Mängisime teile üht lugu Liisi Koiksoni esituses. Heiki Ernits ja Janno Põldma, kes on raadio kahest stuudiosse jõudnud. Kui palju neid inimesi praegu on, kes seda Liisi Koiksoni lugu kuulnud on, umbes need paarsada inimest, kes seda filmi teinud on. Ja port lätlase, kes seal seda vaadanud, juba polsterdatud, kes on vaadanud ja kõik tegijad ei ole, kuuldes meie ukraina tegijad. Lätlased ei ole seda kuulnud, sest et Lätis laulis siis see kohale lisaks muidugi seal oli kohalike mööda ja me räägime filmid Leiutajateküla Lotte. Just nimelt ja, ja siis ja Heiki Ernits ja Janno Põldma, tere teile ka. Film on, on valmis, nagu ma jõudsin siin enne just selle loo ajal, mis kõlas pisut teiega siis seda filmivaatide teinud seda konkreetset filmi tiba üle kolme aasta. Kas see sellise filmi puhul on tegemist oli ka, eks ole, täispika joonis või animafilmiga kontserti tüüpiline tavaline sündistuse film, sellisel ekstensiivse tempol, kiiresti-kiiresti või vastupidi, võtsite nii-öelda vabalt aega, saite rahulikult mõne asja võib-olla uuesti teha, mõne asja paremaks viimistleda. No mina võin nii palju öelda, et tegelikult on see periood nagu meil võib olla pikem, kui kuskil näiteks Ameerika filmi keskmiseid leiad, seal on see rahasumma ja inimeste hulk on aga veel suurem ja see etamisest tehakse väga nagu standardite järgi või mingil määral nagu paika ja siis noh, loominguline grupp võib nagu muude asjade tegeleda, kui see asised saab valmis. Aga noh, meil oli nagu inimesed suhteliselt ikkagi ikkagi selles loomingus klubis oli väga vähe mingi kümmekond või nii et kellega siis me alustasime seda ja, ja kes kellede õlul, nagu see põhiline oli, need kolm aastat oli tegelikult päris tihedalt tööd ja meil meil lõpust jäi veel puudu paar kuud. Et midagi jäi filmist välja, siis ei või välja anda, aga lihtsalt no lihtsalt noh, veel oleks eriti käte vahelt ära materjal saanud 10 14 peale kohad tehtud. Tegelikult Eiki, te ütlesite veel enne eetri päriselt, et te olete tegelikult seda tegelikult üks, 10 või 12 aastat ja see on ju üks osa sellest suurest nii-öelda loost suurest maailmast juba olete ju loonud, eks ole. Nojah, kui me ei anna algatusel, vastasin seda esimese filmiga meieni olid Tom ja Fluffy, siis Tekute kõige alguses oli ikkagi, see ei anna nukunäidendit korra pulm. Millest siis nagu me meie niuke nagu filmid alane kohta sai nagu alguse. Ja siis meil olid rasked ajad, stuudios otsustasime mingit lasteni toodi teha, et, et oleks hankida mujalt. Siis Janno kirjutas, esimese stsenaariumi. Hakkasime tegema ja sellest on juba möödas, ma ei tea, mitu aastat 10 aastat kindlasti ülegi jah. Ja, ja, ja, ja see kõik on muidugi palju muutunud, aga, aga see, see, see, see küla on jäänud samaks. Kuigi siis ei olnud leiutajateküla, vaid oli lihtsalt üks koht mere ääres, kus elasid need loomadeks sadamamajade majakestes ja ja majakesed on ka natuke muutunud, aga tegelikult see, see nagu niuke vaimine allikas on ikkagi seal. Tegelikult see välja mõtlevate või autorite punt on, on tiba suuremad, Andrus Kivirähk käib ka juurde, palju selles on Kivirähu tööd, palju on teie tööd seal kas on mingi selline võrdne jaotus, et kõik on tegelikult kolmandiku või kuidas? Et niimoodi mõõta ei saa? Kahjuks või õnneks ma ei oska, küll. See on ikka, algab