Noored. Ja nüüd teie eesti lugu. Tere. Georg Otsmaailmas saade on pühendatud Georg Otsa 100.-le sünnipäev päevale 21. märtsil 2020. aastal. Miks armastati ja jumaldati Georg Otsa Nõukogude liidus ühel kuuendikust maakerast ja miks armastati ja jumaldati Soomes räägivad kultuuri saadikud Soome sillal kulle raig ja Peterburi sillal. Jüri Trei. Saatejuht on Piret Kriivan. Kui rääkida saates pealkirjaga Georg Otsmaailmas, siis ilmselt ja päris kindlasti tuleb alustada sellest, kus Georg Ots sündis. Ta sündiski maailmas selles mõttes Petrogradis. Täiesti õige sündiski puhkpilliorkestrihelide saatel on tema ema talle öelnud et parajasti marssis mööda mingi orkester, kui ta Georgi haiglas sündis. Arvatasti võib olla ka see nimi tuleb sealt. Jah, mingile pühakule oli see see haigla lihtsalt pühendatud ja ja seda ta ise räägib oma intervjuus. Ja see tema nimi mitte ainult siis Georgia haiglas, aga see on ka seotud sellega, et kui me otsisime seda kirikut, selgub, et, et aga seal vaikselt ristiti. Tõenäoliselt see võib omavahel kasse seos olla selle nimega. Jah ja nüüd tänapäeva põigates Peterburi hinnas on üks väär, ma ei tea, kuidas seda eesti keeles väike väljakuke, väike palk, tema väike park on pühendatud talle. Seda teatasid mulle Peterburi fännid. Park on saanud Georg Otsa nime, jah, kas ta nüüd lausa park on, aga niisugune väiksemõõduline haljasalal. Ja seal on praegu niimoodi, et plaan on 20 aastat tagasi, kui sai tehtud ettepanek, et alustada neid just selle Georg Otsa päevade raames ka, et Tallinna ja Peterburi kultuuri ja majandusalase kohtumisi, mis nüüd 20 aastat on praegu on plaanitud niimoodi, et sel sügisel Tallinna kord on minna sel aastal Peterburgi. Praegu tehakse ka siin ühte filmi Georg Otsast. Juhul kui need Tallinna päevad toimuvad nüüd sügisel, et siis seal on plaanis avada just sest väär see Peterburi siis ettepanek, et see on ohta, on see kant ja see on see, kus me otsisime, et kus see maja on. No mõte oli selles, et mujale siis mälestustahvli, nonii, nagu koidule kroonlinnas panime, aga sõja ajal juba see maja põletati ära. Ja nüüd see kant seal midagi ei ole maja ega jäänud, aga plaanis on siis jäädvustada Peterburi linn tahab siis jäädvustada seda kanti. Väga õige tänapäeva veel Nadopteerusid pere kontakteerus 20. aastal Eestisse ja nad olid karantiinis nadolid Narvas kaks nädalat karantiinis, et niivõrd siis sarnaseid asju elu pakub vahetevahel. Ka Venemaa laiemas plaanis on Georg Otsa elu käigus ja muusikalises karjääris äärmiselt oluline ka teise maailmasõja kontekstis. Et just nimelt tänu laulule ta vist pääses tööpataljonist tänu lauluoskusele. Vähe sellest, ta pääses kringel. Saatmisest nii palju ma tean, Maretiga me oleme rääkinud ja sellest kunagi ka teatrisse tuli juttu, et ja Ernesaksa, kui ma mäletan, oli juttu sellest. Kuna Georg Ots, Karl Ots oli laulja, et siis tegelikult ta pääses sinna Eesti korpuse siis sellesse ansamblisse ju koorilauljana ja sealt siis algas nagu tema karjääririndel need esinemised ja nii edasi. Sellises Jaroslavlis see oli jah, ja seal seal sai ta oma esimese solisti kogemused ja seal sai ta veel ühest väga tähtsast asjast aru. Tema laulis Eesti haavatutele, kes seal olid paranemas ja laulis väga lihtsalt laulu Vaikne kena kohakene või väike kena kohakene. Ja meestel olid pisarad silmis. Ta mõistis järsku. Ta on võimeline oma lauluga esile kutsuma emotsioonielamust, et selle kunstiülesande kõige tähtsama eesmärgi. Ta tabas seal juba Erabeli 22 aastane või 21 aastane ja, ja ma arvan, et see, see pani asjad paika, et ta teadis, et ta on võimeline emotsiooni tekitama ainult siis, kui ta ise elab sellesse sisse, mida ta esitab. Sõja ajal tegelikult oli ta perekonna jaoks lähedaste jaoks ju kadunud, surnud paljude arvates. Isa teadis, muide, see on huvitav, et siit sammast ju kõrvalt majast 21.-st koolist ehk rauakoolist ju siit nad läksid laevade peale ja need mitmed laevad, mis siis põhja läksid, üks siis kus Georg Ots peal oli ja need kirjeldused, kuigi ta oli ujuja hea ujuja, aga külm vesi ja et viimasel hetkel siis päästeti, tõmmati ta veest välja ja paljajalu siis seal 10 testimehed, kes just tänu ujumisoskusele pääsesid. Nüüd enne kui me räägime sellest, kuidas Georg Otsa populaarsus kasvas üle suure nõukogude liidu ja Soome, siis millal ta Estonia teatri lavale jõudis? Peaaegu kohe, kui ta tuli 44. aasta oktoobris. Sellepärast paljud solistid olid ära sõitnud, Rootsi läinud Ants lauk. Ta kirjutas Milviljaidile kirja, et kallis Milvi. Me hakkame kõrbelaulu tegema. Tule