Tere, täna lähen operatiivselt autkaardi kallale, täiesti tunnistan, et ma ei ole uut plaati veel lõpuni enda jaoks läbi analüüsinud. Küll aga püüan seda teha teie jaoks. Mulle lihtsalt tundub, et see plaat kasvab veel Autkasti aedalwaldilt. Muidugi maitio. Diaidru haldja on oodatud ikka juba vaata kui kaua kuude kaupa ja nüüd on ta siis lõpuks käes. Kauaoodatud kauamängivate ka on, aga see mure, et ootused kasvavad ilgelt kõrgeks ja kui see plaat on käes, siis kuuled, et aa, see on muusika seal nautkast või see on pehme Chex või selles mõttes, et plaat on hea, aga ei midagi müstilist. Vahepeal külge kasvanud aura hajub algkas, teil on muidugi raske uut plaati teha, aut kast on ju, kui me räägime viimastest aastatest, Timbalandi, Neptun, interpausi ja teiste kõrval üks olulisemaid hiphopi uuendajaid. Kui me räägime mainstream-ist ja selliseid mainstream hiphopi, mis ei ole lihtsalt hiphop või natuke rohkemat laiemat esimene mulje, Haydeluvaldilt on see nii särav ei ole, kui spiiker box pilov Nende eelmine, siis kolme aasta tagune võib-olla ka nii särav ei ole kui frankofoonia kuus aastat tagasi ilmunud Outkasti üle-eelmine plaat. Et pigem on see vana hea audkaa, nagu me tundsime teda juba üheksakümnendail kui ilmunud kolmest albumist, ma nimetaksin kaks hiilgavat Southern, leian lifti Cadillac Music aastast 1994 ja akvemiini akvemiini aastast 98. Et siis lõbus, suht rahulik, positiivne, üsna terviklik kontseptplaat, tegemist on aedele vaheldi puhul siiski filmi soundtrack, iga väga fancy ja mõnus kuulamine, aga vaat kui need 90.-te audkaa tundusid omas ajas uudsed, siis nüüd on nad lihtsalt ajale vastu pidanud ja just neid meenutab nüüd omakorda Aiduluvail. Tõsiselt innovatiivsed olid Outkasti 21. sajandi albumeid eelmised ja kuulduvad sellistena siiamaani. Samas muidugi on Outkast võtnud kogu aeg netti vanast Ameerika estraadist Music hoolist tempan allist Frankist soulis, jaga rokkmuusikast ja ka vähem tuntud uuest soolist ja endi hip kopist. Aga nendele mõjudele on siiski täiesti teine oma koolimootor sisse lükatud sajaprotsendilise enesekindluse, Rabuuri sarmi, ande ja isegi teatud positiivse ülbusega. Tulemuseks on olnud hullult tukslev ja struktuurilt futuristlik, sisult retro, urban muusika. See ongi Autkasti masinavärgi bensiin olnud minu arust. Kas uus Autkast aedel ka midagi uuendab, arutlen teiega edasi hea meelega pärast järgmist lugu ja see on krono Mentropobja. Uue laudkastel on muidugi väga ägedaid lahendusi nagu praegugi kuuldavas palas, aga üldiselt kokkuvõttes on siiski uus Autkast pigem tuntud headuses. Samas oleks nõmega Jelena itsinbajevalt kogu aeg maailmarekordit nõuda igal võistlusel, kui ta klassi näitab, nii või naa. Halb see album ei ole halb, see ei ole kuigi ei ole selliseid pomme nagu kahel viimasel out kaardil mis Jackson või biostanconial või geto Music või, ja spiiker bokste lautpilool. Enne kuuldud maiti ool on seda potentsiaali ja, aga võib-olla ei ole see plaat kokkuvõttes ka nii efektne kui stancoonia või nii glamuurne kui spiiker poksida. Eriti Andre, 3000 ehk three ehk kodanikunimega Andre Benjamini plaat. Aga mis uus Autkast on? See plaat on artistlik nagu Autkast ikka. See on kõrgema klassi meelelahutusisegi, kui siin on klišeesid. Ja neid siin on mustast viimase aja popmuusikast pärit, palju on need ikka out kaardimärgiga. Vaadake nagu vendade kõvenite viimased komöödiad. Need võiks olla tavalised Hollywoodi filmid, kui nad ei oleks Goenite tehtud. Nii et ka uus Autkast on meistriklass. Igal juhul, kui vigu otsida, siis neid leiab näiteks et kui plaat on siiski 25 lugu pikk, siis mõni intervjuud on ülearu ja mõni pala täitepala nii-öelda nii-öelda naljalugu, selliseid siin on ja need pikas perspektiivis muutuvad plaadil ballastiks. Aga okei, kui pult on käepärast ja viitsimist nupule vajutada, siis plaadil on kohti, milles kõrvad võiksid rahulikult üle hüpata. Tiit, aga hoopiski vastuoksa tuleb üks plaadi kõrghetki in your Dreams. Klassikaline Autkataud ka sõna parimas mõttes, selles palas pinior Dreams tegid kaasa Killer Mike ja nõel Monai. Mis värk siis kokkuvõttes on, osa inimesi räägib üldse, chip on 21. sajandil seisma jäänud? Täiesti vale. Ma arvan, ma arvan, et seisnud ei ole ta kunagi, alati on sellest madalast laiast ja igavast üldisest pildist esiletõusvaid asju ja kusjuures igas liinis tuleb lihtsalt kuulata ja leida. Praegu aga, kui on gnaalse paakli ja möödunud, on juba Neptun buum ja isegi pion, see teeb mitte kõige hullemat muusikat, pigem on musta suusapopis kõike praegu isegi liiga palju ja rammus alt ja selle kõige tausta laudkast ei eristu enam nii väga. Tegemist on ees rindliku laiatarbemuusikaga, see on suur pop heas mõttes, mõnes mõttes loomulik asjade käik, ka foreli album, mida siin vist eelmisel nädalal tutvustasin, ei üllatanud. Ma arvan aga, et popmuusikasõbral peaksid nad kindlasti mõlemad olemas olema ja uuelt aastalt tuleb plaadi veel üks paremaid palu laines laike. Muusikal.