Tere eetris on portaal tehnolooga. Kommentaar esitab Kristjan Port. Suurbritannias välja antavaid teadustulemusi populariseeriv-ajakiri uus teadlane ehk New Scientist hoiatab ühiskonda infotehnoloogia tudengite eest täpsemalt introvertsete endasse sulgunud nohikute eest. Nimetan taoliste klassikaliste sotsiaalse käitumispuudulikkusega tibude näol tegemist suure tõenäosusega võimaliku kurjategijaga. See uudis paneb mõtlema koduse IT Kolledži, ülikoolide, infotehnoloogiaosakondade turvalisuse ning ka kaudselt kogu ühiskonna julgeoleku pärast. New sajandist viitab USA Burdjo Ülikooli teadlaste vastavale tähelepanekule. Vaatluse all oli 77 IT-üliõpilast, keda pinniti anonüümsete küsitluste abil valgustama oma elu hämaramat külge. Muuhulgas küsiti, ega vastaja pole juhtumisi tegelenud mõne kuriteoks kallifitseeritava teoga, nagu näiteks kasutanud varastatud võõrast võtmesõna tunginud võõrasse arvutisse, hankinud kellelegi võõra krediitkaardi andmeid, kirjutanud või kasutanud arvutiviiruseid oma vääritu elu rõõmustamiseks, helistanud nõndanimetatud tasuta kaugekõnesid ja nii edasi. 77-st IT-üliõpilasest 68 tunnistasid anonüümsuse varjust et nad on mõnes ülaltoodud kuriteoks klassifitseeritavast teos süüdi. Kuna küsitlus sisaldas ka psühholoogilisi teste, huvitas uurijaid, kas kuritegudega oma aega täitnud IT-üliõpilased erinevad millegi poolest ülejäänud üliõpilaskonna keskmisest. Nagu selgub konnad märgatavalt introvertsemad ehk endasse sulgunud omad võrreldes teiste erialade tudengitega. Uuringu läbiviijad tunnistavad, et nende tulemused sarnanevad natuke filmides ja meedias kujutatud kuriteoga rajale sattunud arvuti friikide stereotüübiga. Eks igaüks suudab mõne taolise häkkeritüübi oma mälusoppi filmi kartoteegi meelde tuletada. Samas tunnistavad teadlased, et nende valim oli liiga väike laiaulatuslike mate järelduste tegemiseks. Nad tuletavad meelde oma varasemat sarnase metoodika uuringut Põhja-Ameerika mandri teises suurriigis Kanadas, milles olid vaatluse all kunstiüliõpilased. Nende puhul leidjad pahandustega tegelevad just pigem ekstraverdid. Üheks võimalikuks seletuseks peavad nad, et tõenäoliselt on kunstidega tegelevate loomuses olla tähelepanu keskmes. Erinevalt itimeestest ja naistest. New sajandist otsis USA teadlaste töö tulemustele kommentaare IT turvaspetsialistidelt. Oxfordist arvati, et intra võrdsus võib olla seotud teatud tüüpi IT-kuritegudega. Näiteks oma kodus põhiliselt ja nagu öeldakse, arvutis istub, viirusi kirjutab ja võõrastes arvutites seikleb häkker, kes laseb enda ligi vaid väheseid sõpru, on üks võimalik kurjategija tüüp. Teisatena üha populaarsem. Ettevõtlusele orienteeritud IT-kurjategija peab olema pigem ambitsioonikas, ekstra verd, sest tema eesmärk on hankida kiiret majanduslikku kasu, mille ta kasutab ära pigem edevalt kui vaikselt. Oma kokkuvõttes kutsub New sajandist meid siiski unustama vaidluse, kas kuritegudega tegeleb pigem introvert või extrovert. Selle asemel tasub imestada ja pead kratsida teadmises, et 88 protsenti IT-tudengitest on tegusad kurjategijad.