Tere hommikust, tere hommikust kõigile stuudios on Ingrid ja Urmas ja meile on tulnud külla selline inimene nagu Tarmo Urb, tere, Tarmo. Tervitus. Äkki teed siis alustuseks kohe mõne hommikuse tervituse indiaani päraselt? Indiaanipäraselt issand jumal suled pihku, kohe lähme katusele päikest tervitama. Sest indiaani rahvas tervitab päikest nagu oma sõpra. Luuakse sild kogu ülejäänud päevaks looduse ja päikese ja vaimuga. Kui ainult oleks ise hommikuti õigel ajal üleval, et seda igal hommikul tõesti teha. Ja see käib ilmselt siis täpselt päikesetõusu ajal, eks ju? Ideaalne ongi päiksetõusu tervitada muidugi neil oli Eestis muidugi juulikuus väga raske sellega, sest päike on kogu aeg üleval. Saab tervitada kogu aeg 24 tundi. Aga räägi lähemalt meile indiaanilaagrist, mis see aasta läks üsna vaikselt uudistes küll nagu väga palju ei kuulnudki. Et räägi, mis teil toimus, kus teil toimus ja mis, miks sa üldse teed neid indiaanilaagreid? Kuna ma olin ausalt öeldes päris üllatunud, et ma sinu siniseid silmi seal ei näinud Ja ja ma ütlengi oleks, ma tean, oleks. Ja seda me oleme nüüd kuulnud nii paljudelt inimestelt, kontsert oli meil siin Vanemuises ja inimesed tulid juurde, küsisid, kuidas nii, et laager läks nii mööda, et keegi saanudki teada. Me olime ise Ameerikas ära, Tomiga tulime alles paar päeva enne laagri algust, nii et me ei saanud osaleda nagu laagrist teavitamisel. Laagrist saab alati teada, meil on oma veebilehekülg olemas Indiaanilaager. Jõle liik, noh, mine uuri, vaata, kogu aeg on midagi teha, antakse teada. Vähemalt nendele, kes seni ei teadnud, siis teavad. Ja laagrid olid kihvtid õudselt kihvtilt väga kihvtid, inimesed olid jälle siin. Väga palju ilusaid inimesi oma lastega, lapsed on meil ju alati noh, ekstra teretulnud laste jaoks tehakse oma tseremooniaid. Nüüd on meil juba mõned aastat siin käinud apteegimees Ast leegitantsija epifanio, kas siia, kes teeb lastega lilletseremooniat, mis on täiesti uskumatu? Liiva sisse joonistatakse mingisugune mandala, kas siis väe mandala või siis mingisugune kujund selle joonistavad täiskasvanud näiteks meil Margus disainer ja kunstnik, aga selle täidavad eri värvi lilledega lapsed, nii et selle seal tekib mingisugune täiesti kirjeldamatu kõrge vibratsioon sellest. Sest noh, lastel tuleb see värvide värk nii puhtast kohast, puhtast paigast tuuakse palju erinevat värvi lilli ja siis nende lilleõitega täidetakse see mandala. Ja pärast noh siis juba tuul ja vihm ja loodusviib selle loodusse tagasi. Aga paariks päevaks tekits tekib seal täiesti kirjeldamatu selline vibratsioon selle ümber see rituaal, mis sellega koos käib. Võrratu. Möödunud ja laagrid on olnud mitu aastat juba kokku juba 10 aastat, 10 aastat. Ma ei tea, kas on nagu selle kui te nagu teete seda, kas, kas selle nende varasemate laagrite kaja nagu kuidagi jõuab ka teieni, et see on mingi jälje jätnud rohkem kui et me saame siin sellest praegu rääkida. Kuskil kirjutatud, no meil on inimesi, kes on käinud kõik 10 aastat seal ja nende lapsed on kasvanud üles indiaanilaagrite vaimus kasvanud juba päris suureks ja mõned ongi juba