sellest, et me teeme ajurünnakut kolmekesi, saame kusagil söögikohas kokku, sööme õlut arutama Janno seltsi teedel, väga hea nihukese kujundliku näite, et see koht seal nagu oleks hea kartulisaak. Üksi kartulid siia üksi mingilt poolt niimoodi noh, võib ka ikka segamini seal mingit heade asjadega, siis tuleb nagu kokku ja roog ja ma ei oska öelda isegi noh, kes mida. Me võime, võime isegi võinud vaielda, et kes mida on välja mõelnud mõne kohaga. Aga isegi see mõttetu seepärast, et et kui me mõtleme koos ühe asja välja, siis sellest lähtub mingisugune kumas. Asin heas asi, mis paneb liikuma mingi kolmanda inimese peas mingi mõte, ühesõnaga see on nagu ikka täiesti super, nagu, nagu koostööd siin ei ole, nagu. Seda ei saa lahutada. Ega me ei põdega. Et no mina olen, selle mõeldi silmadesse ja mul on nagu isegi isegi võib-olla natuke selles mõttes parem. Ta taguda vastu rinda, et näidata end tegelasi, et ma olen neid nagu teinud, aga samas on ju nii, et ega mina õiget Lottet ei oska Granoesta vaid selleks on meie spetsiaalsed toredad inimesed. Leoledki Mariann Joa kõik, kes on nagu nende niuksed nagu mudelid välja töötanud, et nende järgi oleks võimalik teha pikka filmi, pikk film tähendab ju palju jooniseid ja palju inimesi ja igaüks natuke võib seda moonutada seda joont. Aga kui sul on niisugune väga raudne niisugune nagu, nagu skeem ees, kuidas tegema peab olema, kui suur, mitu korda käed ja pead omavahel nagu suhtuvad ja ma ei tea noh, see jutt on võib-olla liiga keeruline nagu aga, aga ühesõnaga need mudelid aitavad hoida ühte tegelast algusest lõpuni nagu ühesugusena. Mis on nagu hea, et kuskil on olemas üks inimene, kelle visiitkaardile ametikohapeal on kirjutatud, Lota joonistaja. Võiks nii öelda küll, aga noh, tegelikult me kirjutame isikaadili, kunstnik kuidas selle filmiga on, kas olete kõik käsitsi valmis joonistanud ja siis digitaliseerinud või, või kuidas selliste filmide tegemine käib kohe otse arvutisse. See süsteem on ikka nii nagu mujal maailmas. On tohutult paberit, tohutut pliiatsit kulutatakse läbi, kui, kui lõpuks on joonistatud paberile konkreetse kindla joonega, siis vanasti võeti kiletussi, kaeti seonduvalt maha ja hakati võrdlema pintsliga, kellel ei ole. Nüüd siis ka määritakse see korraliku pliiatsijoonistusega, nagu me nimetame ümberjoonistus arvutitesse spetsprogrammides loevad neid, panevad järjekorda arvutis, värvitakse edasi korrutades. Et siis juba arvutispetsialistid võtavad kunstnikele appi ja paned sealt kokku, Billy, paned asja liikuma või teete seda teiega ise? Teine liikuma pannakse ikka joonistades sõidame arvutisse jõuab ta siis, kui rikkumine on juba vastu võetud ja heaks kiidetud, et kõik on korras, arvuti on arvuti nagu vanasti oli kaameramees värvija, meil seal võib-olla ei tea neid sama tehnoloogiat, see oli niuke läbipaistev kile, kuhu peale osteti musta dušiga pilt. Ja siis keerata teistpidi tagant ärritiscosside gara näidikud eri värvideks, et nad ei läinud katki, niuksed pehmed. Ja siis siis pandi see pilt nagu kaameramehe kätte ja filmis ta tagasi nii peale ja oligi üks pilt finistuse. Nüüd on kõik see viimane osa ära jäänud, Eigi keegi käsitsi värvinud Winstikesega, aga Iidekesega väitakse ekraanid, plikad, klik, üks värv, klik, teine läheb nii et ikkagi see käsi on