Tere, muusikasõbrad on kuningliku biskviidi aeg niivõrd mõnusalt totra bändi nime kui king piiskuid. Taim oskas oma sooloprojektile panna tiiv. Meisse on seni tuntud kui šoti alternatiiv popbändi The beetabänd front man. Tema värskelt plaadist juttu ja muusikat lähema veerand tunni jooksul. Tulazzaa lugu siia jää Fifteen. Siin lood siia, jäämfiftsiin, tõusti topp kätt, kelle häält teame muuhulgas ka suurepärase trumme bassduo Šaya fiks chip power uuemalt plaadilt. Et rääkida aga Steve meisonist Alijas king, piskrid timis peame minema ajas tagasi. Aastal 1997 otsustas kolm sõpra, enim röökis, nende ühised tegemised võiksid võtta bändi kuju. Sündis üks olulisemaid bände briti alternatiivroki juhul kui seda üldse saab rokiks nimetada eriti ei saa, ütlen kohe ära ja parem ongi, sest igav oleks kõiki asju, kus ka kitarre on kasutatud rokiks nimetada de beeta. Bändi koosseis oli algul seesama Steve Messon laul ja ideed trummar Robin Johns kiitšeizamplist John McCain ja veits. Hiljem võtsid nad appi ka bassist Richard krintriin. Bändi kolm esimest EP koondati albumile, mis saigi nimeks Free ei piisa ja see on briti art popis väga tähtis märk igasugustesse aastaja elu top viie kümnetesse ja sadadesse kriitikud seda valinud kriitikute lemmik ongi beetabänd alati olnud suur müügiedu seda bändi siiski ei saatnud ja nii nad üle-eelmise aasta lõpus ka laiali läksid. Beetabändilt järgnes kolmele EP-le veel kolm albumit ja üks kogu loomingut hõlmav kogumik, mis ilmus eelmisel aastal, kui nende neljas album oli lihtsalt ilus. Ühe teel indi, siis beetabänd aastast 1999 ja väga kuulinimega Otsod do aastast 2001 on class beeta. Bändi iseloomustas perioodil 97 kuni 2001 see, et nad ei tundnud mingeid piire. Kriitikutele, kes neid armastasid, nad elu lihtsaks ei teinud. Neid kaardistada on raske ja nende juhtumil võib öelda, et ka mõttetu. Pisut siiski proovin anda ground, hiphop, ambient, dream, pop, psühhedeelia, post-rock, art-pop, Krautherok, elektropop mõjusid oli väga palju ja mitmed 21. sajandi moevoolud ennustas Beta bänd ette. Kusjuures need samad kriitikud, kes neid armastasid, ei ole seda minu arust vääriliselt hinnanud. Kui tuleb juttu indi muusika tänastest suundadest või tantsumuusika ja rocki kombineerimisest, siis nimetatakse neid päris protobände, 80.-test ja veel varasemast ajast ja nimetatakse juba 21. sajand bände beeta bändi. 90.-te lõpu plaadistused olid aga tõeliselt Novaatorlikud. Käib raid enne rääkisin, muusikast rääkimata ei peeta bändiga, kaasnev imidž, plaadikujundused, tekstid, videod, kontsert, show'd, kogu kompoti kokku võiks oma absurdi groteskne sürrealismi elementide poolest võrrelda kaasaegsete Superb ühe täielikult Debleeming lipsiga, kelle uus plaat on ka muide mega hea ja järjest paremaks läheb kui osa beeta bändist moodustas väga kreisi kollektiivi Eliend stiil. Messon jäi üksi ja tegema täpselt samasugust muusikat, kui ta tegi beeta bändiga. Kuna tema mõtlik, kohati isegi halav vokaal on väga eriline ja andis ka beetabändile suuresti nägu ja Meghan oli üks muusikaautoritest, muidugi siis võiks seda plaati puhtalt kõlapildi järgi kuuldes teadmata, millega tegemist pidada lihtsalt beeta bändi viiendaks albumiks, mis on tagasi hea igal juhul parem kui beeta bändi viimane plaat, kiirust Viros aastast 2004. Nagu beeta bändigi niga, king, piskrid, taimi muusikast kostab läbi see, et muusika, autori kõrvaring on väga lai, piirideta tegemist ei ole mingi gene muusikuga. Kui palju me teame tänaseid indie rockbände, kes kuulavad indie-rocki häid nimesid, kusjuures teevad indie rock ehkki sageli päris head. Aga laiemalt vaadates on see värk ikka nii kuradi kitsas suures koguses. Pikapeale ja aeg-ajalt töötab see ortodoksne indie rock, mida tänapäeval sageli õigusega muide haibitakse. Ära tüütab ära Kinkpiskrit, Taimiga meenuvad mulle albumid nagu Radio Wave kännilt, meil pink Floydilt ja mitmed teised mis ei ole popajalugu nii palju mõjutanud, kui nad teda vääriksid, aga teisest küljest iga asi saab täpselt nii populaarseks kui vaja. See ongi huvitav, kuidas need protsessid toimuvad ja mõjutada saame me neid üpris vähe. Ka king piskrid taimist, mis tegelikult alustas juba aastal 2000 kõrvalprojektina beetabändile ei tule kindlasti mingi hitt ei Eestis ega mujal. Paljude jaoks jääb see tema debüüt pikk plaat riigialbumiks minu jaoks on see dream poppeaaegu. Ideaalis käib mahepala beibrofeed. Alati võib nuriseda, et mingi sama artisti varasem album oli parem või et üldse on maailmas juba kogu muusika ära tehtud ja ka selliseid asju on keegi juba paremini teinud. Mina olen muusika osas optimistlikum laias laastus muudes maailma asjades ma seda muide ei ole. Ja arvan ka, et sellist asja nagu beetabänd ei ole keegi varem teinud, kindlasti mitte sel kujul. Neid komponente kokku pannes ja täiesti oma muusikalise loogika maailma luues ja praegu mängiv king piskut taim on loogiline jätk beetabändile meeleolult, mitte stiililt, aga tunnetuselt võib olla maailmanägemiselt millest muusika ju tuleb. Ma võrdleks istikuid, taimi, plaati, Simmnuaarile, kelle tänavust debüüti. Ma olen ka selles saates tutvustanud king piskut, taim on seejuures vähem raadiofestivali ja mille iganespärane. Kui nüüd see top käti tõustimisega alul kõlanud pool nihkes peo lugu välja, et siis on see plaat pigem hõllandusliku, on selline lahe sõna eesti keeles. Ma näiteks ei mängisid plaadilt täna minutist väga šeff i lõppu Kraftwerki või peaks ütlema kööki. Tänapäeva Eestis. Metal piskuid on selle nimi ja väga ilusat aeglast lugu, tõueiu vokk. Need jätaks teile endale siis välja töötada. Aga eetris nad kaovad võib-olla ära. See on rohkem niisugune koduse kuulamise värk, kui ühe aeglase ja südamliku looma riskin teile siiski lasta, see on Rising Son räägib oma nurga alt poistest ja tüdrukutest ja lisavokaal Helena.