Teadus ja haridusminister Mailis Reps, tere. Tere päevast. Meid huvitavat siin leivaga võib-olla rohkem sellised põhimõttelised küsimused ja üks põhimõtteline küsimus, mis seal päevakorda tulnud, viimasel ajal on see, et et miskipärast on õpetajaid vähe ja hakkab järjest vähemaks jääma Eestis, miks see siis niimoodi on? Kõigi suurem probleem on selles, et noored lihtsalt leiavad, et on väga palju huvitavamaid töökohti ja võib-olla ka kergemaid töökohti näiteks väga populaarne olemine panka tööle või, või kõik võime raadiosse raadiosse, vot seda ma ei tea, kas seda kergem on, aga, aga ärge populaarne äri ärijuhtimisega tegeleda ja, ja kindlasti igasuguseid saatejuhid on väga populaarsed, aga õpetajaamet ei ole meie lihtsalt noorte hulgas ka olnud, selline võib-olla stiilne amet võib, võib nii öelda tõesti kuidagi ei ole väga pokusele klassi kokkutulekule, ütled, et sa oled kirjandusõpetajat, no tavaliselt nagu, või matemaatikaõpetajat siis vaadatakse kuidagi niimoodi kaastundliku näoga. Mis selle taga on, miks siis ei ole populaarne olla näiteks emakeele kirjanduse õpetaja? Seest on muidugi kahju, sest kui me vaatame näiteks Soomet, siis täna ikkagi on veel Soomes kõige populaarsem amet kõikidest ametitest õpetaja amet, tõsi, täiesti kindlalt, kõik viimased uuringud on seda näidanud, et ei ole seal ei, pank, ei ärijuhtimine. Ma usun, et meil on kõigepealt see, et võib-olla on nõukogude ajast meeles mingisuguseid ebameeldivast seigast õpetajaametist seonduvat, kas mõni õpetaja ei meeldinud või mõni aine ei meeldinud ja siis kuidagi elatakse oma pettumust välja sellest, et äkki on küsimus rahas. Ka palk kindlasti on see, mis, mis ei motiveeri. No ikka, kui eks ole, sõidab inimene ette suure huumoriga, väike respekt, tekib, eks ole, kui õpetaja tuleb väikse nissan sunniga, siis respekt nii suur ei olegi Hummeri mäsu. Ma ei ole kindel, kas õpetajatel ka Nissan fännid on, aga, aga eks paljud õpetajad sõidavad tõepoolest trolli ja bussiga, selle asemel, et mis on tegelikult väga normaalne sõita trolli ja bussiga ja siinkohal mina täiesti eraldan sellest intervjuust, kutsun inimesi üles kasutama ühistransporti ja ainult ühistransporti. Ja niuke probleem on see, et Eestis igale poole ühistransport, sõida laiali. Koolibussidega ilmselt on probleem, eks ole, koolibussidega on teatud kohtades probleeme kooli, kus on tore asi, ent koolibuss läheb kohe peale koolitundide lõppu ära. Ja kui sa tahad näiteks spordiringist peale seda olla või teha lastega mingit huvitavat tegevust, siis õpetaja võib ka kippuda jääda sinna kooli kooli peale ilkuma. Aga nüüd, kui tõsiselt öelda, siis jah, ega, ega õpetaja palk on kindlasti küsimus, aga, aga, aga üldiselt ka suhtumine, mis õpetajad teenivad tänapäeval suurusjärgud, suurusjärgud on, kui sa oled metoodik, mis on siis õpetaja kõige kõige kõrgem aste, siis sisu, ametnike brutopalk, ehk siis miinus maksud on, on veidi üle 9000 ja, ja siis nooremõpetaja, see õpetaja, kes kooli läheb, et see on veel veidi alla 6000, nii et selles varia 1000 miinus maksud, miinus maksud, see tähendab tegelikult, et see justkui palgapüramiid on natukene, mulle tundub natuke vastu täitsa inimene, ütleme noor inimene, kes alustada eluga, see hakkab endale muretsema kinnisvara, kes hakkab endale soetama seda väikest autot, eks ole, kui ta, kui tema elukohase käid, tramm, troll, buss ja koolibuss läheb liiga vara tema jaoks, härra, eks ole siis tegelikult