Tere Soome oli esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud Nõukogude Venemaaga Tartu rahulepingu. Toivo Torsten Kayla oli Soome konsul Tallinnas saksa okupatsiooni ajal. Eesti konsulina Helsingis alustas jalatsiärimees Eduard valve, kelle kodus tegutses ka Eesti esimene välisesindus ja seal alustas ka Eesti esimene täieõiguslik saadik Oskar Kallas. Soome esimeseks diplomaatilisteks esindajaks Eestis oli Alfred Oskar Kairama. Soome-Eesti diplomaatilistest suhetest läbi 100 aasta tänaseni räägib ajakirja diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. 1920. aastal tunnustas Soome-Eesti iseseisvust, aga meie suhted olid ju ammu enne diplomaatiliste suhete ametlikku vormistamist. Ütleb, et väga head, kohati. Ja noh, muidugi ei olnud tegemist suhetega siis nii-öelda seda rahvusvaheliste suhete kontekstis või mõttes, aga noh, suhted Soomega olid juba ju keskajast. Ei ole mõtet ju praegu siin detailidesse minna, aga noh, võib-olla selline soome suurem teadvustamine algas 19. sajandil, kus siis Liidia Koidula võttis kasutusele selle Soome silla mõiste ka eelias röönrot, Kalevala autor käis Eestis ja tema avaldas eesti keelt ja kogus samamoodi siis seda eesti rahvaluulet. Et, et nii-öelda need kultuurisidemed või soome laiem teadvustamine algas tõesti kuskil 19. sajandi keskpaiku mõnevõrra võib-olla isegi varem släng, rott oli varasem aga, aga, ja Soome oli siis meile ka selline suur eeskuju. Kalevala kindlasti inspireeris Kreutzwaldi kirjutama Kalevipoega ka Soome rahvuslik liikumine ja sealt edasi muidugi läks asi juba poliitilisemaks 1905. aasta revolutsiooni järel kus siis osa Eesti poliitikuid mõisteti tagaselja surma. Konstantin Päts näiteks ju nemad läksid pagulusse, Soome läksidki, lillem Šveitsi ja noh, selles mõttes, kui teame, mis, mis ajalugu oli, et Soome ja kuulus ka keiserliku Venemaa koosseisu, siis sa lähed lihtsalt ühe riigi otsast teise riigi ossa pagulusse. Aga nii see oli, et Soome oli ka kindlasti selles mõttes eeskujuks, et et noh, ta andeks viiendal aastal ja tegelikult kuni 1009 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuni väga palju Eesti iseseisvus hästi mõeldud ja noh, siis osa kindlasti mõtles sellele staatusele, mis oli Soomele, et Soome oli iseseisev põhimõtteliselt nagu mitte iseseisev autonoomne suurvürstiriik oma rahaga, oma raha oma parlamendi ja ka ja ka meenutagem naiste valimisõigust, mis sai teoks just Soomes. Et selles mõttes sellest sisekubermangude, sest nii-öelda keiserliku Venemaast ise väga erinev Ametlikud diplomaatilised suhted said võimalikuks saada alles siis, kui riigid said iseseisvaks. Kui Eesti ja Soome said iseseisvaks, aga aeg maailmasõja lõppu ja sellele järgnenud aastate see oli ju väga keeruline kõikide jaoks. Loomulikult, ja, ja me peame arvestama ka seda ja neid keerulisi asjaolusid missugustel tingimustel mõlemad riigid iseseisvust, et Soome iseseisvus Eestist natuke varem 1009 17. Kuuendal detsembril, aga pärast seda puhkes kohe kodusõda mis tegelikult on oma jälje jätnud siiamaani, et seda kodusõja nii-öelda vaimu või, või neid kurbi tagajärgi võib Soomes siiamaani tunnetada. Ja neid ohvreid ja terrorit oli mõlemal poolel. Ja noh, Eesti tegelikult ju sai olla iseseisev vaid ühe päeva siis okupeeris Eesti Saksamaa, et see nii-öelda Eesti iseseisvus reaalselt sai teoks alles 11. novembril 1918, kui Eesti ajutine valitsus siis võttis võimu sakslastelt üle. Ja, ja, ja noh, loomulikult Eesti hakkas siis otsima ka tunnustust. Nüüd oleme päris täpselt siis Eesti uuris võimalusi rahvusvaheliseks tunnustuseks juba enne reaalset iseseisvumist, sest 1009 seitsmeteistkümnenda aasta sügisel saatis Eesti välja välisdelegatsiooni