seal vahe kõvakse käsiga kuhugile ja kaamerameest vedanud kaamerat ka ei ole ammu enam ei ole statiive ja lauda ja ei ole prorektoreid. Aga kaameramees ongi, kes liirekesega lükkab, liigutab, saab ainult kaamera ikoonikese paikatud. Siit läheb see kihte, segisti ühendab neid ja siis ta pärast, siis on siis seal lõplik pilt. Me jätkame seda jutuajamist mõne hetke pärast vahele üks pala sellest samast filmist. Kuidas lätlased punti sattusid, praegugi laulis jubrees tormi ninamees Reinas kauppers. Lätlased sattusid sedamoodi, et me tahtsime saada Euroopast raha selle filmi jaoks aga saada juri moosist, mis on siis Euroopa Liidu nagu kinofilmide rahastamisfond, selleks peab olema vähemalt kaks sõuliigat filmis kaasa lööma. No hakkasime mõtlema õieti nagu kõigile ka meile, Läti animafilmikultuur on meile kõige lähemal olnud, meil on nendega nagu lihtsam asju ajada kui sakslastega või ja pealegi, Lätis tuleb asi odavam olulisemalt kui, kui maja. Ja siis me sõitsime Lätti, seal olid mõned stuudiod ja jäime nagu peatuma. Püüa filmide juures ja siis nemad juba soovitused edasi minna siis preester mina mäe juurde või kuidas see käis niimoodi, et me hakkasime ootama rolli, et kui on, kui on täna koostöö, see tähendab, et mõlemal poolel peavad olema loomingulised trollid. Ja ega me ei tahtnud ühtegi anda, lätlastel ma tahtsin kõike endale hoida. Ja siis hakkasin vaatama, mida saaks siis endale, et lastele no foonikunstnik, see oli väga õnnestunud, võtsin sealt suurepäraselt laima punt tuleb ja, ja siis käis jutt helilooja üle. No on mõeldamatu, et helilooja on teisest riigist heliloojaga filmi lõpus sedavõrd tihe koostöö, et ta peab istuma kohale tegema. Aga see, et osa laule tehakse seal, see oli täitsa mõeldav ja no kes siis veel Princeton kui mitte kauples, kuigi Ooberst tahtis olla filmi helilooja, ta tahtis teha kogu filmida muusika. Aga sellest ilmselt ei oleks tulnud midagi välja, sest see on ikkagi nii palju muud tegemist. Ta ei suuda kolm kuud olla Tallinnas kogu aeg. Kuidas on, kas ta laulab inglise keeles, ma tean, ta käis meil siin mõni aeg tagasi stuudios, kui nad siin Eestis katooritud ja siis ta mainis, et ta üritas eesti keeles laulda, aga tal vist väga hästi ei õnnestunud. Kuidas see lõpptulemus andes? Me käisime Sven Grünbergi filmi helilooja Riias hommikust õhtuni rannas lahulist peole. Tähendab, Don Ta on väga kihvt kutt ja ta on väga andekas, kas tal on õudselt mõnus koostata, aga eesti keel oli talle täiesti uus ja meil on vokaalid, mis ei ole läti keeles sees. Need, need on, võttis hästi palju aega pihta saada, et laulda grammatiliselt õieti. Aga sellega peaks koduma emotsioon. Ja, ja siis me otsustasime ja muidugi oli variant, et keegi eesti lauljad laulaksid tema laulu, aga sel juhul see oleks olnud kaubersi laul jällegi, et kuna tema hääle, tema musa on niivõrd koos terviku moodustavad ja siis me otsustasime, et me jääme selle juurde, et rahvas laulab inglise keeles eestlasega väga armastatud ja tuntud, eks ole, et me noh, selles mõttes päris oleks ta mingi täitsa võõras läti laulja, eks ole, saab inglise keeles siis me kahtlemata valinud, eks ole, keegi Eestist siit ja saaks Laund eesti keeles sama laulu. Aga koperson ja meil ju noh, sama nagu. Ja, ja nüüd ongi filmis niimoodi, et osad lood on eesti