tagasi. Aga kallis Milvi ei tulnud tagasi ja nii olid paljud teised läinud. Lihtsalt see oli mõnes mõttes olude sunnil. Ta laulis hästi, ta oli kena väljanägemisega ja sellest anti ka Milvi Laidi-le teada siis, et meil on olemas prints opereti prints setule aga ei midagi. Ja tal oli ju väga palju rolle, jõuan 40 953, selles vahemikus. Noh, neid võib üles lugeda, ma ei hakka neid praegu üles lugema, aga nüüd on teada, neid oli väga palju. Nii palju peab ütlema, kui seda saadet, kes kuulavad, et mitte kunagi ei tohi mõelda, et sa sünnid kohe printsina. Ester Lepa, kes oli minu õppejõud ja astrit minu kolleeg teles nendega tihti me rääkisime sellest, et algul Georg Ots oli laual väga puine, tal oli kõva Treimulo, Ta hoidis klaverit kinni ja ega ta ei olnudki nii, nii väga. See kõik tuleb tööd ka ja niisuguse eneseharimisega ja kahtlemata Ta sa pead olema valmis võtta. Väga huvitav on see, mul tuleb isegi meelde Estonias, et tudengina ja tema oli kahju, tudeng jah, nad ju paralleelselt õppisid praegune Georg Otsa muusikakool ja ja otsekohe tuli see konservatoorium. Nad õppisid, olid koorilauljad, aga sealsamas nendele anti vaikseid osasi ja need vaiksed osad seal saaretski jääks. Et ta õppis selle ära ja ta sai lavale. Vot kui see isa ja ema üllatus oli hoiat. Poiss on laval, laulab selle lühikese fraasi, sealt duelli fraasi. Me kõik õppisime seda ja me pidime sedasama moodi laulma, kui keegi haige oli. Sa räägid, sa retski? Täpselt esimene. Tal oli nagu see marssalikepp Kaagotised ta vaikselt õppis ja kui nüüd keegi haigestus, siis ilusti tegi, võtame järgmise, tegelikult ju oneegin ju ja, ja need olid samamoodi. Sa oled valmis olema jah, õige, ta on ise rääkinud, kui puineda oli algul ja esimene esimene osa oli tal tegelikult balletis Kalevipoeg, kus ta sai hiilata Mismõttes selles mõttes, et esitas päikest. Aga, aga seda sellest puisusest on ta ise rääkinud, et tal oli väga kandiline see lavaline liikumine. Väike lühike kõrvalepõige etteruttavalt Jüri, siis kui sina olid Georg Otsaga koos laval, siis puisusest ei olnud enam ammu märkigi, ju siis oli ikka suurmeistriga. Ja no vot, see on nüüd see koht, kus mul praegugi hakkasid sipelgad jooksma, et et kui Rigolettot, kui Georg tuli lavale seda osa Kuusik ja mitmete esitasid, et kui Georg tuli lavale meie, siis seisime kahel pool, me pidime need ülbed ja halvad olema ja ta roomas meie vahelt ja laulab, andke tagasi mu tütar ja iga kord mul hakkasid sipelgad jooksma, kui teised laulsid seda rolli. Mul oli üks kama kõik roomata või Rooma ja ma mäletan, ma võtsin etenduse lõpus grimmi maha ja ma ütlesin poistele. Et huvitav, et mul sipelgad alati jooksevad, kui Georg seal meie vahel roomab ja poisid ütlesid, on meil ka ja siis keegi orkestrist ütles, et tal ka see tähendab, et seal midagi niisugust, mida teistel ei olnud. Lähme sõjajärgsesse aega tagasi missuguseks Georg Otsa elu kujunes just nendel esimestel sõjajärgsetel aastatel ja kui palju tuli Georg Otsal raskeid valikuid teha. Igast tuli. Kindlasti tuli, see puudutab oluliselt tema isikliku elu. Esimene abielu kestis pool aastat, noor naine jäi maha, kui ta laevaga lahkus, nagu Jüri rääkis, siin, nad ei saanud kunagi enam kokku. Jaa, Jaroslavlis siis tekkis ju see situatsioon, et ta tutvus aastaga vastasaarega, kes juba oli vana tegija, selles mõttes tallis Estonias balletti tantsinud. Ja mujal ka ja seal tekkis muidugi siis armastus noorte vahel. Ja, ja kuidas paariminek seal oli, seda ei oska keegi öelda, sest teadet ju eelmise abielu lahutamisest ei olnud. Aga ma kujutan ette, kuidas võiks käia, seal oli ju saksi nimeline büroo, nagu ikka oli Venemaal ja Nõukogude liidus läksid sinna võib-olla andsid oma leivatalongid sellele prouale seal panijad lihtsalt kirja ja oligi kõik. Et raske tagantjärgi kindlasti ja ma arvan, see vormistati, see lahutus juba hiljem Eestis ja siis oli uus abieluga maksev ja laps oli olemas juba Ülo, kui nad tagasi tulid, vanem poeg. Nii et see, see oli küllalt keeruline, see olukord. Aga poliitilises plaanis seal Jaroslavlis, see juhtuski, millest kõik räägivad, et oli KGB agent ja seda ja toda. Mina olen selle väga paksu toimiku läbi töötanud Tõnis Mägi, 16 kus olid need väljasõidutoimikuid ja see oli hästi põhjalik. Ja seal on niisugune, sest kortsus ja katki sinine paber Jaroslavlis välja antud, kus on tema allkiri, kus ta annab nõusoleku midagi teha, teenida kodumaad näiteks mul täpselt meeles. Ja oligi kõik, ja kui ma mõtlen seda, et ta oli 21 aastane Euroopast tulnud sinna kohutavasse Venemaa