sellised neiud tulevad paari aasta pärast oma lastega juba sinna, noh, see tekib traditsioon ja mõistmine. Sest mis tegelikult seal toimub, on ju iseenese piiride avardamine, iseenese geneetilise mälu taastamine. Meie eestlaste geneetiline mälu on ju sama vana kui indiaanlastel tegelikult ka meie oleme püstkodades elanud higi telkides oma palveid teinud, ka meie palvetasime enne kristluse pealetungi. Palvetasime puude, kivide ja järvede ja looduse poole ta meie jaoks kõige tähtsam oli emake kelle rinnal me elame, kellest me elame ja keda me pühaks peale täpselt sama mees indiaanlastel. Ainult selle vahega, et indiaanlastel on oma paljud oma pühad loitsud veel alles, me peame oma pühad loitsud taaslooma või siis laskma kusagilt vaimusügavustes tagasi tulla. Küsisin Glenni käest, et mida teha? Meil ei ole higistamis telkides oma Luitsusid laulda. Ütles, et minge loodusse, palvetage, nälgige, puhastage, rääkige vaimudega, nad toovad nad teile tagasi. Sest uute kirjutamine, uute loomine oleks lihtsalt kunstlik. Vanad ürgsed loitsud, on meil ju kusagil DNA-s siiski olemas. Kas need indiaanlased, kes kes teiega koos ja tulevad, kes nendes laagrites osalevad, kuidas nad iseeneses nende käikude jälgi nagu näevad, mida nemad siit saavad? Nad esiteks, nad näevad Eestis seda maad. Milline Ameerika oli enne valge inimese hävitustööd näiteks meil Cherry Nelson, kes on vana Navaco hästi kõva Nava Rõudmel, tee mees, ühesõnaga. Istus meie köögis ühel hommikul varahommikul ja vaatas aknast välja ja nägu oli jõle imelik. Ja tom tom tuli ka kööki. Elavad meie juures laagrite vahel. Küsis onu, onu Cherry, et mida sa mõtletates tead, et meil nabahvatele on üks palve. Sellise nagu müstilise kauge maa poole. Peale igat tseremooniat on selline eriline palve, mida me palvetame, kus on alati rohelus ja kus kasvavad taimed ja kus sajab vihma ja kus ma on veel terve ja kujuta ette, see maa on, näed siin ma vaatan aknast välja, see, meie maa on teil siin Nende jaoks. Nad tulid siia esimene 10 aastat tagasi, nad avastasid, et meil kasvavad samad taimed, mis neil kunagi kasvasid. Jutti on teine taim, aga meil on siin näiteks epifaania, perekond on Whakas seente preestrid, epifanya tuli, meil astus tagauksest välja, nuusutas korra metsades, ohoo, kasvavad siin ka seened, kohe laks jah. Nii et väga palju on meil nendega ühist nii looduses kui meie eneste looduses rohkem kui me arvata võime, mis sest, et nemad on tumedad, Me oleme. Landid raadio kahe hommikuprogrammis on külas Tarmo Urb, teeme hetke pausi kohe. See on Seid tulen. Veel eile mitte ei olnud siin. Kuid sina olid. Ja kui sa siis ei näe et seda oma maa hoian alleelise, seda. See on siid, tulen ma. Siit on mu vanema ja vaenlased ja armsama. Nii paljud käe ja vaenuväed on viinud paljusid kuin poleriinud seda maa. Iial ei tea, mil mu heil lendab sild ellu naastu juurde. Ei ole, ei tea. Mis mu hinge, too ta sinu juurde juurde. See on siidtule. Kui palju paraadil ise vilgu vaena silme? Ma jälle lae. Jälle näen et parim paraadi, siis on seen kuueta südame. See on oma selgid, tulen ma. Võib-olla pea, gei pole mind, kui sul on