tema jaoks on kõige raskem alustada karjääri kõrvalt ka normaalset elu. Ja siis on tal väga raskes, täna ongi, kui me räägime õpetaja kriisist, siis ega tegelikult ei ole niivõrd igas koolis ja täna aga, aga millest tuli kogu see vestlus meil haridusministeeriumi analüüside alusel ongi see täna võib-olla meil ei pea veel appi karjuma, aga vaadates õpetajate vananemis kiiresti ja väga väikest protsenti, mis noored õpetajad huvitatud sellest, siis kahjuks on viie aasta pärast meil natuke kurvem eluoluga, aga mida siis teha? Esimene on kindlasti see, nagu ütlesite, eks raha, eks, õpetajate palk peab tõusma, aga ma usun, et ka näiteks tänan raadiosaade, ma loodan, et, et ei, ei hirmuta kõiki eemale, et võib-olla mõni mõni hakkab vaatama, et ega see kool nii hirmus ei olegi. Õpetajal on boonuseid näiteks pikalt koolivahe. Kellele ei meeldiks näiteks kolm kuud puhkust, täpselt terve suvi, pikad jõuluvaheajad kellel on iga semestri järel on vahe veerandi vaheajad, talvevaheaeg, et see on näiteks väga koolis on üks väga ehmatav asi, ma olen mõned korrad sattunud, on ilmselt need, kellel on omal lapsed, satuvad tihedamini kooli ja see oleks väga hirmutav asi, on see lärm, mis koolisematavad, muidugi sa töötad kuskil siin raadios võistlikus, siis see lärm tuleb kõrvaklappidest muusika või mingi asi ja tänaval autod sõidavad aga koolis, nii, kui on seal vahetunni kell, siis noh, seda on lihtsalt võimatu kirjeldada, mitut detsibelli, sinna õhku paiskunud korraga kindlasti on, on lärmi ja selle muuseas ka raadiosaates olla siis kohe ütleks, et väga paljud koolid on seal lahendanud kooli raadioga. Nii et väga paljudes koolides vahetunnis kõlab sellest tavalisest juttu ja, ja kisa lärmist on palju kõvem kooliraadio. Eraldan eralduksin hetkeks intervjuuks, reklaamiks välja, et raadio kahe kodulehelt võib ka oma kooli raadid, süsteem tšekiga raadio kahe kodulehekülge gaasis R2 plee ja otsige sealt üles kooliraadiote rubriik. Ja nii et näiteks ka see võimalus, aga kui, kui õpetajate tööst öelda, siis ega lapsed laste vahetundide ajal ikka enamus õpetajad püüavad veidi puhata ja, ja kas minnakse siis õpetajate tuppa vestlema või, või vahel ka täitsa koolimajast välja, nii et ega töötajal on väga palju boonuseid oma tööl, aga, aga jah, võib-olla võib-olla me ei ole neid reklaaminud piisavalt, aga seal palga tõstmine mõistagi ei käi, eks ole, niimoodi nipsuga suurelt, et noh, see on ilmselt lõputu teemadel praegu mõtetu sellel peatuda, eks ole, üritate oma parimat ja välja kukub nagu alati ja vaat et palga tõstmise probleem on lihtsalt see ootused ja võimalused on väga erinevad, sest õpetaja palgasoov on kaks korda suurem ja, ja kui tänast palgasüsteemi vaadata, siis see tähendaks päris mitu miljardit ja kahjuks see ühe aastaga ei ole võimalik, aga ma usun, et kui me jätkuvalt soovime seda siis, kui iga aasta kiiremini kasvab kui keskmine palk, siis ühel hetkel on unistus täitunud. Ja siis teine teema, mis minul on kuidagi voog hinge peal, kuna ma ise ei oska mitte midagi. Siis on kutseharidus, et minu arust nagu, nagu kellel Soomega, eks ole, võrrelda, äkki te oskate tuua mingeid numbreid või asju, et mina küll ei usu, et Soomes on niimoodi, et kõik keskkooli õpilased või isegi põhikooli õpilased tahavad väga minna ülikooli. Et Eestis on see tõesti mingi ülikooli hullumaja, mis siin käia? Ja seda enam, et Soomes on ülikooliharidust tegelikult. Põhimõtteliselt ülikooliharidus on, on