viletsusse, kus murdusid täiskasvanud inimesed, nii et midagi ei ole imestada. Ja hiljem, kui ma lugesin, Indrek Jürjo, kaheksa osalist Eesti KGB tegevusest rääkivat sarja season ära mainitud moderaator tohi ja nii edasi, aga mitte midagi, eriti muud, mis ta tegi, mitte midagi, ta ei teinud selle eest seal paksust aeguse teda jälitatud iga kord, kui ta kuskil käis Soomes näiteks ikkagi oli jälle ettekanne selle kohta. Ja näiteks, et käitus nõukogude inimesele ebasobival viisil, laulis mingilt poe avamisel ja võttis vastu kasuka oma abikaasale ja nii edasi kõik niukest ema kirjavahetus. Kaliviedena tuleb aru saada, et need Estoniast me käisime ju, eks ole, seitsmekümnendatel ka Soomes ja kui sotsmaades, et kõigi kohta haavati ju väljasõidutoimikut. No mina küll ei teadnud nüüd kunagi hiljem, siis mul tuli meelde, keegi ütles, et arhiivis mõtlesin, et vabandust, et teised ei saa seda näha ise, et vabandust, et kas on minul seal väljasõidutoimik ütles kohe vaatama ja on, pandi laua peale. Vaatan, ja siis seal on kõik kirjas, nii nagu sa kirjeldasid, ja seal on kirjas, et et Jüri suhtles seal Soomes jälle selle kolleegiga, see kolleeg saatis talle jõulukaardid. Olime Itaalias sama moodi, et Itaalias, kuna me itaalia keelt õppisime, et vestles Itaalias selle sellega seal ja nendel on omavahel kirjavahetus. See oligi, see aeg. Ei tähenda midagi. Aga samas räägime siis kohe sellest, kuidas Georg Ots Soome sattus esinema. Kuidas see võimalik, esimest korda käis Georg Ots Soomes aastal 1938, mida üldiselt ei teata. Ta käis Eesti noorte ujumisvõistkonnaga, nad olid kaks nädalat Soomes. Soome lehed kirjutasid, soomlased võitsid. Soome lehtedes äratas tähelepanu see, kui palju nad laulsid. Nad treenisid, tegid trenni Pirital Se noorte ujujate meeskond ja seal ligi tal olevate majade elanikud kuulsid, nad laulsid vahetpidamata. Nii nad laulsid ka Soomes trammis sõites. See on Soome lehtedes ära toodud. Aga seda ei märgi Georg Otsa selles ankeedis väljasõiduankeedis mitte ühte korda, et ta varem Soomes käinud. Ta lihtsalt salgas selle maha. Aga 51. aastal pandi kokku neid niuksed esinemisbrigaade, ma ei oska neid nimetada. Need esinesid niuksed Kapustikutega aaria operett, song, nöör, noh, nagu oli kombel vene kultuuripäevad Jostust, nii pandigi kokku kunstnikud. Ei, ma nimetaks, sest see on lihtsalt niisugune segaraba. Apusnikon need teatri, need nalja või need õhtut niisugused nimetatakse Kapustnik, kõik on segamini seal kes tantsib luikede järve või seal partide tantsu, kes laulab, kes teeb nalja, et see on niisugune. Sega rosolje. Jah, selles esimeses delegatsioonis ühtlasi muidugi oli Moskvast Eestist oli Georg Otsa Olga lund ja, ja üks proua oli siis veel, kas oli malta rongi ja, ja klaverimängija oli ka. Ja see oli ta esimene käik. Aga pärast seda käis ta väga tihti lõbuks, avastasid Soome kergemuusika esindajad Jaakko pori näiteks ja Ozzy Runner lihtsalt kuulsid teda laulmas. Ja, ja siis nad hakkasid asja ajama, et ta saaks käia seal plaadistamas, aga see ei olnud mingi põrandaalune tegevus, see tuli leppida Nõukogude saatkonnas kokku, mis tähendab ka seda. Kaks kolmandikku selle eest honorari eest läks muidugi saatkonda, nii nagu väga palju hiljem seal töötanud õpetajad, vene keele õpetajad kuskil mujal ülikoolis atrid osa oma palgast ära andma ja tol ajal ju Paul Keres näiteks või need kipud kiilels või ükskõik kelle me võtame, kes kontserte andsid, et nad pidid oma sissetulekust. Ma rääkisin Ilonaga tagatoas, jah, et inimesed mõtlesid, et meil on palju raha, aga et me pidime suure osa sellest sissetulekust lihtsalt lood. Klaadistamas tõika andis kontserte ka need võrdselt nii plaadistas Soomes kui ka andis kontserdi. Ja no näiteks jaanipäeva aegu siis teda ju lausa lennukiga lennutati mööda Soomet ühest linnast teise. Aga ma ütleks, et need plaadistamisi olid, on tegelikult rohkem ikkagi praegu üle üle saada. Arhiivis on ligi 70 niisugust, ma ei tea, mis on eesti keeles kanda Nauga see esmane plaadistus, esmane lindistus, mis tehakse, aga no see, see, see, see Kunuse hakkas levima tema kohta imeline bariton, imeline välimus, vastupandamatu ja nii edasi. Ja kui ta ametlikke delegatsiooniga sinna läks, siis ma lugesin lehest, isegi see asi märgiti ära kooli. Soome Soome haridusministri vastuvõtt. Ta rääkis prantsuse keeles ministriga, et niuksed, väiksed asjad tähendavad ka teinekord väga palju. Aga no see välimus rabas ja, ja kuskil soome lehes oli kirjutatud, et 95 protsenti kontserdikülastajatest olid naised naised siis kes lava ees