veel enne, kui iseseisvus oli välja kuulutatud. Aga noh, kui Eesti oli juba reaalselt iseseisvunud, kui käis vabadussõda siis hakati otsima seda tunnustust muidugi aktiivsemalt ikka Soome poole Soome poole vaadata ja Soome, noh, me peame meenutama vabadussõja ajalugu. Soome aitas Eestit ka reaalselt. Et Soome see kodusõda kindlasti mõjutas, Soome oli sõjast laastatud, et nad ei tahtnud riiklikult sõjaliselt Eestit abistada, aga tee võimalus vabatahtlikele Soomest tuli Eestisse 3700, vabatahtlike aga aga neid registreerinud, neid tahtjaid oli ju tegelikult rohkem. Aga Eesti lihtsalt ei olnud võimalik seda kõike rahastada ja seda, seda ei olnud võib-olla võimalik ka sõjaliselt rakendada, et Eesti pidi maksma vabatahtlike palgad. Ja andma ka relvastuse, nii et see kõik käis selle vabatahtlikega kaasas ja lisaks sellele siis Soome andis Eestile 20 miljonit marka laenu, mille eestiga tagasi maksis. Nii et tegelikult, kui, kui see jutt Ta jõudis tunnustamiseni ja see Soome tunnustamine oli kahes jaos, siis ta kõigepealt Toe Sist juurena juure, mis siis nagu rahvusvahelise õiguse kohaselt paneb siis selle riigi nii-öelda seal rahvusvahelist suhete kaardil lõplikult paika. Et selle teejuurega just see asi venis. Sest Soome ei olnud ju väga suur riik ja ka äsja iseseisvunud riik. Ja noh, eestlased, võib-olla olid siin baases, ütlesite juure tunnustus viibis, aga soome otsis samamoodi nagu Eestigi ju mingisugust toetust lääneliitlastelt, et Soome pidi tegema sellise noh, võib-olla suurema pöörde, kui eesti või noh, Eesti tegelikult ei pidanudki tegema mingit pööret, sest Eesti oli algusest peale vabadussõjas toetanud, et lääneliitlastele Antandile Soome olija sõbrustanud Saksamaaga. Ja sakslaste suur roll oli selles Soome valged siis Mannerheimi juhtimisel kodusõja võitsid nüüd siis soome mindi tegema selle pöörde ja toetama ka lääneliitlastele, siis üritati ettevaatlikult uurida, kuidas siis lääneliitlased suhtuvad eesti tunnustamisse ja ega lääneliitlastele ka selget plaani ja seal oli ka see, et lääneliitlaste endi seas olid ka sellised lahkhelid, keda tunnustada, et võib-olla Prantsusmaale ettevaatlikuma ja Suurbritannia oli võib-olla soodsama seisukohal Eesti tunnustamise osas, aga, aga pilt oli väga ebaselge, sest loodeti, et et bolševikud Venemaale jää võimule. Et siis saaks ikkagi läbi rääkida terve Venemaaga ja seetõttu väga ei kiputud neid piiririike ka tunnustama. Ja riigid ise, väikesed riigid pidid ju tegelikult kõigepealt iseenda eest seisma ja vaatama, kuidas nad ise oma koha üles leiavad. Ja siis alles mõtlema naaberriigi peale, mis sest, et hõimurahvas. Ja noh, loomulikult et, et selle üle on palju spekuleeritud tutt ja, ja minul ei ole siin ka selget vastust, aga noh, kahtlemata see liitlaste abiga vabadussõjas oli päris olulise tähendusega. Noh, on küll öeldud, et Soome abi olnud võib-olla sõjaliselt nii oluline enam, sest selleks ajaks see oli siis aastavahetus 1918 19. Kui soomlased jõudsid Eestisse, siis tegelikult see sõjaline õnn oli pöördunud Eesti kasuks juba et punaarmee hoog oli vaibunud. Aga kahtlemata andisse Soome tulek või soomlaste tulek juurde moraalile ja noh, teine muidugi on see, eks ole, et Briti eskaader Tallinna reidil oli kindlasti juba kõva sõna ja see sai teoks juba 12. detsembril 1918 ja siin oli küll otsustav tähendus, et et kui Läänemeri või Soome laht oleks olnud kaitset, siis Eesti kaitsmine ollakse olnud ikkagi palju, palju keerulisem, et, et selles mõttes liitlaste toetus oli ikkagi vabadussõjas oluline ja nüüd loodeti siis liitlaste toetuspartnerite toetust, siis vormuks ka mingil määral siis selliseks diplomaatilisteks tunnustuseks. Kui need