tasuta, tan täiesti tasuta, seal antakse veel pendiumeid oluliselt rohkem kui meilgi juurde, aga, aga üks asi on väga suur erinevus. Enamus riikides roopast kirjutatakse ette, kui palju tohib põhikooli lõpus näiteks seitsme seitsmenda klassi Saksamaal või, või, või siis soomes, ütleme, üheksanda klassi järel milline on see protsent, mis tohib minna gümnaasiumisse, mis on see protsent, mis läheb kutsekooli? Ja, ja soomlastel on veel huvitav see, et nad kirjutavad ette ka üsna suure protsendi, kes siis võiks noh, tavaliselt ei hakka mõtlema nii, et see ei ole 100 protsenti näiteks 60 40 või nii. Aga meil on, on see lapsevanema õpilase oma valik ja see tähendabki seda, et kõik unistame, me saada väga poppi ametit, kus oleks nii, nagu te ütlesite, et võimalikult ilusa suur auto ja ja mitte midagi ei ja jah, ja, ja kui vaadata tööjõuturgu, siis keda kõige rohkem täna ja ollakse valmis rahastama korralike palkadega, ehitajad on näiteks ehitajad on tegelikult inimesed, kes on kutsekoolis, õpivad oma ameti ära ja siis sellele ametile peale õppinud kõrghariduse mida on tegelikult päris mitu aastat tagasi juba Taani investorid välja tõid ja mis on meie kõige suurem puudus, et näiteks töödejuhataja ja on tavaliselt selline kõva, selge, see on ärijuhtimise ära õppinud ja siis saadetud kõrgemalt astmelt siis sinna keskele juhatama näiteks lukkseppi, kuigi tal ei ole absoluutselt aimu, mis asjad need torud on, kuidas need kokku käivad või mis nende torudega üldse tehakse. Ja, ja see on põhjus, miks näiteks meie keskastme juhte väga halvasti hinnatakse. Kui, kui noor inimene tahab väga head valikut teha, see peaks minema kutsekooli õppima ameti ja sellele ametile peale sellele vastava kõrghariduse ja ta saab kindlasti parema töökoha. Absoluutselt muidugi. Aga kuidas seda siis teha, kere praegu kommunikeerimisel? Räägime Kristjani noor hakkab mõtlema, et nii ongi normaalne ja nii ongi normaalne. Üks asi, mida me oleme selleks teinud, mis oli väga oluline, oli see, et väga paljud, need tõenäoliselt ka raadiokuulajad kindlasti muretsesin selle peale, et ma õpin selle kutsekoolis ära, aga mul ei ole siis enam mingit võimalust minna ülikooli, sest see tase on. Ning ma just just see on ju selge legend, et sealt tegelikult sa õpid võib-olla natukene kirjutama, aga ega sealt mingit korralikku haridust ikka ei saa. Ja, ja see selle lahenduseks olemegi välja pakkunud, et nüüd on lisa-aasta nõndanimetatud, sa õpid selle kutsast ära ja kui see tundub, et seal on näiteks riigieksami tulemuse tänu sellele kolmele neljale õppeaastale veel ei ole piisavad, et sa võtad lisa-aasta, kui sa õpid tõesti intensiivselt oma neid põhiaineid ja, ja aga koolis või eraõpetaja on koolis, on riigi poolt ja maksumaksja poolt juba kinni makstud, nii et see on sulle tõesti võib-olla võimegi nimetatud nendes väikestes rühmades õpid tõepoolest väga hästi, kui palju reaalselt sinna inimesed tulnud on või tulemas on või kui tavaliselt meil on olnud kutsekoolidest edasiminek kuskil 20 21 protsenti varjus kõrge, tegelen ikka, on jah, nii et me usume võib-olla iga neljas on, on see, kes on huvitatud sellest. Uskuge mind, kõik ei ole huvitatud, sest väga suur osa kutsekoolide rahvas täna on see, et ärge mind jumala eest saatke sellisesse noh, ütleme teooriatundi. Et kui saaks võimalikult palju kätega ja, ja, ja noh, aga väga hea, et selliseid inimesi ongi siuksed, targutajad kõik see nagu me. Ja keegi peab midagi