thats, täpselt samasugust tantsu tegid nagu tänapäeval. Noored tüdrukud seal jah, et ta ikkagi superstaar nagu rokk-kontserdil tänapäeval. Nojah muidugi, aga Soomes jäigi temast ikkagi mulje, kui, kui Jahani õhtuse külavahe tee ja valgete kaskede trubaduuriks. Ta käis ta Danilo oli, tegi seal, eks ole, ja siis iha kott, aga Jaago seal päris kriitilise vastuvõtu, teda ei peetud sobivaks jaagu. Ja, ja nii need asjad siis läksid, et ooperi opereti lavale ta ta käist lõbusat leske tegi kaks kordagi. Aga põhiliselt oligi selle kergema poole peale, aga sellest hoolimata oli see tähtis, ma ütlen, et tema oli soomlaste jaoks väga pikka aega. Eestlase koondkuju viimane laev lahkus Helsingist oktoobris 39 ja uuesti läks käima 65 juulis ühendust ei olnud, Eestist ei teatud eriti midagi. Ma kujutan ette, et Saaremaa valss, mis 57. aastal lindistati seal ja mis oli selles hitilistis pool aastat esimesel kohal. Ojakääru rannakolhoosis oli teine pool. Ja siis et Saaremaa kaudu ma kujutan ette, soomlased mõtlesid, et Saaremaa nagu oleks Eesti ja ots on eestlane, siis niuke side. Aga kui palju neid plaate ta siis salvestas seal naabrist vastust ja soome keeles kõike? Ei, hullult palju ei saa kindlalt. Kähku pealt kindlasti tegi, kui me võrdleme praegu neid lindistusi on teinud, eks ole ka Venemaal või et üllatus oligi selles, et et kui nad käisid tollal Leningradis, siis, et teatud asju nad tegid käigu pealt, tõenäoliselt need sõnad kiiresti tõlgiti. Lauldi sisse. Georgi pluss oli ju selles, mida me siin nägime raadios ja televisioonis ka, kui need saateid tegime. Ta võttis noodi, ütles, teeme sellest laulust laulu ja ta kohe laulis. Tal ei olnud vaja seda, mis teistel lauljatel, kes nooti ei tunne, et siis kontsertmeister toob seda nooti ja õpetab seda laulu talle. Tal ei olnud seda vaja, see oli kõik. Soomlastel on sellest päästust, Ozzy Ranne, kes veel elab ta üheksanda aasta vana Podolski helistas meile ja meie need lindistamise või need stuudiod olid väga tagasihoidlikud ja see oli kallis asi ja Podolski helistab mul vaja üks mees trummi juures, ta rääkis aktsendiga vist Podolski, et see oli naljakas või soome keelt, rääkis ta vähemalt niiviisi aktsendiga. Aga kõik oli selge. Seal oli kolm meest, neli meest, maksimaalselt võeti laeva pealt rongijaamast ja mindi sinna stuudiosse. Ja esimese korraga tehti ära see asi ei olnud vaja mingisugust järeltöötlust ja kost maa. Sügislehed, seda ta laulis prantsuse keeles, öeldakse vaima fonoteegis. Ja kohe ühekorraga. Ja Peterburi kontserdid ja samamoodi, kui sa vaatad, et see on kiiresti kokkuklopsitud, orkester seal ja juba päev hiljem teevad nad seal kontserti annavad kontserdi, muidugi olid ka need, ütleme, suured, need professionaalsed nii nagu siin Sauli orkester, estraadiorkester, seal muidugi, Venemaal olid ka need suured riiklikud ja, ja noh, see oli, kui sa neid lindistusi kuulnud, muidugi, väga soliidselt tehtud ja nii edasi, aga väga palju oli ka neid käigu pealt tehtud kontserte. Nonii ta soomes sageli tegijast Kas vastab tõele see jutt, et soomes olla otsa pärast isegi rongiliiklus peatada? Jaa, Vainik alas seda ka räägib. Ma kuulasin raamatut kirjutades läbi kõik otsa intervjuud meie Eesti Raadio arhiivis. Ta räägib ise seda juttu ja seal, aga ma ei suuda praegu täpselt meenutada. Igatahes vastutulek oli nii suur inimeste poolt ja südamlikus rong pandi seisma nii et ta jõudis ta kontserdile jõuaks ja see oli niisugune, see juhus on olnud. Ja Georg Otsa puhul oli ju seega, et, et Nõukogude liidus ju heliloojad kirjutasidki paljud Georg Otsale, et nad teadsid, et, et see, tema interpretatsioon on nii tugev, et isegi kui ta on keskpärane laul, siis Georg laulis selle heaks. Et oneegini roll või Mozart võluflöödi, kui ta tuleb selle linnupuuriga saali sisse läbi rahva ma linnupüüdja hõissessaa, eks ole. Jah, Mozartist mulle meelde, kui raamatut tegin, siis ma helistasin Neeme Järvi, ta oli Floridas, ma ei saanud siin rääkida ja tuli kuidagi jutuks, et ta oli nii populaarne, ühel kuuendiku maakerast ja staadionil oli 30000 inimest, Iroy staadion Leningradis, et justkui tore. Neeme Järvi ütles mulle telefoni, mis asja. Ta oleks pidanud Kesk-Euroopas liinis Mozartit laulma, aga mitte seal karjuma staadionil. Aga see ei olnud ju võimalik seda teostada. Keda Georg Ots Soomest siis põhiliselt laulis, kas eesti heliloojaid ja ilmselt ka Vene heliloojaid? Ju väga palju ja, ja tema jaoks kirjutanud näiteks Rauna lehti ning kes käis väga palju Eestis seal veel sillaasjus, seal see koostööprojekt kunagi ja, ja