diplomaatilised suhted olid sõlmitud, siis missugusteks meie suhted kujunesid, missugused need diplomaatilised suhted olid. Professor sepaatseterberg suur estofiil on öelnud, et need suhted olid korrektsed, aga jahedad. No siin saab rääkida mitmest tasemest ja võib-olla kohe peakski ütlema, et kui me räägime Soome-Eesti suhetest, siis peaks ikkagi tõmbama sellise mõnikord joone ja mõnikord on see kunstnik, aga võib-olla paremaks arusaamiseks ikkagi peaks natuke kategooriseerima. Et noh, et suhted üksikisiku tasemel suhted organisatsioonide tasemel, kultuuritegelaste, kultuuritegelaste tasemel ja, ja siis on need rahvusvahelised suhted, kuid suhted ja, ja kui me räägime siin jahedusest või sellisest korrektsusest, siis me peaksime ikkagi rääkima riikidevahelistes suhetes, et see, see, see riikidevaheline struktuur on asi, mida võib-olla paljud ei mõista, ei mõista just Eesti-Soome suhete analüüsimisele, et tehakse selliseid noh, mõnikord ka imelikud silmad ja, ja imestad, imestab nägu seda mõlemal pool lahte. Tuuris on meil kõik hästi ja toimub väga rikas nii-öelda kultuurielu ja kultuurivahetuse kultuuritegelased tunnevad 11 ja Eesti kultuur on soome kultuuriga toimunud ja vastupidi, aga siis, kui me lähme sinna riiklikule tasandile, siis asi muutub. Aga, aga küsimus on ikkagi selles riikidevahelistes suhetes, kus tuleb mängu reaalpoliitika, riiklikud huvid. Noh, need, kes tahavad sellest asjast võib-olla midagi lähemat teada käsukest teoreetiliselt analüüsi selle ma soovitan lugeda Sis Kennet Voltsiin, tema on siis nii-öelda reaalpoliitikaguru, rahvusvahelist suhete asjatundja raamatuid ja, ja, ja, ja kui me paneme selle Eesti-Soome suhete konteksti just sellele tasandile, siis ei ole midagi imestada, et et mõlemad riigid käitusid ju mõningalt isekalt, et rahvussuhetes tõest tavaline nähtus ei langeta üksteisele kaela ja ja, ja ei, ei sõbrustata niimoodi, nagu seda teevad kultuuritegelased ja ma ei ütle seda sugugi halvustavalt, siin aga, aga riikide vahel on ikkagi teatud asjaolud, et mis noh, sellist sajaprotsendilist sõprust takistavad ja Kennet valts on siis nimetanud seda seda riikidevahelist struktuurina altar, kolmandaks kuvand, eks, et noh, temal on see natuke teistmoodi, temal on kõigepealt üksikisiku kuvand, siis on riigisisene kuvand, eks ole, kuidas siis riigis need võimusuhted toimivad ja siis on see rahvusvaheline kuvand. Ja, ja ma arvan, et see oleks päris paslik võtta aluseks ka Soome-Eesti riikidevaheliste suhete analüüsimisel. Nii et need riikidevahelised suhted siis kahekümnendatel ja kolmekümnendatel läks siit nagu pisut üle kivideerid. Nii võib öelda küll ja seda juba päris algusest peale, et 1922 ju peeti suur konverents piiririikide vahel, kus siis loodeti tekitada sellist nagu vööndit, et Venemaa vastu nii-öelda sanitaarkordonite ja need riigid siis panna ka tihedamat koostööd tegema. Aga, aga see ei õnnestunud ja noh, sellele võib-olla kaks sellist suuremat põhjust, et noh, üks on muidugi see, et Poola ja Leedu ei saanud omavahel läbi. 1920. aastal oli ju Poola okupeerinud Vilniuse ala ja Leedu ja Poola tegelikult ju nii-öelda taastasid diplomaatilised suhted alles 1938. aastal. Aga Eesti-Poola suhted olid väga head. Et käidi läbi, noh, kui me meenutame, et Johan Laidoneri naine oli poolakas ja nii edasi ja nii edasi siis sellele nii-öelda sellele Balti koostööle eestlased võib olla väga hästi ei vaadanud, ega poolakad kaevad olnud, siis seal oli ikkagi Leedu ja teine muidugi ongi see, mis puudutab Soomet, Soome ei tahtnud olla balti riik. Soome ikkagi identifitseeris ennast Põhjala riigina, tema lootis suuremale koostööle Rootsiga lootiliselt Rootsi tunnustaks teda põhjamaana