elu. Ja kui ma laen siis lööme käed. Et seda ma Zahoiad alles enda südame. Ellijale ideeaa lendab see l maasu juurde. Tee leida ja mis mu hing toob ta sinu juurde. Ja ei tea, Melmu heitletandab see. Ma. Ei tea, mis mu hinge Meil on külas Tarmo Urb ja kõlas Tarmo plaadi pealt lugu mu maa. Me jäime selle loo ajal rääkima ka sellest, et maast kui sellisest, kus me elame, räägitakse viimasel ajal. Kui üldse praktiliselt üldse räägite. Noh, mind nagu natsa häirib see, et enam ei räägita, ei kasutada sellist sõna nagu kodumaa. Patriotism, kui niisugune tundub olevat mingi nagu vale sõna, aga nüüd just kus Eesti on nagu vabaks saanud ja Eestiks saanud ja me oleme nüüd jälle jälle eestlased, mitte Nõukogude liitlased. Et patriotism nüüd võiks tõesti rohkem olla, nüüd tõesti võiks olla, mille nimel pingutada või, või mis meile kallis ja tähtis oleks või just see maa, mille peale me neid siin suuri betooni känkraid praegu virutame. Mõned kohad võiks jääda ka puhtaks nagu näiteks jaapanis, pühapaigad lihtsalt piiratakse. Sellise punase või valge köiega pannakse sinna väikene tempel, inimesed käivad seal nagu ütlevad oma palve, viskavad paar münti sinna kasti kõlistavad seda pronkskella, seal ja pühapaigad toimivad, töötavad teevad inimeste heaks vaimset tööd, nähtamatut tööd, siin võikski olla hiired sõna otseses mõttes toimida, inimesed tulevad, hiide hiievanem, avab selle, sa lähed sinna, ütled oma palved, räägid ära, eks ole, annad seal väikse annetuse hiiele ja astud edasi, sulanud parem olla ja, ja ka looduses mõned kaunimad kohad nagu lihtsalt päästaks. Kas muide, kas saab muide, nendes indiaanilaagrites välja, aga paistab, et eestlaste pühad kohad on ju täiesti olemas ja seal tehakse regulaarseid annetusi, eks ju, aga tehakse neid reeglina nagu plastikkaartidega ja ja, ja, ja, ja nad hiie tasuvad siit sugugi mitte kaugel, eksju, kus kohas, kus käiakse seda mantrat või palvet lugemas, kas sisemise vabaduse puudumine kuidagi nendes indiaanilaagrites välja tuleb? Sisemine vabadus pigem indiaanilaagrites inimestes avaneb, need on just sellised kohad, kus inimesed saavad elada seda elu ja sellena, kes nad tahaksid kogu aeg olla. Meil on väga palju olnud pärast kommentaare pärast laagrid, et inimesed ütlevad, et võiks hakata looma külasid, kus me kõik saaksime üheskoos edasi elada, sest me oleme nii armsad üksteisele peale esimest laagrit tahaks jäädagi kokku elama. Et võib-olla peaks hakkama Eestis arendama selliseid rajoone välja, kus kommuunid elavad ja teevad oma rituaale, igapäevaseid ja elavad sellist elu, mis neile tegelikult meeldikski elada. Jah, see oleks täiesti teema, ma arvan, sest, et võib-olla kõik inimesed ei viitsi linnas rüseleda asjade nimel tarbimisühiskonna täisväärtusliku liikmena järjest rohkem ühiseid rabeleb, jõuab Maale elama ja, ja ma vaatan, mul endalgi sõbrad juba ihalevad võiks maale, võib-olla see tuleb vanusega. Ei tea, aga kuule, siiber saab ka kogu sellest betoonist, ega siis. Värsket õhku ju tahaks ka ikka aeg-ajalt. Ja tõelist elu, sest noh, lõpuks sõidad selle maa peale pikali, nuusutad seda taimede lõhna ja selgub, et