oli väga huvitatud Georgi karjääri edendamisest, on kirjutanud talle laulu ja millest see laul räägib ja mis selle laulu pealkiri kas oli, muutuvad laulud ja no nii seda me võiksime kuulata. Kuulame Georg Otsale kirjutatud laulu ja muutuvad laulud. Seega enne. Nüüd hõini. Stan. Kõige enne me. Ega. Eneri. Mine. Ilmselt ikkagi enne, kui Georg Ots sai Soomes kuulsaks ja armastatud lauljaks. Enne seda oli ta Venemaal väga tuntud juba. Teriks oli, ütleme see, mis ma ütleks küll pigem seda, olid üksikud lavastused, viiner, olis lavastama soneeginid ja siis 49. aastal ja siis ekslegend temast Venemaale. Et Eestis on niisugune noor väga hea laulja ja sealt hakkas hargnema ja tegelik kuulsus tuli ikkagi sellesama mister yksi aariaga ja selle filmiga tsirkusprintsess, mida ta ise pidanud millekski ei mingiks kunstiliseks saavutuseks. Aga pärast seda ükskõik mis kontsert oli, ta ei saanud lavat lihtsalt enne ära, kasva, jääb rongile hiljaks lennukile, ta pidi seda laulmata pidi ja veel mitmeid kordi, nii et see on see aaria, mis tegi ta Venemaal kuulsaks. Ja oneegin muidugi, siin peab ütlema ühte asja vot see, mis oma nendes raamatutes ka kasutad selle Veera poolt vastavalt soo. Et see oli nüüd Kirovi ehk Maria teatri nagu öeldakse, primadonna olnud, aga hiljem ta oli arhivaar juba vana prouana ja minul oli õnn ja au veel temaga kohtuda. Ja ma sain väga palju huvitavaid asju just selle arhiivi jaoks selles mõttes, et ta viis mitte pidi Maria teatri arhiivi, kuhu üldiselt ei lasta kedagi ja siis ta näitas, et kõik need, et näed, Jüri, et meil on kõik kirjas siin, et 40 korda deemonit siin meil käinud laulmas nii palju sealoneeginit ja nii edasi, sest kahtlemata deemon on niigi, olid need rullid, mis lõid laineid ja vot, seesama, et kui me räägime selle mister yksi eel, et et need, Ma ütleksin niimoodi, et need riiklikud preemiad, see noh, nii nagu ikka need preemiad on, et see on teatud paka suh on niisugune, et oli vaja näidata parteile ja valitsusele, et oi, et Estonias on vene ooper Tšaikovski Jevgeni Oneginit ja midagi tuleb kuhugi. Jüri, aga siin peab meeles pidama minu arvates seda. Me võime olla ükskõik mis meelt Stalini preemiast või Lenini preemiast. Ega neid ei antud ikka niisama, et ma olen nagu pidi olema tase. Selles mõttes need ei olnud päris, aga ta oli ikkagi poliitiline, seda nojah, muidugi muidugi muidugi. Aga, aga jah, et see mister X oli see, mis tegelikult ta igatahes selle laiakuulsused, kui me räägime, et üks kuuendik maakerast jah, aga ooperi publik on ooperi puhulikega, siis see on alati kitsam kui, kui, kui see publik, kes, kes kas kontserti või estraadi või midagi jälgi filmi. Kui palju ta siis Venemaal kontserte andis? No suurlinnad kõigepealt noh, kui me võtame Venemaa või võtame Nõukogude Liitu, et kuidas me võtame nüüd toodame Nõukogude Liidu ja et üldiselt ta ju esines küllalt palju kindlasti Leningradi ja Moskva olid need kohad, kus noh, ütleme juba, arvestades nende teatrite taset ja nii edasi. See vastus sellele küsimusele, kui palju oli kontserte, ma arvan, me ei saa kuskilt, sest et niisugust statistikat eraldi ma ei tea, kuidas seda välja võtta, Ta kuskilt arhiividesse on võimatu ooperirollid, mida ta tegi, need on ju kõik olemas ja aastaarvud ja, ja osatäitmised, aga, aga kontsert oli ikka väga-väga-väga palju, nii et ta oli hommikust õhtuni nagu öeldakse, lennus kodus väga vähe. Ja need reisid olid pikad muidugi ja kurnavad. Ega see elu kerge ei olnud, kui me mõtleme, et see oli lihtsalt üks roos, rooside tantsimine ja lõbu. Ega see nii ei olnud ikka füüsiliselt raske ja igasugused rasked valikud ka elus, ega see kerge ei olnud. Aga kui palju oli siis Venemaal selliseid fänne nagu Soomes, et kas, kas Venemaa kontserdid olid ka nagu rokk rokkstaarid? Kohtas Veera Ostolt soo rääkis, et kuna temaga tihti kohtusin ja ta näitas neid kirju ja värke, et üks huvitav moment on, et, et noh, me teame publiku ja publiku vahet Leningradis ja Moskvas, et et need sajavad, et siis inimesed jäid peale etendust peale kontserti. Nad olid poole ööni tükk tegemist oli, et seoltult sovoga ütles, et näiteks et kuidas Georg saaks sealt teatrist välja, sest need sajad inimesed piirasid seda teatrit ja see oli tükk tegemist, et sealt vaikselt minema saada. Vaata, ütles huvitava asja, ütles, et vot näed nii, et need sajad ja sajad lillekimbud ja kõik, mis olid ja, ja kirjad selle juures, et ega Georg ei tundnud nende vastu väga huvi, et, et ta jättis need kõik sinna veerge. Paistab, et see Veera oli niisugune usaldusisik selles