ja seetõttu ei olnud ka Soome väga huvitatud koostööst balti riikidega ja nad sealt edasi tulevad muidugi kõik, kõik see, mis tähendab 34. aasta riigipööret. Seda, et Soome kui demokraatlik riik ei vaadanud väga hea pilguga sellele, et Eestis kehtestati autokraatlik kord ja ja riigikogu läks vaikivasse olekusse, et et see oli kindlasti asi, mis, mis takistas võib-olla Soome-Eesti noh, normaalseid või normaalse maid, suhteid, kuigi presidendid omavahel said hästi läbi. Presidendid said hästi läbi ja, ja see, see ongi põhjus, miks võib-olla need suhted nagu lõplikult halvaks läinud päts tõesti oli ju Soomes elanud olnud pagulane ja, ja Eesti oli saanud Soomelt abi, nii et noh, tegelikult Eesti oli mingis mõttes ka tänuvõlglane Soomes. Aga ikkagi noh, kui me mõtleme siin vapsidele sellele, et vapside juht Artur Sirk põgenes Patarei vanglast Soome ja Soomes oldi väga rahulolematut sellele, siis kuidas vapsidega ümber käidi ka tegelikult ju neli endist Eesti riigivanemale. Ta avaldas sellise kurja Namite kurjaga sellise kriitilise kirja Pätsi suhtes, aga silmas Soome ajakirjanduses Helsingin Sanomate s. Ja, ja, ja siis, kui ka Artur Sirk kahtlastel asjaoludel suri Luksemburgis kukkus alla hotelli teiselt korruselt siis seda surma asjaolusid, siis hakkas uurima Soomes ja siis isamaaline Karjala selts, kes oli noh, selline Parempoolsete kants, et et see kindlasti ei tulnud nendele suhetele kasuks, samal ajal tõesti on ju ka teateid ja ja tõendeid selle kohta mingis mastaabis või mingil tasandil, need suhted olid väga head. Oli ju see sõjaline koostöö, salajane sõjaline koostöö, eks ole. Noh, mille selliseks tähtsate, eks osadeks oli siis see, et, et oli see salajane kaabel Soome ja Eesti vahel, kus sai siis kiirelt nagu ühendust pidada Telegraphi ühendust ja oli siis plaan, eks ole, et Soome-Eesti allveelaevad koos siis sulgevad selle Soome lahe. Et ei päästa siis Nõukogude laevastiku välja. Et selline plaane ja sellised programmid olid ka, aga see ikkagi takerdus selle taha, et seda poliitilist koostööd ei olnud, et nad seda liitlassuhet ei saanud luua. Ja me peame meenutama siin ka seda, et ikkagi Tartu rahulepinguga oli ju Eesti lubanud olla suures osas neutraalne. Eesti ei saanud ikkagi ju endale lubada näiteks võõrvägede baase ja kõike sellist, mis on siis aluseks nagu headele liitlassuhetele, et et Eesti pidi ikkagi tegutsema. Jah, selliseid küllalt piiratud ruumis. 1940. aastal vististi kas päris vahistamise päeval, Konstantin Päts saatis memorandumi Soome ja Eesti liitriigi kohta Soomes, see oli ikka täiesti lootusetu üritus, juba oleks ka paar aastat varem olnud. Tahtsin liitriigist ju räägiti ju ka tegelikult ju selle enne kahekümnendat aastat Gustav suits nagu et tuleks luua Soome-Eesti töövabariik ja ja aeg-ajalt ikkagi heietati mõtteid selles osas, aga jah, see oli tehtud sellistel kriitilistel aegadel, ma meenutan ka seda, et siis kui vabadussõda algas ja britid hakkasid tulema, siis Läänemerel ei oska, siis Laidoner ja Päts käisid välja mõtte Briti protektoraat-ist ja ja see ei teostunud, aga selliseid mõtted oli noh, ilmselt siis päts nagu viimases hädas veel. Jah, te siis kavatses. Või noh, käis välja selle Soomega ühinemisest või Soomega ühisest riigist, aga rong oli juba lootusetult läinud, et arvan, et päts ei saanud enam aru sellest, mis olukorras ta oli, et mis olukorras Eesti on, et, et selline appi ja teha ja no loomulikult soomlased seda üldse jutuks ei võtnud. Teine maailmasõda muutis, muutis oluliselt meie suhteid, sest need tegelikult katkesid. Need katkesid ja noh, seal on palju ebameeldivaid episoode, noh loomulikult tuleb austusega suhtuda Soome poistesse, kes võitlesid