik, nii need olid alles ja tõi seal selle ette ja otsite ise vang üles. Ja toodi siis tribunali ette ja tribunali ees siis oli see vang, ütles, et jah, see mees päästis minu elu. Et muidu oleks mind sealsamas maha lastud juba selle pataljoniülema poolt. Ja peale selle siis random ütles, et tema ka sai siis noh, sellest mahalaskmisest ära ja oli siis seal kinni peeti, kuigi ta jäi ellu, jäi ellu ja ja ja sai isegi lahti, jäeti ellu ja tema oli ju Tartusse. Selle kalevirattaspordiinstruktor oli. Te kuulete saadet tookord septembris, milles rääkisid Eesti neljanda piirikaitse rügemendi mehed. Ootame nädalapäevad ja vaatame, mis hakkab toimuma Tallinnas Tõnismäel kes tulevad sinna lilledega, mida tähistamata? Eesti venekeelsed ajalehed kirjutavad eeldatavasti Tallinna vabastamisest. Ei söanda ennustada, millist sõna kasutavad eestikeelsed lehed, okupatsioon, integratsioon ümber nurga ütlemist või vaikivat aset leidvast hoopis. Neist septembri vähist Tallinnas kirjutab täpsemalt kolonel Alfred Luts oma mälestusteraamatus heitluste keerises. 1944 kindralinspektori staabiülem. Avame raamatu. 20. septembri pärastlõunal tuli staabi komandant kapten väärt ja teatas, et pikale Hermanni lehvib Eesti vabariigi lipp. Minu küsimusele vastas komandant, et selle hõiskas kindralinspektori allohvitser Enn. Käskisin mehe tuua minu juurde. Allohvitser Enn tulija seletas mulle teatava üleoleva uhkusega ja rõõmsa ilmega, et see oli tema, kes pikalt Hermanilt kiskus saksa lipu maha ja tõmbas Eesti lipu üle. Ma pean ütlema, et mind liigutas selle mehe patriotism. Ütlesin, et see on meie kõigi südamesoov, et Toompeal lehvib Eesti lipp. Kuid sellel teol on ka teine külg. Linnas on juba olnud veriseid kokkupõrkeid sakslastega. Lipuheiskamise tagajärjed ei lasknudki end kaua oodata. Olin parajasti kindralinspektori juures lippu ossi ette kandmas, kui sisenes kapten kurgvel ja teatas, et Toompea ümbruses ja ka mitmel pool linnas käib tulevahetus eestlaste ja sakslaste vahel. Samal ajal helistas ka linna komandant ja kutsus kindralinspektori oma juurde. Komandant oli olnud väga vihane ja käskinud Eesti lippu kohe maha võtta Ta ja saksa lipu üles tõmmata ning tähendanud, et vastutus selle teo tagajärjel surma ja haavata saanud saksa sõjaväelaste eest langeb kindral inspektuurile, mis asub Pika Hermanni asukohast Toompeal. Kindralmajor Soodla oli kohtamisel linna komandandiks siiski saanud selgeks teha, et on ohtlik Eesti lippu nüüd alla tõmmata ja saksa lipu selle asemele heisata, sest siis tekib rahva hulgas veel suurem viha sakslaste vastu ja olukord läheb veelgi halvemaks. Lõpuks oli kokku lepitud, et Eesti lipp lehvib Toompeal kuni päikeseloojanguni ja järgmisel päeval, see on 21. septembril. Septembri hommikul kell kaheksa null null heisatakse Saksa ja Eesti au vahtkondade juuresolekul mõlemate riikide lipud. Järgmisel hommikul kell kaheksa. Null null tuligi staapi saksa sõjaväe auvahtkond ühe vihase leitnandi juhtimisel. See ohvitser käitus väga üleolevalt sisenedes minu tööruumide isegi ei tervitanud mind. Lossi õuele rivistati üles mõlemad au, vahtkonnad ja vastava komando järele kerkisid Pika Hermanni lipuvardasse Eesti ja Saksa lipud. Need jäid sinna kõrvuti lehvima kogu ajaks kuni 22. septembril Tallinnasse tunginud Nõukogude Liidu okupatsiooniväed need maha võtsid.