mõttes. Et ja siis ta ütles, et näed, et et Georgil olid need, et need alati ütles, et need jäävad siia sinu juurde, et et neid ma siit kaasa ei võta. Ja see publik Venemaal oli võib-olla natuke teine. Mul tuleb lihtsalt meelde see, kui vaimustatud olid tsaariaegset pits valgete pitskrae tõlgetega haritud daamid, temast jällegi pisiasi, mängib georcarloitš. Vähe sellest, et ta oli kena ja sirge rühiga, aga ta oskas keegi anda nii nagu ei keegi teine. See on see, et keegi kuulis, ta räägib prantsuse keelt soome haridusministriga niukses asjadest sageli piisab, need annavad oma värvingu. Aga, aga eestiseks tema naistepoolne jumaldan lahti kõrbelaulust, ikkagi 46. aastal meta Kodanipork Maret tõde on ju rääkinud, et lihtsalt asjand, etenduse piletid, kuid sest et ja seal tagaukse juures tunglesid ka eesti neiud, nii et noh niisugune vaimustus oli üldine. Georg Ots oli ju ka keeleliselt väga andekas, et juttu oli ka, et ta rääkis prantsuse keelt, soome keelt. Ta rääkis vene keelest rääkimata. Seda ta rääkis. Ta oleks ilmselt läbi löönud ka mujal kui kuuendikust planeedist kasvõi juba näiteks Prantsusmaal, kui oleks läinud prantsuse keeles laulnud. Ja see on ju huvitav see minu tähelepanek, et vot kui ma teenisin mereväes, et Paldiskis oli niimoodi, et korraga teade, et Georg Ots laulab Ta seal Paldiski ohvitseride majas ja ka see oli nii-niisugune päev, kus nagu linnaluba ei antud ja mina rääkisin oma koondarile, ma ütlesin, et ma ikka tahan Georg Otsa kontserdile pääseda ja siis ma võtsin tavaliselt madrused ei tahtnud ühe väga mürgist tööd teha, need mürgised värvid, ma olin nõus värvima sisse. Noh, need kohad ära, kus tavaliselt üle viie minuti ei värvi, siis tõmmatakse sind poolsurnuna välja ja ma siis nende mürgiste värvidega värvisin. Viimasel hetkel siis tõmbasin endale selle paraadmundri selga, üks poolteist kilomeetrit on seal Paldiskis sealt allveelaevade baasist joosta ja hakkasin juba vaikselt niimoodi sörkima ja korraga kuulen, et aga sõiduauto ja morsina pean kinni, keeran ringi. Volga Georg Ots ja Ots tuleb autost välja ja hakkab oma, mis huvitav, kui Ots laulab, aktsenti ei ole ja ta tuleb välja ja rääkides on tal tugev aktsent ja ta pöördub minu poole parajasti kee sti, Eston, aafrid, Sõõruv, siis sõitsime sinna, nii et me jõudsime enam-vähem õigel ajal sellel, kus ta siis esines. Aktsendist rääkides ta soomekeelseid intervjuusid andnud just raadiole, Soome saadetele, ma kuulasin neid ka. Ta rääkis soome keelt, aga mitte nii sügavuti, vaid niukene tavapärasel vestlustasemel. Ja see keel oli kuidagi niisugune pehme. Aga kui ta laulis, siis siis peaaegu ei eralda. Muuseas, ma sain tuttavaks möödunud aasta Saaremaal Eino Kreeniga, kes on ju tuntud Soomes sama hästi ja, ja samas positsioonis kui meil ots, vana tangolaulja ja selgus siis, et tema on üksainus elusolev soomlane, kes on otsaga samal kontserdil laulnud 63. aastal Helsingis linnamäele seal alise tivoli ja ilmselt oli sellel mingi kontsert, kuhu oli kutsutud nii, et tema on, on temaga lauldud. Ja, ja siis ta ütles mulle, et oi, ta laulis hästi, ma tegin temaga intervjuu ka ja see on olemas. Video on, aga, ja siis ta ütles, et jah, kuulda oli tunda, olid väike niisugune krutski oli ta selles keeles sees, aga see oli šarmantne, nii et midagi seal oli, aga üldiselt ta oli väga keeleandega, ta tõlkis uuesti ju. Kas mitte tantsuproovid teha, kui ka nii, et meil olid need proovid mitte ainult Estonias vaid teatud momendil konservatooriumis ka jälle huvitav niisugune inimlik moment tema puhul, et oli meil eeskujuks, eks ole, oma käitumisega ta andis kõigile Boris peale kui, kui mitte tujude järgi, nagu mõningad rahvakunstnikud, kui tuju oli teretas, tuju ei olnud, edeletab tema selles suhtes, tal oli väga korralik lastetuba, eks ole, otsal, aga just see abivalmidus ka mäletan. Ta oli juba ju need kandis juba neid päikseprille ja ja siis, et paneme need toolid ja, ja pingid seal kuidagi tegime seal selle päike konservatooriumi niinimetatud kahest toast väikene saada, et tõstame nüüd siia, me tegime seal nagu seda proovi siis, et ja siis ta ise mitte et poisid, vaid ta ise taris ka kinni ja sai tõstetud neid asju, nii et selles suhtes ta oli jah, et väga niisugune seltsiv ja korraliku lastetoaga. Ta tegi väga palju suvilas seal Võsul suvilas on praegu olemas ja ta tegi ise oma aiatöid ja ehitustreid ja, ja nii et see tõesti tal ei selles mõttes ta kõrvale hoidnud. Aga me ei ole lihtne inimene ja me ei ole rääkinud sõnagi veel sellest, et ta oli ka väga hea sportlane ja Eesti