Soome eest teises maailmasõjas. Aga see just sealt, et ka need ebameeldivad episoodid algavad, kui meenutame seda, et Soome andis välja ikkagi ka mõned soomepoisid, kes olid soome jäänud elama. Et Soome andis põhimõtteliselt Nõukogude liidule välja kõik soomepoisid, mõnel õnnestus põgeneda Rootsi. Et Soomest ei olnud turvaline varjupaika otsida pärast sõda või üldse terve külma sõja ajal, et, et see on pikk jutt, aga targem oli jah, Soomest minema saada Rootsi siis neid põgenikke välja andnud. Välja arvatud siis mõned balti sõjaväelased, mis on ka Rootsi ajaloos väga ebameeldiv episood, aga tsiviilisikuid Rootsi ikkagi välja ei andnud. Ja, ja sealt edasi jah, need suhted ei olnud väga aktiivsed või olid suletud enne Moskva kaudu kovi Moskva kaudu enne 60 neljandat aastat, tegelikult ma lugesin välja, noh, need suhted ei olnud siiski päris nullis. Et tegelikult kirikud omavahel suhtlesid, et kirikupead suhtlesid omavahel ja ka madalama taseme vaimulikud käisid siis jutlusi pidamas Eestis ja tõid endaga kaasa siis ka sellist vaimulikku kirjandust, et et noh, päris nullis need suhted ei olnud, aga noh, muidugi see, et et inimesed pääseksid Soome ja vastupidi, noh, seda põhimõtteliselt peaaegu üldse ei olnud. Sa nimetasid 1960 neljandat aastat sai, ilmselt pidasid silmas president Kekkose visiiti Eestisse. Jah, et, et siis seda nimetada küll pöördelise tähtsusega aastaks. Kekkonen käis Eestis ehkki algusest peale, nagu liit tegi talle selgeks, et ta tuleb nõukogude liitu mitte Eestisse ja siis noh, selle varjus siis Kekkonen üritas ikkagi seda hõimuliikumist edendada, on ta, oli Kekkonen, oli enne sõda olnud ka väga aktiivne hõimuliikumise aktivist ja talle läks tegelikult korda, et, et Eestis ikkagi pisikesi eesti keel ja kultuur kuulus, on see muidugi tema kõne Tartu Ülikoolis eesti keeles. Aga, aga noh, seal oli ka muidugi teatud nii-öelda lõivu maksmine, et noh, kõigepealt see positiivne pool ja noh, pärast Kekkose visiiti hakkas siis Soome-Eesti vahet sõitma laev Vanemuine millega siis inimesed hakkasid sõitma ja see Soome-Eesti vahelise laevaliiklus taastus tsiviilisikutele. Aga noh, lõivu osas tuleb nimetada muidugi seda, et Kekkonen pidi siis lõpetama suhted pagulaseesti organisatsioonidega ja noh, läheb, läheb sinna kontosse ka see, et noh, tegelikult ju Kekkonen keelas ära Soome televisioonis Kanada eestlaste koori esinemise näiteks, et noh, et me ei saa ikkagi mööda vaadata ka sellest soometumise poolest, et, et kui me tahame neid suhted analüüsida, siis me peame seda ikkagi analüüsima ikkagi mõlemalt poolt, võtma arvesse igasuguseid asjaolusid. Soome sõltus Nõukogude liidu arusaamistest, noh loomulikult ta et Soome pidi mängima ikkagi väga-väga rasket mängu. Max Jakobson, Soome nii-öelda välispoliitika grand Raul Meel on nimetanud seda Soome poliitikat Nõukogude liidus, ühesõnaga fakeeri köietrikiks pidi köie peal püsima kogu aeg, et see kohe nagu maha ei kukuks mõlemalt poolt. Meile, kes me oleme siin NATO liikmed ja Euroopa Liidu liikmed, meie ei ole ju tegelikult üldse olnud olukorras või noh, peaaegu ei ole olukorras, kus, kus kõrval on äärmiselt tugev naaber, aga meie ei ole noh, peaaegu üldse ühegi arvestatava rahvusvahelise organisatsiooni liikmed. ÜRO liige, Soome oli muidugi, aga ÜRO tegevusmaailma rahu jõustamisel. No ei ole olnud väga tugev, et noh, ikkagi reaalselt julgeolekut pakub NATO ja vähem vähemat julgeolekut, aga ikkagi majanduslikku julgeolekut pakub Euroopa Liit ja Soome ei olnud kummagi organisatsiooni liige, et Soome poliitikud pidid sellega arvestama ja noh, oli ju ka see Venemaaga vastastikuse abistamise leping ja mille järgi siis Nõukogude liidul oli ikkagi