publikule eesti keeles läti publikule läti keeles ja osad on inglise keeles läti versioonis on kõik läti keeles. Seal on need kolm Eesti laulu, mis, mida siis Anne Reemann, Marko Matvere ja Liisi Koikson laulavad, need on kohalikud lati lauljad laulsid sisse läti keeles, pluss laulis oma lauludele. Meil on nüüd kolm laulu eesti keeles ja tänase kaks laulu inglise keelest. No ma usun, et vaatajad annavad andeks, väga paljudes filmides on ikkagi me oleme harjunud, et on ingliskeelsed laulud mõtteliselt midagi pole teha ja seda enam, et tegelikult on teil selle Lottega niisuguseid maailmavallutusliku plaanit, nagu lehtedest võib, võib lugeda, see film ei jää mitte ainult Eestisse ja ja Läti vaid, vaid tegelikult hakkab mööda maailma tuuritanud. Siinkohal tuleb öelda suur suur tänu meie produtsent Riina Sild Olav Tammele, aga just selle maailma levivabatrinosendasele, kes on väga-väga aktiivselt seda rida ajanud ja suuresti tänu temale on see läinud niimoodi. Kas joonisfilmikeel ongi automaatselt suhteliselt rahvusvaheline või, või tuleb selle kaalutlused ka midagi ümber tõsta või kuidagimoodi sättida või, või tehes juba mõelda, et et see asi töötaks ka mujal kui, kui näiteks Eestis. Siin on kaks lähenemist, üks on see, kui sa üritad teha filmi, mis, mis oleks söödav kõigile Ameerikas Euroopas ma ei tea, kus kõik veel, aga noh, meil on Eiki ka natuke heidetud mõnikord ette, et me oleme liiga niimoodi ei kuula, soovid ja euronõunik. Aga ajab oma joont kogu aeg eelkõige ikkagi eesti rahvale film eesti lastele, aga samas kohas ja naiste tehtud ta läheb ka mujal, on arusaadav. Lastel lapsed, saad aru nagu iga nagu sellest asjast, on ta siis mingi mingi Prantsusmaalaps, niuke, väike või eestimaalaps Saksamaal nagu mingit niisugust väga suuri niukseid nagu taustalisi erinevusi ei tohiks olla inimmõistmiseks ühesõnaga, ja meil ei ole nii keerulisi asju ka seal sees, et tekiks probleeme. Et noh, ikkagi lihtne külaelu tegelikult, eks ole, käib leiutiste võistlus ja natuke tehakse sporti ja noh, seal ei ole midagi väga niisugust üle üleloomuliku, et noh, et ei tekiks. No aga vaata, see kui sa hakkad arvestama asju, mis, mis ühes riigis on nagu aktsepteeritud, teises ei ole. Lihtne näide lastefilmides on suhteliselt tabuteema, on surnuaed. Kui me tegime oma esimest lotot. Meil oli Soome levitaja, rääkis meile need nõndanimetatud reegleid. Meil võib olla väga tore film, aga kui meil on näiteks mingi surnuaed või surm või midagi sees, siis teatud riigid ei Ostaatoril. Ja aga selles filmis panime meelega surnu siis sellest, et noh, teeme näitama seda kui, kui kohana, mis väärib vaatamist filmis Lotte Lotte isa Lotte ema lähevad surnade, hoolitsevad oma esivanemate haudade eest. Ja Lotte tutvustab mesilane soomule kes on maetud surnuaeda. Räägid nende Andrus Kivirähu humoorikas teksti nende kohta, kes on kes, kes leiutas maja ja kas lõõts korstna ja et meil toimub nagu meie filmile omane tegevus, aga surnuaias vahepeal ja mesilane liha poolest, ma arvan, on pärit kuskilt Jaapanist või Hiinast Jaapanist. Sellise summa nimi või? Nime aitas neil välja töötada meie hea sõbranna Jaapanist majja kes oli meil siin praktikal. Aastal temaga pidasime ka nõu, kuidas neil jaapani asja seal teha, et see, et see ei oleks tahtnud nii palju me