ujumiskoondise seda mitmel korral tuli Eesti meistriks 38 39 üle Tamula järve ujumises. Ja see oli inimese figuuris näha veel see, see nooruses tehtud treening ja ujumise tagajärg oli tema figuuris näha, sest mina suvitasin ühel suvel 69. aastal just tema suvilaaastasel Võsul ja mullase pilt silma ees. Üldiselt ju ei olnud paate kellelgi, sest ei tohtinud merele minna. Ta sammus seda oktoobri tänavat mööda, läks minu ees ja hoidis paaki niiviisi üleval. Mis ta siis oli? Aasta 69 oli ta 48 aastane. Vaatasin, missugune figuur inimesel oli veel väga-väga võimas. Ja ujumisest veel nii palju, mida mina nüüd hiljuti veel teada sain, et kuulus doktor Heino noor haapsalu poiss, Haapsalu aukodanik et need haapsalu poisid, nemad olid kõvad ujujad, sest nemad ka pääsesid tänu sellele, kuna need ka ju võeti nõukogude armeesse ja aga viidi ja ette väga tihe rebimine oli Haapsalu ja Tallinna poiste vahel ja oligi olnud, et need võistlus siis, et Tallinna, kus Georg Ots oli meeskond ja haapsalu meeskonna vahel siis need ujumisvõistlused, mis tihti olid ja tema just mainis seda. Ta oli väga hea vehkleja, mis tuli kasuks ometigi etendustel ja ooperites. Ja, ja ka see, et ta ju oli enne sõda, tähendab, kui me vaatame neid fotosi, ta oli mere pääl merele Eesti mereväeohvitser ja muide, ega seda ta ka väga ei maini kuskil. Ma vaatasin. See, noh, need on need asjad, mida, mida jah, paistab, et millega nõukogude ajal ei olnud jah, et parem oli vait olla. Nagu Soomes õigust 38, aga maailm, Georg Ots ja maailm veel, mitmes riigis ta siis veel sai käia ja esineda ja kas me võime siin rääkida küll, et oht oleks kindlasti löönud maailmas läbi, aga kas maailmas on ka mingit tagasisidet, et tõesti, teda oleks seal ka hinnata? Tahtsin neid plaate, võib-olla sina oled, oled, oled jaganud plaate igaveseks, mulle ela Tomson, et kui nemad kati põldudega käisid Saksamaal, siis olid nad kinkinud plaadi ja inimesed oli seda kuulanud. Ja kes see inimene oli, kellena ma ei mäleta praegu enam. Aga see reaktsioon oli niisugune. Kas niisugune laulja on tõesti teil olnud? Nii et noh, me ei oska öelda seda, kus ta mujal käis rahva demokraatiad. Ta käis seal siis tal oli tohutu uhkeid, see reis ja siis oli Mongoolia, kus suure rahva Horaali esimees ehk peaminister Tseedembal isiklikult teda saatis ja, ja tutvustas Mongoolia noorus ja Rootsis ta käis Taanis, käis korra Rootsi käike olnud meeldiv jälle, sest väliseestlastega tal klappi ei tekkinud. Ja seal pisuke okas hinge. Aga, aga nagu ütles Eri Klas, et ega ta ei valunenud, sellepärast üks kuuendik maakerast tohutu tohutu fännide austajate armee. Nii et eri ütles mulle, et iialgi ei kuulnud, et oleks arutanud, nii et oh, saaks siit minema saaks mu mujale maailm. Nõukogude ajal, et oleks Georg Ots saanud esineda nende ooperirollidega, kuskil, see, mis me teame, et väga tugev oli tal Mozart, eks ole, või kammerlauludega Schubert või ütleme, Venemaa poolelt ta nagu ennast avas ja sai realiseerida. Aga nüüd lääne poole, kuhu võimalusi ei olnud, sest kõik see kuulus sõna, mis sa ütlesid Kapustnikud. Et need, need niinimetatud nõukogudekontserdid, kus sa tuled lavale laulad üks, kaks laulu ja tuled ära, samamoodi käis Krumm. Samamoodi käis Voites, samamoodi käis Anu Kaal ja nii edasi, et need ei olnud ju need kus ta sai ennast realiseerida, Need ei pakkunud ja need ei pakkunud võimalus. Aga peab ütlema, et, et jah, nüüd hiljem ka, kui on, nagu sa ütlesid, kuulatud neid plaate, et on fännide sõprade klubid Saksamaal Soomes, et Venemaal, et need on olemas, inimesed kuulavad ja ütlevad, et see pole võimalik. Et noh, see näitabki ära. Ja, ja mis puudutab veel Soomet, et kas siis tõesti neil endal ei olnud, niisugust lauljat ei olnudki, oli Georg Malmsten, kes oli ooperikoolituse saanud, aga ta ei suutnud oma häält settida selle kergema žanri järgi. Ta esitas seda kergelt õpetuaarigaadise ooperilauljamaneeriga ja see tundus inimestele koomiline, kohati ja selle, see oli üks põhjus, miks Georg oli niivõrd kuulus, ta läks südamest seda lini nii avatud ja, ja niivõrd suurepärase häälega ja mis need head sõnadki Tema kohta öeldi, et ma tahaksin siin öelda ühe huvitava asja veel mis Peterburis juhtus, et kui me tegime neid mälestusõhtuid, siis kahtlemata ajakirjanduse huvi oli väga suur ja meil oli see väga kasulik just selle arhiivi äratoomise mõttes, aga seal olid paar korda pressikonverentsi nii nagu siin, kui meil külla tulevad mingit teatrit või, või mingeid niisuguseid muusika. Ja tegelikult saalis oli väga palju nii, ütleme, kirjutava