Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Värske uuring, mida korraldab loogid ehk kohalikus keeleruumis aja webiks peetavate internetipäevikute üle. Silmahoidev Tegnorati teatab, et iga poole sekundi tagant sünnib küberruumi uus päevikupidaja. Või õigem oleks öelda, et avab oma päeviku järjekordne uustulnuk logosfääri. Seega on kohane küsida, kas sina oled juba blogipidaja ja kui ei ole kaua sa arvad, et suudad ilma olla? Arvestades, et täna tuleb uusi Bloogia juurde tempos 175000 tükki päevas ja kui sellest maha arvata digitaalse kuristiku internetti vaesema kalda poole jäävad inimesed on küllaltki põhjendatud oletus, et kui sa seisad natukene rahvalik samas kohas ja vaatad endast paremale, võid kohata tõenäoliselt blogipidajad. Kui see osutub valeks, siis on blogipidaja sinust vasakul ja kui ka see peaks olema vale, oled ilmselt ise blogipidaja. Hetkel loetakse maailmas kokkub loogia, mille järjekorranumber on suurem kui 50 miljonit. Iseenesest ei ole tegemist ju suure arvuga, kuid võttes lähtekohaks kolme aasta taguse seisu, siis on nõndanimetatud blogo sfäär kasvanud 1000 päevaga sajakordseks ja kasv ei ole peatumas. Vaevalt et kõik tänased avaliku päevikupidajad on samad inimesed, kes ilma internetita oleksid paberist päevikupidajad. Seletust ei tasu otsida sellest, et oma salajasse Paberi päevikusse kirjutatakse personaalse ruumi kaitse alla kuuluvaid mõtteid. Avalikke Blooge lugedes leiab tihti vägagi intiimseid pihtimusi, mida ei püütagi varjata. Ilmselt on tegemist taas nähtusega, mida võiks kirjeldada, kui igasuguse informatsiooni soovib paljuneda. Vihiku või märkmikulehele kirjutatud sahtlinurgas võib madratsi vahel hoitavas mäluseadmes ei soovi informatsioon ilmselt hea meelega olla. Küll aga paistab sama informatsioon kõditavat statistiliselt keskmise, mitte ajakirjanduslike kalduvustega inimesi kärusid. Niipea kui seesama aju loeb mõne teise inimese päevikut ja kodanikul tekib vastupandamatu soov ka omad lood hingelt ära rääkida. Tegnorati uuring osutab veel paarile huvitavale asjaolule. Kõikidest avalikest blogidest aja beebidest päevikutes inglisekeelseid 39 protsenti. Sellele järgneb 31 protsenti jaapanikeelseid ja seejärel 12 protsenti hiinakeelseid. Eriti huvitav on just jaapanikeelsete blogide suhteline arvukus, kui mõtelda sealsete elanike endasse, sulgumusele ja avalikule vaoshoitusele. See kõik paistab kalduvad. Kui jaapanlane avab õhtutundidel oma uksekese küberruumi ajast kõneledes, siis võiks oletada, et põhiline osa päevikust täienduvad just päeva lõpuks, kui ärkvelolekutunnid on akumuleerunud järjekordse kogemuse elus olemisest. Üllatavalt väidab Tegnorati statistika siiski inglisekeelset logo sfääri täitmise kõige kuumemad tunnid on hommikul kella 10 ja päevase kella kahe vahel ning järgmine suurem piik satub kusagile kella viie paiku. See tähendab, et blogipidajad elavad oma alter ego peamiselt töö ajal. Kuigi seda aja arvestamist ei saa võtta siiski puhta kullana, sest arvestatud on USA idarannikuaega. Seega, kui arvata, et põhiline osa inglisekeelsest blogostaarist on Ameerikast pärit, peab ülaltoodu paika ja se täheldatud Big pärineb sealt. Teisalt, kui peamised blogipidajad on pärit Euroopast, käib jutt kaheksa tundi hilisemast ehk õhtusest ajast. Kuid see on vaid üks väike varjund nähtusest, mida mõne aasta eest ei juletud ette kujutada. Nimelt et kodanikud asuvad omi, personaalseid kogemusi ja vaateid massiliselt ja avalikult teistele pakkuma. Ning selle koha peale ajaloos tasub tõmmata piir, millest ajast ettepoole ja internet või nagu eile sai täpsustatud pühapäeval viieteistkümnendat sünnipäeva pidanud veebiversiooninumbriga üks punkt null ja meie mõttelisest piirist tänase päeva suunas veed versioon kaks punkt null ehk inimeste ning mitte niivõrd ettevõtete loodud küberruum.