õigus nõuda konsultatsioone Soomega ja ka seda, et vajadusel siis nõukogude väed sisenevad Soome territooriumile, kui Nõukogude liit tunneb ennast ohustatuna ja, ja noh, loomulikult olid seal ka Nõukogude baasid, aga Nõukogude liit võis nõuda konsultatsioone Liisa vägede paigutamist ja see oli muidugi soome poliitikutele hirmuunenägu. Ja Eestis käik võis olla ka see, mis ohustas Nõukogude Liitu. Kui Nõukogude liidul tuli tahtmine nii arvata. Jah noh, loomulikult et me peame meenutama tõesti, et Nõukogude liit hoidis Soome poliitikal väga teravalt silma peale seda nii rahvusvaheliselt kui ka üksikisiku tasemel nii-öelda noh, peaaegu igal tähtsal soomlasel oli nii-öelda oma koduvenelane, kes siis jälgistada, kellega toimusid ka siis profülaktiliste vestlused. Aga, aga tõepoolest noodikriisi sai alguse sellest, kui Kekkonen käis USA-s, visiit oli väga edukas, pärast seda, siis Nõukogude Liit esitaski noodi ja ja tahtis alustada konsultatsioone, ühesõnaga, tuletati käkkosele meelde. Noh, ta ei ole oma välispoliitikas väga vaba ja see kehtis ka muidugi Eesti puhul, et Soome poliitikud pidid väga laveerima. Loomulikult tahtsid Eestit aidata ja üksikisiku tasemel seda ka tehti. Noh siin eks ole tõesti hiljem Tuglase selts ja Eeva Lilletegevus ja, ja ja noh, paljud-paljud teised veelgi tulid Eestisse noh, igasugust materjali. Ja noh, loomulikult mängis suurt osa ikkagi ka Soome televisioon mida oli võimalik Põhja-Eestis vaadata. See hoidis võib-olla Põhja-Eesti sellise noh, vaba maailma nabanööri otsas. Aga samal ajal jälle, et see rahvusvaheline tasand, see oli hoopis midagi muud. Kõike seda arvesse võttes oli ju president Kekkose siin käik tõeline köietrikk ja, ja seda hinnatavam tegelikult. Ja noh, loomulikult, et, et, et noh, Kekkonen ikkagi poliitik ja riigimees ja me võime rääkida siin soometumise negatiivselt, sest pooltest aga noh, Kekkonen sai aru, et noh, et kui üldse midagi tahta Eestis ära teha, siis tal peab, ta peab midagi ohverdama. Küsimus ongi selles, et kas need ohverdused olid liiga suured, et noh, ma arvan, et võib-olla ei olnud sest see Kekkose kõne ja tema visiit Eestisse ja tõesti avas selle väravasoone. Ja, ja see, kui me arvestame seda siis ka edaspidist arengut Eesti edaspidist arengut võtame sinna juurde Soome televisiooni, siis nad tegelikult Eesti üldse nõukogude liidus torkas silma sellega. Meil oli see Soome mõju, me põhimõtteliselt teadsime, kuidas need asjad läänes käivad noh, võib-olla mitte kõike, aga noh, me vaatasime Soome televisiooni, suhtlesime soomlastega. Ja Eestis tehti paljusid asju ikkagi Nõukogude liidus esmakordselt ja noh, ma arvan, et ikkagi suuresti tänu Soomele Laevaliiklus tuleb kaera nimetada sellisel puhul ikka meenutame, et laevaliiklus oli see, mis algas pärast Kekkose visiiti ja mis meid oluliselt lahendust. Ja noh, loomulikult ta, et et ikkagi inimesed said liikuma, soomlased said siia tulla ja noh, ikkagi ka eestlasi pääses Soome ja ja, ja hiljem siis juba tulid need ühised projektid, eks ole, see mälumäng, ühine mälumäng, eks ole, mida näidati nii Soome kui ka Eesti Televisioonis ka muidugi raadio uudised mis siitsamast majast läksid välja ja, ja vastupidi, et, et see ikkagi lähendas seda ja hoidis seda soome, eesti tuuri ja keeli, ma arvan ikkagi elus soomlastel võib-olla ei olnud sellega nii palju muret, aga, aga eestlastel kindlasti sinna juurde kõik see, mis puudutab siis soome keele tõlkimist ja, ja kirjandust ja, ja nii edasi ja nii edasi, et see kindlasti noh, nii-öelda hoidis seda eestit elus ja ja noh, kui me mõtleme ettepoole, siis võib-olla on ebaõige või ekslik öelda, et noh, et kui nõudlik kokku kukkus. Et siis kõik riigid startisid