tõeline värk on ikka see Aga mis, kui me nüüd fantaseerime näiteks, mis sina arvad, et kuhu, kuidas elu nüüd edasi läheb või mis tulevikus fantaseerime, eks ju, saama hakkab, et kui kogu näiteks noorsugu on Reidis tegeleb piltide hindamisega ja uute lahedate brändi asjade ostmisega ja soetamisega ja kõik selline noh, üldine meedia ja muu tähelepanu keskendub välisele, kuulsusele, mammunele, materialismi-le, et kas siin selline nii-öelda vaimne looduslähedane, kas see jõud jaksab tõsta pea või on see määratudki olema alati selline nii-öelda alternatiive? Ei, see pea on juba tõusnud ja ega siis looduse silmis ja maailma silmis paar-kolm inimpõlvkonda põhk, selle tolmu puhub tuul minema ja paar-kolm miljardit inimest vähem või rohkem universumi silmis ei tähenda mitte midagi. Inimühiskonnad on eksisteerinud ka varem miljoneid aastaid on katsetatud erinevate variantidega ja alati on lõppenud sellega et inimene läheb ikka jällegi käes koopasse ja kohendab tuld, püüab ellu jääda ja õpib jälle hindama neid põhielemente, millest me tegelikult koosneme, millest me tegelikult sõltumatu New Yorgis on seda juhtunud juba mitmeid kordi ja Ameerikas on mitmeid kordi juhtunud, kui elekter näiteks läheb ära ja inimesed avastavad, et et eiti Emmist ei saagi enam raha ja et poed on kõik kinni ja toidupoodide külmkapid mädanevad ilma. Seleta ja selgub, et tuleb kodutut tunda, tunnevad ennast kõige mugavamalt kõige rahulikumana sest nende jaoks ei muutu mitte midagi. Nemad on ikka tänaval ja ikka pistavad sadama mingit käkki ja magavad magamiskotis otse asfaldi peal. Ja niimoodi indiaanlased, indiaani rahvas, on olemas üks geniaalne raamat, mille ma soovitaksin Leida ja tõlkida eesti keelde, mille nimeks on Hobby Survival Kit mis põhineb hopi prohvet prohvetustel, mis seal 1000 aastat tagasi välja öeldud. Kusjuures seni on kõik rohvetused sõna-sõnalt täitunud. Kõige suurem, kõige suurem oht hoppide järgi 1000 aastat tagasi hopi vanemad hoiatanud. Ärge jumala eest kuu pealt linnast maa peale tooge, siis on inimkonnal kõõga 1000 aastat tagasi tüübid, teadsite Puubiale minnakse pinnast tooma, saad aru. Kuidagi tekib usaldus ka ülejäänud prohvetluste vastu, sest seni on kõik asjad täitunud. Ja nad ütlevad ka seda, et noh, tohutu meeletu kaevandamine ja transiidiäri, eks ole, mida me väga kiidame. Et see tohutu kaevandamine ja, ja lagastamine ja maa tühjendamine toob ju kaasa energiaid, tilise disbalanssi, kui sa võtad välja miljon tonni ühte asja, viita teise kohta ära, energeetika nihkub ühest geograafilisest kohast teise. Sa kaevandad kulla ja viid kõik ühte Šveitsi pankade keldrisse, eks ole, sinna jääb energeetiline tekkivat turbulatsioonid. Planeedi turbulatsioonid ehk orkaanid ehk loodusõnnetused, seda vanad ütlesid. 