Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eelmisel nädalal kostus kübermetsa seeneliste seast hõikeid uue ohtliku hundikohtumisest. Viimaseks osutus mobiiltelefon kui uus personaalse ohu allikas. Nimelt sarnaselt vanadele arvutitele, mida hea meelega prügimäele ei viida vaid antakse näiteks uuskasutuseks mõnda lastekodusse, kooli või arengumaade tugipunkti. Leitakse ka teist või kolmandat omaniku otsivat. Olete vanemate, kuid kõbusate mobiiltelefonide mälust andmeid, mille jäljed viivad tagasi eelmise kasutaja juurde. Pahatihti on need jäljed personaalsed andmed näiteks pangakaardi, PIN-koodide ja muude turvakombinatsioonide kohta mõnikord isegi ärisaladusi sisaldavad SMS-sõnumeid või e-kirjad ja vahel harva midagi armuafääride kohta, kõnelemata sõprade või tuttavatega või ametialaselt kohatud inimeste telefoninumbritest mis ei ole mõeldud avalikustamiseks. Nimetatud probleem suureneb koos uute telefonide võimekuse ja mälukasvuga. Ja kui telefoni omanik isegi kustutab oma andmed, saab need paljudel juhtudel edukalt taastada, kui uuel omanikul selleks soovi ja tahtmist leidub. Tavaliselt leidub taolist ettevõtlust toitvat motivatsiooni kurjategijatel. Üllatuseks pole omanikud aga oma telefone väga sagedasti kustutamaski, nagu võib järeldada Surbrit Scania lennujaamade leiubüroodes statistikast. Umbes 40 protsenti telefonidest ei leiagi oma endist omanikku ja need müüakse mõne kuu pärast oksjonil maha koos andmetega, mida telefon sisaldab. Kuid lisaks kahjule, mida võivad tekitada personaalsed andmed, asutaks veel paarile taskuseadmetega seotud ohule. Hiljuti lugesin uuringust, mis väitis, et sõbraliku käepigistusega vahetatakse teineteisega rohkem mikroorganisme kui näiteks suudlemisega. See tähendab, et inimeste peopesad korjavad päeva jooksul enda peale arvukalt pisikesi külalisi, osa neist tervisele ohtlikud. Siia tasub lisada, et kontorite kõige räpasemad teeks kohtadeks ei ole koridoris asuva avaliku käimla prilllaud vaid arvukate peopesade poolt bastutatud koopia või faksimasina nupustik millele järgneb patogeenide hulgalt iga töötaja personaalse lauaarvuti klaviatuur. Lisaks higistele näppudele, mis toovad linna pealt kohale arvukalt pisikuid, toidetakse viimaseid küpsise ja saiapuruga ning tilgutatakse teinekord tilgake kohvi, teed või limonaadi ja mõttelise koogikreemiks on paar korralikku vaevastust iga mõne nädala tagant. Nii ärge imestage, kui keegi soovitab teie lõunavõileiva lahti pakkida pigem vetsu prill-laual kui oma töökohal, sest esimene on hulga puhtam paik. Seda pestakse-puhastatakse kordades sagedamini võrreldes teie klaviatuuriga. Vahest võtate sellest õppust? Aga see oli kõigest kõrvalepõige. Tegelikult tahtsin öelda, et peos hoitav mobiiltelefon on üsna räpane, sõltumata kas see on siis enda või võõra oma ning nõndanimetatud second hand müügist odavalt leitud telefon võib kaasa tuua ballasti, mis tungib kõige otsesemas mõttes teie persooni kallale. Kuna tualetist juba oli jutt tõusis viimasega seoses ühtlasi tänaseks viimaseks. Näiteks on hoiatus vältida, et teie taskuseade ei kukuks kempsupotti kuna see võib ohustada peale teiega teie kaaslaste elu. Nii maandati nädalapäevad tagasi USAst Kanadasse lennanud lennuk, kuna üks õnnetu vetsukülastaja oli asjal, olles oma MP3 mängija sellesse kõike neelavasse lehtrisse poetanud. Kuna lennundustöötajate lõpetatakse tänapäeval, et iga vales koos olev asi on potentsiaalne pomm, oli tulemuseks lennuki hädamaandus reisijate evakuatsioon lennujaama angaari koos järgneva mitmetunnilise ülekuulamisega. Lootuses, et suhtute nüüd tulevikus oma tasku ja pihuseadmetesse suurema respektiga. Siinkohal ka lõpetan.