siiski tegime tähendab nagu mööndusi oma oma selles loos, et, et noh, Jaapan on nii erinev kultuuri, kõige keskkonna meile, mina ütlesin, polegi jaapaskendi Anna on käinud paar korda, et, et noh, et, et me, meil on seal üks, üks tegevuskoht on Jaapanis toimub. Et kuidas seda nüüd nii teha, et see oleks nagu seal oleks midagi nihukest. Ebaharilikud aitas natukest. Kas need testid, tegelasi, neid filme ka laste peale, teil on mingisugune teist Club olemas ka, kes vaatab üle, et kõik naljad oleks lastele arusaadavad, kõik, kõik töötaks teisesti. See ei ole niisugune vabriku toodang, me ei suuda naguniimoodi, noh, ma tean, mujal maos tehakse film valmis, näidatakse publikule, siis lõigatakse, valmisid, ületatakse, uued lõpud, tehakse mingi seal arvestatakse sellega, aga meie meie ei taha seda teha ja, ja me ei saa kanda, lubades seda enam. Ilmselt eelnev kogemus on näidanud, et filmid töötavad lapsed saavad kõigest aru. No see ongi see asi, kui sa teed ikkagi nii, nagu sa ise arvad, et on õige teha toetud mingis mõttes sellele kogemusele kohalikule kultuurikontekstile, aga kui sa hakkad arvestama asja, mis just nagu peaks olema sees, et seal läheks seal läheks siis me hakkame kaotama oma omapära, isikupära nendel asjadel, aga ilmselt ongi miinused endale kodus süüa. Sõnaga teil just nii, nagu sa tahad, paned nii palju pipart, soola kui sa lähed sööklasse, siis seal ikkagi sa pead seda soolaga ise panema kuskile, noh, et kõik on arvestanud sellega, et seal on, äkki ei meeldi niuke mage värk, rohkem. Et Eesti film enne Lätis ekraanidele jõudis, on, on eestlast Nardamiseks või? Ei ole, võttis vist, ma ei teagi täpselt, kas neil kuul ei hakka varem. Ja asi pole üldse koolis, vaid asi on seal nende kohaliku suureng kino, nagu selles selles programmis, kuidas neil seal need uued peale jooksevad. Et meil oli ka alguses oli mõeldud esikas, teatas kevadel. See film on tegelikult meil vannis, vaiba kevadest saadik põhimõtteliselt aga lihtsalt kunagi kevadel vaid paari suure Ameerika filmi esilinastused Eestis siis lihtsalt ei ole mõtet nagu noh, neid niimoodi sihukeses otsa ajada. Suvi tuli ja ma ei tea, mis seal Lätis on, võib-olla neil olid seal mingid omad kalkulatsioonid, neil ei ole selles mõttes nagu, sest meil on hea meel, et nad said selle enemäärale. Aga igatahes nüüd jõuab kinodesse siis Eestis siin järgmisel nädalal vist või see nädalavahetus või kuidas sellega on? Ametlikult hakkab jooksma esimesest septembrist. A nii et siis on veel natukene aega. Laupäev pühapäev esilinastused eel eellinastused. Aga aitäh teile, mehed, siis Janno Põldma ja Heiki Ernits, tulite meile külla, rääkisite sellest, kuidas film sündis. Palun, ja me anname veel filmimuusikat eetrisse. See hääl kuulub markamata. Pääsuke taevasilma piirlai kodunt kaugele viis. Mullen üksik saar minu maandumismadratsiga taimaa valega, aferist Wen rublimaadi, matavusin maasikapoos, nõudsin vahvat entiit, tõusis torm. Paadiauke lõi täis, nagu oleks ta juus, hoidan hiilgav, mu arm. Anim krooli on ja liblikad ka, aga siis tuli talv ja paks tuisk, meri, jäätus, kui oleks talk pannud oma spordimehel, on selle jaoks uisk. Külma trotsides liuglesime jäätunud veel terve talve läbi pekisõit. Kevad saabus ja Otto Meri. Vedas ongi kõik, tõeline kass kukub alati käppadele.