ühelt positsioonilt, no ma mõtlen, endise nõukogude liiduvabariigid on Moldova seal või Gruusia ja Eesti, noh, ma arvan, et see ei olnud nii, et just tänu Soomele meil oli ikkagi päris korralik edumaa. Et oma nii-öelda reformidega ja oma iseseisva eluga alustada. Nii jõudsimegi 1990 esimesse aastasse sest siin on põhjust rääkida rõõmsamas toonis või mitte. Kuidas diplomaatiliste suhete taastamine kulges, võttis ka ikka natuke aega. No võttis aega ka, mitte nüüd väga palju, et, et noh, siin kui me räägime nüüd diplomaatilistest suhetest, siis tegelikult ju et kummalisel kombel Soome ei pidanud kunagi vastama küsimusele, et kas Eesti on okupeeritud või mitte, et Soome, Soome käest ei olnud seda kuidagi küsitud Soomele selles mõttes lihtsam, et ta pidi tõstsid taastama diplomaatilised suhted. Sellele eelnes küll jah, selline pingpong ei olnud siin ei olnud siin see asi lihtne. Me teame Mauno Koivisto juba 1989. aastal, kui Mikk Titma, kes Soomest siis siis uuris, siis mida Eesti siis tahab ja Koivisto poliitika oli selline, et mitte mingil juhul ei tohi need suhted Eestiga kahjustada suhted Nõukogude Liiduga. Ja noh, Soome põhivälispoliitika suund oligi see, et head suhted Eestiga ka head suhted Moskvaga ja need ei tohi sattuda omal vastuollu. Ja see ongi siis ka põhjus, miks 91. aasta jaanuaris, kui toimusid verised sündmused nii Vilniuses kui ka Riias esines Koivisto avaldusega, et noh, see kõik, mis seal Baltimaades toimub, seal Nõukogude Liidu siseasi see sai Eestis noh, väga terava kriitika osaliseks. Jaa, Koivistot on siis süüdistatud selles, et noh, pidurdas seda Baltimaade iseseisvumist Koivisto poolt või toetuseks võib öelda seda. Et Koivisto ei teadnud, mida ikkagi Balti riigid tahavad. Ja võib-olla Balti riigid vähemalt 1089. aastal ka võib-olla ei tahtnud, ei teadnud veel, et mida nad tahavad, et räägiti siin perestroika toetuseks toetuse eest ja ja nii edasi, et noh ja kui kaugele võita minna oli, kindlasti oli neid, kes soovisid iseseisvust, ma ei eita seda. Aga, aga noh, nii-öelda ametlik kõnepruuk oli ikkagi ju midagi muud ja noh, ma arvan, et nagu välismaale minnes ei räägitud ju ka seda, et me nüüd tahame, iseseisvus ta kohe, et see võttis ikkagi natuke aega. No 91. aasta jaanuariks oli muidugi selge, et Eesti, Läti, Leedu soovivad iseseisvudes, õigemini nad soovivad taastada oma iseseisvuse. Ja, ja, ja noh, see Koivisto avaldus oli jah, selline nagu külm vesi kerisele, aga kõik muutused. Et märtsis 91 sai Soome peaministriks Esko ja kes oli selline noor energiline inimene ja noh, tema oli küll väga Eesti iseseisvuse taastamise poolt siis räägitakse jah, sellest kuulsast riiginõukogu istungist. Augustis 1091 pärast riigipöördekatset Moskvasse, kus siis tõesti Jaakko Kalela ka hilisem Soome suursaadik Eestis oli siis tonksanud kannaga Koivisto jalga laua alla, noh, et kaua veel, et noh, et nad peaksime ikka selle tunnustuse nagu ära tegema, et et kaua meka võtame, noh jah, oli väga tunnustuse poolt. Ja, ja niimoodi lõpuks tunnustus ka teoks sai. Me peame meenutama seda, et, et Soome on ikkagi ka külma sõja tõttu oli, presidendil oli välispoliitikas väga palju võimu. President ikkagi tegi Soome välispoliitikat, see muutus alles 2000 aasta põhiseadusega, kus siis Soome valitsus sai rohkem valitsust, tõsi, aga aga enne Koivisto talle nii-öelda selle Kekkose järeltulijana oli ju ikkagi väga-väga-väga palju võimu välispoliitikas, nii et noh, Koivistust ei saanud üle ega ümber. Ja Heiki rahus maa, Soome uurija on ju tegelikult ka öelnud, et paljudele jäise Koivisto venitamine mõistmatuks, sest Soome ju ikkagi ettevõtete üksikisikute ja tõesti ka sealhulgas siis kultuuritegelaste näol