Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Taas ootab ees töömeres vaba saarekest meenutav nädalavahetus et tööst kuiva jalaga sellele jõuda ja seal püsida. Arendan täna teemat töisest produktiivsusest. On ju viimaste aastate jooksul palju kõneletud sellest, kuidas uus tehnoloogia suurendab tööviljakust. Vähema tähelepanu all on jäänud jutud, et kui töötaja kasutada on uus ja edev tehnoloogia ime siis selle hetkeline mitte kasutamine põhjustab järsku viljakuse langust. Veelgi hullem, kui seda imedabast seadet kasutatakse mittesihipäraselt. Kasutades näitena tööandja investeeringut arvutitesse lootuses kasvatada töötajate tõhusust, siis on arusaadav, miks tööandja vaatab viltu, kuid töötaja laua tagant ei kostu klaviatuuri naginad vaid pigem kohvitassi rüübet meenutav heli. Mõne uuringu järgi ei tasu aga kohvisõltuvusele erilist tähelepanu osutada, sest sellega võrreldes on olemas veelgi suurem sõltuvuse tekitaja. Nii väidab vähemalt üks aasta vanune uuring, mis tuvastas, et üle poolte uuringus osalenutest täpsemat 52 protsenti olid nõus loobuma hommikusest töö alustus kohvist. Kui valida oli kahevahel, kas internetis surfamise sessioon või tass kohvi. Täna võib julgelt väita, et internetiühenduseta töökohti jääb üha vähemaks ja nendel, kellel on ühendus, kasutavad tööandja vahendeid rohkem või vähem ka oma meelehea leidmiseks. Jämeda kooline loogika, mis lahutab palgaga kinni makstud teisest ajast töötaja isiklikuks meeleheaks kulutatud aja ja eriti täpse arvutuse puhul veel selle aja jooksul kulutatud elektrienergia IT-infrastruktuuri amortisatsiooni siis loogika ütleb, et firma omanik annab otsest majanduslikku kahju. Samas on olemas ka uuringud, mis väidavad otse vastupidist ehk kui tööandja võimaldab töötajal tegeleda töökohal ka isiklike asjadega, tegeleb sellesama töötaja oma kodus tihti vaba aja asemel vastutasuks töiste asjadega. Ning USA-s Marylandi ülikoolis tehtud uuringu järgi selgub, et kodust tööle kulutatud tundide arv ületab tööl kodule pühendatud nõndanimetatud kaotatud tundide arvu. Ehk teiste sõnadega. Tööandjale on kasulik võimaldada oma töötajale vabadusi ennekõike interneti kasutamisel, sest enamus töötajatest teeb selle omal vabal ajal kuhjaga tagasi. Tööandja põhiline mõõdu pooleks, seega töötundide asemel pidada arvet tööülesannete sooritamisel. Lisaks on näidatud, et internetist leitud informatsioon tekitab töötajate vahel arutelusid ja seob selle kaudu kollektiivi omavahel paremini kokku. Vähemalt ühes uuringus on isegi soovitatud töötajatel tegeleda iga päev mõne ühise arvuti või internetipõhise mänguga, mis omakorda aitavad kaasa nii aegsele kui ka töövälisele suhtlemisele. Loomulikult leiab alati mõne kuivetanud uurija, kes toob meepotti oma tõrvatilga ja rikub töiselt kõikelubava idülli. Eeldades siiski tõde muutub kriitikat ära kuulates tugevamaks, olgu tänase kommentaari lõppu toodud. Seitsmendal septembril algab Ameerika jalgpalli hooaja eel ilmselt tööandjate hirmutamiseks mõeldud uuring Chicagost pärit tööjõuanalüüsifirma Challenger Greya christmas. Nad uurisid, kui paljud töötajad tegelevad töö ajal oma virtuaalse Ameerika jalgpallimeeskonna juhtimisega. Väidetavalt on selliseid töötajaid seal 36,8 miljonit. Arvestades, et keskmiselt kulub sellele 10 minutit päevas ehk tund nädalas. Aga tuletan meelde, et umbes sama palju kulub ühe mõnuga joodud mittetöise kohvitassi peale ja seejärel inimesi ning mitte töised tunde ja jalgpalli hooajale pühendatud nädalaid kokku lugedes sai firma tulemuseks, et USA majandus kaotab igal nädalal 1,1 miljardit dollarit. Kui sama loogikat jätkata, siis võiks USA majandus oluliselt võita, kui normeerida töised kempsukülastused jäära keelata ringutused ja pliiatsi näksimised. Õnneks ei kehti seesama reegel Eesti puhul sest meie rahvaarv on nii väike ja töötavate inimeste arv veelgi väiksem, et saadav kokkuhoid ulatuks vaid mõne tühise miljonini, millest ei saanud õieti mitte midagi. Seega võtke rahulikult, tundke vabadust ja head nädalavahetust.