1000 aastat tagasi. Kas see vahel paneb sind kuidagi nagu mõtlema ka selle üle, et et inimesed tahaks sinu käest rohkem kuulata? Ma tea, laulu seal künkal algas imeline aas, mitte selliseid tõsiseid teemasid. Ega ma eriti ei käi kellagi neid tõsiseid teemasid, ma ei ole selline vend, kes käib kellukene ringi ja, ja kuulake mind, kullake, minema tulid maailma päästma. Me oleme elanud nii paljusid elusid, nii paljudes sajandites. Me oleme seda kõike varemgi näinud, kui inimesed tahavad hukkuda, hukkugi tahavad elada, elagu käteta saba. Kuule, hei, tee nagu tahad, tahad kannatada, kannatada, Ta noh, tahad elada paremini. Ela paremini. Inimkonna, ta elu on näidanud, et inimkonna vägisi valgusesse vedada ja vägisi päästa ei ole mõtet, igaüks elab oma karmasid. Aga, ja igaüks, kes tahab tulla indiaanilaagris ja seal veidike aega tõelist elu elada ja maa peal istuda nagu väike laps, on loomulikult teretulnud. Järgmisel aastal teeme jälle. Siis ilmselt juulikuus tasub tähele panna rohkem. Varem juba varem. Indiaanilaager idee on hea infoallikas, seal enam-vähem jookseb vints läbi, millal midagi tulema hakkab? Ma teeks kuulajatele karuteene, kui me küsiks, millal järgmine kontserte, kus on Ja ja kindlalt seda tahaks teada. Vot see on siin, ma jään vastuse võlgu, kahjuks Vanemuise kontsert oli ainukene, kui me siia tulime, siis olid Pärnu ja me ei ole Estonia käest isegi küsinud, kas seal on vaba, aga vist niikuinii ei ole ju, kõik tahavad suveli õudselt raha teenida ja laulda midagi ikka ja, ja no ma ei tea, kui keegi Estoniast praegu kuuleb saadet, helistage mulle. Öelge, kui Estonia kontserdisaal on veel vaba augusti lõpus, siis me jõuame ühe kontserdi veel teha. Augusti lõpus lähen ära. Väga hea, me võime kindlasti anname Urmasega teada, et kui selgub, millal kui Estonia helistab. Vanemuine Vanemuine oli jah, päris täis ja seal oli imeilus kontsert läinud kahtlema järjekordne selline kaks ja pool tundi tõelist õndsust. Kas selle uue võitlemisele õndsuse loomisele, mingeid selliseid uusi plaane, ka inimesed ostavad plaate, inimesed tahavad käia poes teadmisega, et varsti-varsti kohe tuleb midagi. Tead, me tahtsime enne siia tulekut juba plaadi valmis teha, meil on plaadimaterjal olemas Ameerika plaadimaterjal ja me lihtsalt ei jõudnud, mul olid kaks kallist sõpra, eesti ravijad seal külalisena, aitasime seal tohutult inimesi ja kuidagi aeg lippas niimoodi käest, et ei jõudnud, sellepärast me tahamegi minna tagasi ja septembris hakata ette valmistama järgmist plaati. Lood on väga kihvtid, lood on valmis ja, ja samas on meil valmis kasefilmi stsenaarium. Me tahame hakata tegema, mille vastu on teatav huvi olemas. Sellega lõpetasime just enne ärasõitu ära. Ja need lood oleks, on mõeldud isegi selle filmi soundtrack-iks, nii et noh, võib-olla õnnestub mõlemat korraga paralleelselt kuidagi ära teha. Kas neid lugusid ehk seda uut plaati, mida tegema hakata, saab kuulata ka Eesti kuule, aga see jõuab ka meile reaalselt siia või on see Ameerika põhine? Kindlasti jõuab, kindlasti jõuame, me toome kõik Eestisse, mis meil. On tahad sa sellest filmist ka natuke rääkida, äkki mõned kuule, ta võib-olla ei tea. Ei veel mitte lasta seda juttu nii kole palju, mida kõike võiks teha ja peaks tegema ja las ta jõuab nii kaugele, et me oleme juba nagu noh, lõpp-production-is, siis võib juba sellest rääkida. Seni oleksin lihtsalt jutt. Suur aitäh raadio kahe hommikuprogrammis silmad lahti oligi, las Tarmo Urb.