Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari eesmärk on mõtiskleda inimese privaatsuse üle mõni raadiokuulaja võtluses, et öelda, et taaskord, aga mis sa teed, kui probleem on sama, aga iga kord on teema arendamiseks erinevad põhjused. Seekordne põhjus on esialgu süütu või vaata et isegi edumeelne idee. Vähemalt pidasid seda mõtet edumeelseks maailma suurima internetiteenuse pakkuja America online eksperdid, kes arvasid, et kui nende otsingumootorid kasutavate klientide päringud kõigile tutvustada leiavad ülejäänud infohuvilised vahest võimaluse oma otsimisstrateegiaid mitmekesistada. No saate aru midagi sarnast mõttega, et oletame, et oleksite amatöörmaali ja siis on ju küllaltki mõttekas aeg-ajalt teiste omasuguste töid vaadata ja sealt uusi ideid ammutada. Taolises mõtteviisis on AL-i puhul tegemist idumeelse ideega. Paraku oma pao elli samm avalikustada nädal tagasi 685000 inimese otsingu andmed negatiivset palasti, mis kaalub ilmselt saadava kasu ülesse. Umbes kahe gigabaidi suurune fail sisaldab igasuguseid päringuid alates saia, retseptidest, päevapoliitilistest, märksõnadest, popiidolite või automarkide ja kinnisvara nii välja. Kuid lisaks leidub sellest lugematult pornograafiat ja muud intiimset või personaalset huvipakkuvat materjali. Kaitsmaks küsija identiteeti kasutas A veel päringu sooritanud kohta juhuslikult genereeritud numbrit, nagu näiteks number kuus kuus, viis viis kasutas oma otsingus märksõnu pitsa, tasuta kojutoomine ja Tallinn ning me ei saagi teada, kes soovib seda infot saada. Paraku kasutas ühte ja sama numbrist identifikaator korduvalt sama kliendi puhul mistõttu oli huvilisel hõlbus kokku panna, et Meie imaginaarne näiteks kasutatud otsija, keda huvitab tasuta kojutoomisega pitsa Tallinna linnas küsis kuu varem infot pommi valmistamise kohta veel kuu varem, uuris midagi aidsiravi kohta ja aeg-ajalt on esitanud küsimusi depressiooni ja skisofreenia kohta. Nii võiks järeldada, et Tallinnas ootab tasuta kojutoomisega pitsat hullumeelne AIDSihaige, kes plaanib kusagile pommi panna. Kuigi tegemist on näitega, võttis mõne päeva vanune New York Times ühendust 62 aasta selles, et Helma Arnold iga lill pionistruktsioodiast ja küsis tema käest terve hulga personaalsete andmete paikapidavust. Selgus, et ajakirjanik oli auotsingute arhiivi abil suutnud koostada provothelma isiklikust elust korraliku ülevaate, kasutades pelgalt otsinguid. Ja hoolimata, et otsija identiteedi asemel oli kasutusel abstraktne number, polnud ajakirjanikul kuigi raske teha järeldusi tema isiku suhtes. Inimesed otsivad internetist igasugust informatsiooni, muuhulgas ka iseenda kohta ja aeg-ajalt sisestatakse kas praktilise vajaduse või siis väikese edevuse pärast otsingusse ka oma nimi. Samast otsinguarhiivist nädalaga leitud väga huvitavaid juhtumeid, millest äramainimist väärib näiteks küberruumist abi otsinu, kelle eesmärgiks oli oma mehe tapmine, temale haiget tegemine või alandamine. Lugedes enam kui 10-l erineval korral ja alternatiivse viisil ühe indiviidi tehtud päringuid, pole põhjust kahelda, et vähemalt ühe teatud mehe elu on ohus. Ebameeldivaid, aga lõbusaid näiteid on ohtrasti ja neil siin täna rohkem ei peatu. Aga milleks sellest kõigest kõneleda? Põhjuseid on rohkesti, kuid valiks välja vaid ühe. Kevadel nõudis USA valitsus terrorismi vastu võitlemise ettekäändel otsingumootoritele poole aasta päringuid, mille kõik suured peale Google'iga teoks tegid ehk riigile ulatasid seejärel vaid salastatud riigiametnikud tõlgendada ja otsustada, kas mõnes olulises salaandmebaasis märgistada teid kui potentsiaalset terroristi või võimaliku lastepornoga tegelema. Tõde selgub hiljemalt viisat hankides või lennukipiletite registreerides. Otsingufirmade käes on lisaks otsingutele väga palju inimeste e-postist viimasega seotud aadressiraamatut. Tänu ulatuslikule reklaamivõrgustikule peetakse arvet selle üle, millal ja mida te küberruumis külastasite ja nii edasi. America Online tunnistas, et tegi otsinguarhiivi avalikustamisega rumala sammu aga see ei muuda olukorda. Privaatsus on üha vähem passiivne, endastmõistetav automaatne nähtus. Privaatsuse säilimise nimel peab tegema üha rohkem pingutusi ja see on iga päevaga üha raskem ülesanne.