Tere eetris portaal tehnolooga. Kommentaar esitab Kristjan Port. Eile, pühapäeval oli siis meie veebiviieteistkümnenda aasta sünnipäev. Kuuendal augustil 1991 postitati üks kiri tollasesse peamiselt suurte ja ennekõike akadeemiliselt töiselt tõsiste arvutite kasutajate Youzneti vestlustuppa nimega Altpunkt hüpertekst. Seega avalikustati eile täpselt 15 aastat tagasi idee ja lahendus, mida täna tuntakse kolme topeltveena. Täpsemalt edastas keset Euroopat Genfi maapõues asuva tuumakirjanduskeskuse füüsik Timbüanss liiv vestlusgruppi lingi, mille kaudu sai uurida ja proovida esialgsed uuelt veebitekitamise lähtekoodi. Tänapäevases mõttes ei olnud tegemist hiirega klikatava lingiga, vaid arvutikataloogi kirjeldusega, sest taolist interneti, nagu täna mõistame, juht toona ei olnud. Timbrendusli idee revolutsioonilise üks tahk seisnes selles, et kuna toona olid arvutikasutajad peamiselt hästi koolitatud spetsialistid, kellel polnud probleemiks keerulisemaid lahendusi rakendades arvuteid oma tahtele allutada. Seega puudus enamusel arvutikasutajatel motivatsioon tegeleda ideega pakkuda ülilihtsat juurdepääsu erinevatesse kaugel asuvatesse arvutitesse oleva dokumentatsiooni. Tänase interneti kasutajaskonna enamuse moodustavad aga just taolised tarbijad, kellele ei lähe korda hüperlinkide taga oleva oma tööd tegeva infrastruktuuri keerukus ja nemad kõik nõuavad just lihtsust. Siin sai juba välja öeldud ka teine revolutsiooniline idee, milleks oli siis olevate arvutite andmete paralleelne ja automaatne kättesaadavaks tegemine. Siinkohal on oluline rõhutada, et jutt käib ju veebist ehk hüperlinkidega infovahetuskeskkonnast, mitte internetist. Internet on tegelikult tehniline platvorm arvutite ühendamiseks ja see oli olemas tunduvalt varem kui aastal 1991. Kuigi täna peame tavakeeles internäiteks just seda VVV lühendiga hüperlinkide rakenduskihti, siis tegelik päris internet, mille peal täna 15 aasta sünnipäeva pidanud WWW toimetab, siis selle ajalugu ulatub külma sõja päevadesse alates hetkest, kui USA valitsus lõi 1957. aastal pärast venelaste esimese sputniku lendu sõjaväelise uurimis- ja teadusinstitutsiooni. Arpa Arpa üheks ülesandeks saigi tuumasõja tagajärgi vältiv aparalleelse automaatse infojuhtimissüsteemi väljatöötamine, mis sai esialgu nimeks Arp Anett. Ja selles Arpanetist välja kasvanud paljusid ülikoole uurimiskeskuseid ühendab. Anna vaatlusvõrgustik võimaldas juurdepääsuga eemalolevatesse arvutitesse läbi spetsiaalse sisselogimisel. Kogu edasin arvutimõttelises kõhus oleva info, valitsemine toimus aga individuaalselt vastavalt kasutaja võimetele ja huvile. Tänases fookuses oleva äsja sünnipäeva pidanud WWW ideeks oli aga tekitada arvutite vahele automaatne juurdepääs olulisele infole. Esialgu oli selliseks oluliseks infoks näiteks ligi 200000 teaduslikku tuumafüüsika-alast artiklit. Kujutage ette, kas oleksite internetikasutaja, kui sellest leiaks mõnisada 1000 artiklit tuumafüüsikast saaksite vahetada kohmakalt lühikesi faile või osaleda vestlusringides kus taas kord domineeriksid pigem teaduslikud probleemid. Paraku tahab informatsioon ise paljuneda ja seda tekib iga päev tohututes kogustes ja igasugustes eluvaldkondades juurde ka väljaspool tuumafüüsikat. Seega ootas ajalugu vaid hetke, kus informatsioon sai hakata tõhusamalt voolama. Edasi oli juba ka aja küsimus, kui sõjaväelaste teadlaste vajadusi täitvasse info- ja andmevahetuse arendamisesse andsid oma panuse pornograafia, tööstus ja seejärel muud kommertshuvi oma head, nagu näiteks ajakirjanduse reklaamija, lõputu loetelu kaupmehi. Vaevalt et ajaloost leiab ühestki teisest valdkonnast nii tormakalt arengut siia kõrvale tuua. Nii võibki öelda, et Timbonsli ei olnud geenius. Peaks alla jooni maja tõendama tema ülejäänud tegevus vaid ta oli otsija nagu tuhanded teised. Timmil lihtsalt õnnestus. 15 aastat tagasi avad oma koodilõiguga pudel, milles oli informatsiooni siin ilmselt aastatuhandeid kannatlikult oma aega oodanud.