pressiesindajaid, raadio, neid esindajad kui ka TV-kaameraid. Ja seal tekkis väga huvitav situatsioon, kui Georg Otsa otsustati ära kasutada poliitilistel eesmärkidel. Rünnati sellega, et mikste Eestis Georg Otsa ei austa, miks te kiusate taga tema sugulasi ja tema abikaasa leske ja nii edasi, et otsene niisugune rünnak oli, et pressikonverents ja ma pidin vastama, siis? Ma pöördusin saali poole, mõtlesin, et teate, et et kui te niimoodi küsite, siis mina küsin teilt, et aasta tagasi, Georg Ots valiti Eesti 100 suurkuju hulka. Mismoodi eesti rahvas siis sai valida, kui ta, et, et, et meie austame, vihkame ja nii edasi. Täielik hauavaikus oli ja siis tõusis üks ajakirjanik püsti. Ütles, et Kaspordin, konsul unas, pulss, vaprosof. Härra konsul meil rohkem küsimusi ei ole ja kogu saal hakkas plaksutama. Kogu see jama oli lõppenud. Kui Georg Otsale Soomes kirjutati talle laul Venemaal, laulis ta suuremas osas ilmselt vene heliloojaid, ma kahtlustan. Või kas ta, kas ta viis ka eesti heliloojad maailma publikuni, ütleme niimoodi. Need kontserdid, kui me vaatame siin siin on ju eesti heliloojaid, kui me võtame pudeskiga koos ta käis, eks ole, et Bodelski siis, aga siin on ka näiteks Valgre siis kes meil veel on siin? Nojah, selles suhtes on õiget, eks ta kammerlaulud ja kui need olid, et siis kindlasti kammerlauludes ta, need sobisid talle, kui me kuulame eraldi, kui me kunagi hakkasime tegema neid, otsustasime, et Georg Otsa plaadid siis see mõte oli, et ühe plaadi teeme ooperi laulud, teise kammerlaulud, kolmas operett, neljas siis niisugused estraadilaulud. Et selles suhtes ükskõik, mida ta tegi, tal kõik tuli hästi välja. Selle osas võib võib-olla öelda nii ka, et põhiliselt laulis ta Venemaal kuulsaks kolmanovski teised kaasaegsed tolleaegsed heliloojad ja need niinimetatud nõukogude laulud mis meile nagu eriti korda ei tahtnud minna. Aga tegelikult nende laulude loojad olid esmaklassilised, pianistid ja kõrgelt haritud komposiitorid nende lauludega, ma ise ise olin Moskvas naiste kongressil 63. aastal tõlgina, mis ma seal tõlkides on eriküsimus. Ma olin ülikoolis veel, aga ma olin Kremli suures palees kontserdisaalis, kus D ja Georg Ots laulis õhtul Moskva lähistel, seal oleks te näinud, mis seal lahti läks, saalis see täiesti uskumatu. Mul mul tuli hirm peale, kui ma seda vaatasin, seda tohutut ovatsioonide. Ma ei tea tormi, et see oli uskumatu ja mis seal ukse juures pärast väljapääsu juures toimuv sõda, kõik seda raamatut olen kirjeldanud, et just need nõukogude laulud, Need olid ju head, olgu jääv meile päike ja nii edasi elu armastan. Need suurepärased mõtted kandsid meile, nad olid teatud maiguga soomlastele mitte soolas, nad kõik lindistanud. Elu armastan sind, mul tuli meelde Georg Ots ju tema looming ja tema laulud elavad ka selles mõttes edasi, et alles nüüd selle koroonaajastul Soomes, Soome politseinik laulis inimestele turgutuseks. Seda laulu laulis noomite Georg Otsa moodi, aga. Laiali päris võimsalt, ma vaatasin seda videot täiesti täiesti. Siin ei tohi ära, et on teatud üldinimlikud momendid, et kui keegi püüab selle mingisse sellesse poliitilisse sousti keerata, et jah, oli see aeg Nõukogude aeg, aga see ei tähenda seda, et kui noored ajakirjanikud ja kirjutavad, et, et teatripreemiat või muusikapreemiad, et, et nüüd on need õiged, et siis olid valed teatripreemiad ja muusikapreemiad. No mis te nalja teete? Jah, ma mõned mõned nimed jäävad ja, ja ajalugu ei möödu, lihtsalt ei kustuta neid. Mul tuleb meelde Venemaa näosaade. Ja seal oli noormees, kes laulis mister yksi aariat lauliski hästi. Aga mitte see ei olnud nii tähtis. Mind pani ahhetama ja imestama žüriis olnud proua vaimustus, aga mitte sellel laulja üle vaid kuidas ta hakkas Georg Otsast rääkima. Oi, see oli just see laul, midagi orga. Ots laulis muidugi Georg Carlorisse, eks ole. Ja ta rääkis tükk aega ja tükk aega ta iseloomustas aga mitte selle noormehe esinemist, vaid ta rääkis Georg Otsast. Aga meie, ma arvan, kuulame saate lõpetuseks mitte Georg Otsa esituses mitte Venemaa heliloojaid, vaid vaid ma arvan, et juuda, laulis Aarne Oidi laulu armastan ka Venemaal. Ta on selle vene keeles sisse laulnud Georg Ots. Jäljubli. Superstaar Georg Otsmaailmas saates esinesid Georg Otsa elust raamatu Saaremaa valss, kirjutanud kulle raig ja Georg Otsa päevade korraldaja Peterburis Jüri Trei. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kuulake saadet uuesti ja ka teisi Georg Otsa 100.-le sünnipäevale pühendatud saateid vikerraadio kodulehelt kuulmiseni.