asjalikku tegema. Täpselt nii. Aga kuidas selle imidži ka siis võidelda, sest see on ju peamiselt mina. Ma arvan, et imago küsimus, et see on nii madal, on see kuidagi, see kutse oli, kuigi huvitav on see, et kui me näiteks noortega sel teemal vestleme, siis väga suur osa noori ise ei olegi niivõrd ütleme sellise kompleksi küsis, et kutsekool on väga halb ja, ja vastupidi, tal on head sõbrad, kes on väga hea töökoha saanud ja nii edasi. Aga meie selline lapsevanem on küll väga mures, nii nagu nii nagu on väga tihti selleks näiteks toodud, et kõik toetavad kutseharidust kuni tema oma lapsed ja seda valikut. Et siis, kui tema oma lapsed teatab kodus, et ma lähen nüüd lukksepaks õppima, siis kindlasti on see kogu perekonna tragöödia ja, ja tehakse selline nägu, et nüüd ta peab naabreid vabandama, et, et see on kahjuks läinud sellises üldises, mainis aga muidugi ma võin teise tendentsi tuua, mis on meil väga laialt mainet kujundama ja see on see, et needsamad lapsevanematena on jõudnud oma ülikoolide ja ekselduste tulemusena ka 40 aastaselt 50 aastaselt tagasi kutsekooli ja, ja kui nemad on seal läbi saanud ja kui nemad on öelnud, et vaadake, see on päris tore, siis on päris paljudes juhtudes, näiteks Kuressaares me just hiljuti rääkisime seda oma lapsed pärast, toob, ütleb, et kuule, tegelikult oli päris mõnus. Aga kuidas selle kutsekooliga selles mõttes on, et kas Eesti kutsekoolide enamasti, no me ei saa, eks ole, pole ka üksiknäited siin lahkama hakata vastavalt tänapäeva tehnoloogia tingimustele, nõudmistele, mida esitab tööturg, et kas ütleme tuleb väljakutsekoolist ja ta oskab neid viimaseid tehnoloogiaid, kas ta oskab neid viimaseid masinaid käsitleda, et kas kutsekoolid täna veel käivad nii-öelda nagu paar sammu maas tegelikust situatsioonist või vastupidi, on nad juba tihtilugu isegi ees, et õpilased, kes tulevad kutsekoolist, lähevad ettevõttesse, hakkavad ettevõtte juhtidele näitama, et tegelikult neid asju Kahjuks ma pean ütlema, et mõlemad On olemas kutsekoole, kus tõepoolest ja too toob meile tagasi sidemed, et kuulge, et mida te seal õpetajatelt, me ei ole võimelised ostma sellist tehnoloogiat sisse, et eilsel Euroopa rahadega on need võimalused küll loomulikult, aga õpetajaga midagi niisugust ka, mida siis nagu meie rahal täpselt õpetajaga siis nagu nagu arvuti ja mehhatroonika kõrval ikka veidi seda ka, et tuleb võib-olla peitleja labidaga mõnda asja teha või kirvegagi. Aga, aga on kahjuks ka kutsekoole, kus tõepoolest tagasiside on see, et, et noh, et ikkagi tuleb kohapeal õpetada, aga ma arvan, et mida me peame tunnistama, et kui tööandjate me oleme siin väga palju seda tagasisidet saanud tööandjaid küsitleda, et mida nad siis nagu kutsugult ootaksid või mis, mis on muutus siis kõige esimene on see 10-st seitse ütlevad sulle täiesti selgelt, et andke meile noor, kes on distsiplineeritud, kes ei tarvitaks alkoholi, kes oleks õigel ajal kohal, kes oleks enam-vähem viisakas ja natuke hügieeni, teaks oleks üldse üldse niisugune tore inimene ja, ja õppimisvõimeline ja siis need erialased teadmised tulevad tal kuskil kaheksas, üheksas, 10. punkt. Nii et tegelikkuses ma usun, et kui noor inimene on huvitatud mingist ametist, mis iganes amet see on, siis, siis on see, mida tööandja soovib. Selge, suur tänu teadus ja haridusminister Mailis Reps ja lõpetuseks lähebki mängima ministriproua poolt välja valitud kollektiiviutsu ja balandes võides thing.