Tere eetris anportaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar küünilisusest entsüklopeediast leiab seletuseks, et künism iseloomustab indiviidi, kes arvab, et inimesi motiveerib ainult isiklik kasu. Sõnad nagu lahkus, headus ja altruism saavad küüniku silmis kasuliku kaubamääratluse. Ehk keegi on lahke või altruistlikvaid hästi varjatud isikliku kasu saamise nimel. Nii saab näiteks seletada, miks on maailmas niivõrd palju arvutiviiruseid. Ilmselt on ju vähe neid inimesi, kes leiavad arvutiviirustest mingit kasu olevat. Kuid neid siiski on, väidetavalt ma mõtlen kasu saajelt. Nii on juba mõni aeg tagasi levitatud kuuldused, et suure osa arvutiviiruste taga on tegelikult viirusetõrje programme tootvad ettevõtted umbes samasuguse loogikaga nagu see, et maailma suured farmaatsiafirmad on oma kasumiahnuses paljude tänapäevaste haiguste tegelikult põhjustajad või vallapäästjad. Taolisel loogikal pole ju iseenesest midagi viga, seni, kuni inimestes jagub küünilisust. Keegi tark on siiski väitnud, et küünilisus on piiratud ressurss. See tähendab, et teatud küünilisuse hetkest alates tundub maailmvõimatu kohana elada. Aga elu läheb siiski edasi, seega jookseb künism varem või hiljem vastu seina. Tänase kommentaari eesmärk on siiski provokatiivset ja proaktiivselt inimeste künismi natukene Loitaja toit. Seda õnneliku tuleviku nimel hoolimata, et tee sinna võib olla vägagi ebameeldiv. Või kui kasutada küünikute enesemääratlust, et tegemist on valgustatud vabamõtlejate, ka kes on loobunud roosades prillidest, mille kaudu maailma vaadata. Vaadakem siis seda maailma ilma prillideta. Tehnoloogia vaatlemisele pühendanud Bloog nimega tekt pöördosutab viimaste aastate jooksul tähelepanu väärset sagedasele sõltuvuse teema esiletulekule meedias. Kindlasti olete kuulnud internetisõltuvusest arvutimängude sõltuvusest pornograafia sõltuvusest mobiiltelefonisõltuvusest veebisõltuvusest ja olgu lõpuks mainitud veel emaili või e-postisõltuvus. Kõnnikud näevad uue sõltuvuse laine taga ennekõike Ameerikas Runkide kolju pitsitajate ehk erapraksist pidavate psühholoogide soovi üha uusi ja uusi kliente enda juurde meelitada. On ju inimesele, kes viimased neli-viis aastat elanud iga päev koos mobiiltelefoniga, lihtne tõestada, et ta ei saa ilma telefonita või ilma arvutimänguga internetita ja nii edasi. Seega tunneb neist ära lõigatud inimene tühjusetunnet ja see on ju sulaselge sõltuvuse ilming. Kuna tavaliselt esineb kaasaegsetel inimestel samal ajal rohkesti stressi, on juba mainitud kolju pigistan lihtne autoriteedina väita, et tegemist on, mida ilmsema seosega, kus stress ja sõltuvus resoneeruvad. Ja kui vaene kannataja ei asu koheselt ning aktiivselt, see tähendab üldiselt ravitseja raha välja käies oma sõltuvust ravima ootab teda Est depressioon ja kõik muu kaasu, must ja tume tulevik. Võib-olla ongi küünikutel õigus ja osa sõltuvusi on tõesti kunstlikult omakasu huvides üles haibitud. Enne lõppu korra tänast sõltuvuse loetelu kokkuvõttes oleme mõtelnud arvuti antiviiruste, tootjate, ravimitööstuse ja erapsühholoogide konspiratsiooniteooriale. Ning nüüd paistab, et hõlp kasu haisu ninna saanud ka juristid. Wall Streeti investeerimistegevusele pühendunud tõutšeonzi välja antav investeerimine. Portaal pärans Online raporteerib viitega Suurbritannia Rodgers ja Nathani Ülikooli teadlaste värskele uuringule mis väidab, et e-postisõltuvuse taga on tehnoloogiliselt kaasaegne ja seetõttu hektiline töökeskkond. Ning töövõtjad, kes tunnevad, et peavad regulaarselt kontrollima oma e-kirjakasti võiksid ühendust võtta mõne juristiga ja tööandja kui sõltuvushaiguse põhjustaja käest kohtu kaudu hüvitust nõuda. Kui e-postisõltuvus on tõesti olemas ning tööandja kohustuseks on töövõtjad töökeskkonnakahjudest kaitsta, on hüvitis eeldamine sama loogiline kui segumasinasse kukkunud ehitaja puhul. Kui see nii peaks välja kujunema, aga vähemalt üks tark mees on küünikud iseloomustanud kui meest, kellel on 10-st korrast üheksal juhul õigus siis peab tõdema, et elame tõesti küünilist ajajärku.