andis Eestile tohutult juba abi. Aga noh, Koivisto oli seda lubanud siis teha nii-öelda selle kultuuripoliitika raames, et mitte siis minna sinna diplomaatilisele tasandile. Ja noh, see see oli jälle sihuke fakeeri köietrikk ja, ja, ja, ja noh, pärast 90 esimest aastat muidugi läksid need suhted vabamaks aga noh, ikkagi, et aga ka ikkagi Soome venitas seal viisavabaduse küsimusega ja nii edasi ja nii edasi, nii et need suht, et ehkki loomulikult tuuri vallas majanduse vallas on olnud väga tihedad ja positiivset, siis no riikide vahel see ei ole olnud päriselt niimoodi, et on olnud ikka sellist ütlemist ka ja seda mõlemalt poolt. See käib asja juurde. Aga ma arvan, et see käib asja juurde ja et, et noh, selles mõttes mina ühine nagu mõne kultuuritegelase kriitikaga, et noh, me peame nagu soomes nagu alati kummardama ja olema lõpmatult tänulikud ja nii edasi, et, et noh, et aeg on nagu üle saada sellest väiksema venna kompleksist ja, ja soomlastel sama moodi, et et Soome on Eestis suurema riik, Soome on majanduslikult tugevam, kahtlemata. Aga kui me räägime nagu riikidevahelistes suhetes, siis, siis tulevad seal mängu jah, muud momendid samamoodi. Vaatame tulevikku ka pisut, et kuidas see aasta see kevadnäiteks on mõjutanud Eesti-Soome suhted ja kuidas see mõjutab edasi? Mulle tundub ja ma loodan isiklikus plaanis ja kultuuri ja läbikäimise plaanis. Ma arvan, et meie suhted tihenevad, sest inimesed vaatavad mitte ainult oma kodumaale, vaid ka lähiriikidesse. Et võib-olla teise maakera otsa nii väga enam ei kiputa. Aga rahvusvaheline struktuur, kuidas siis meie ametlikud suhted lähiajal kujunevad? Noh, ma olen ka ettevaatlikult optimistlik, et, et noh, me peame meenutama ikkagi seda, et Soome-Eesti suhted sellised nagu nad praegu on või noh, enne koroona kriisi olid ja loodetavasti siis taastuvad sellistena nagu nad olid. Ühesõnaga, Schengeni ruume, ühine raha, ühine turg, siseturg, see ei oleks saanud teoks ilma Euroopa liiduta, et noh, muidu oleks ma arvan, lõputult rääkinud läbi ikkagi seda inimeste vaba liikumist ja nii edasi ja nii edasi. See Eesti sai Schengeni ausaks. Ja et Eesti ühines Euroopa liiduga enne seda, on siis ikkagi tegelikult avas ka sellised suuremad väravad Soomega suhtlemiseks. Noh, tegelikult mõlema riigi huvides on see, et Euroopa liidul hästi läheks. Noh, mis puudutab nüüd seda konkreetset olukorda, noh siis me näeme, et Soomel natuke ebalev Soome taha oma piire veel avada. Ma ei usu ka nagu Pekka Haavisto ütles tegelikult intervjuus, et et nüüd see oleks nüüd kantud sellest, mida siis Mart Helme ütles Soome peaministri Sanna Mariini kohta. Riigid ei langeta otsuseid nagu selliste ütluste põhjal. Aga noh, selle võrra neid otsuseid jälle lihtsam teha. Muidugi. Soomel siin olid ikkagi muud argumendid, ennekõike muretsetakse oma kodanike tervise pärast ja Jana noh, nagu me teame, soomlased on aeglased mõnikord, et ma ei, ma loodan, et seda ütlust ei võta rassistlikuna vaikse nofoobsena. Aga, aga see, eks ole, kui me räägime siin varasemates suhetes, siis see, kuidas Soome pöördus siis näoga Moskva poolt lääne poole, see võttis aega, see oli aeglasem kindlasti tark ei torma, tark ei torma ja ja noh, ma arvan, et nüüd samamoodi, et aga, aga noh, mida kindlasti võib öelda, et on tegelikult olemas poliitiline tahe end suhelda täielikuks taastamiseks Eestiga. Sest nad, soomlased saavad aru, et, et see Eesti tööjõud on nendele oluline, on see, et Soome turistid tulevad Eestisse ja tarbivad, onju, et ka see ikkagi Soome majandusele ja nii edasi ja nii edasi, et noh, sellist noh, selles mõttes selliste ebalust, mis oli võib-olla üheksakümnendatel aastatel seda ei ole, et siin on ikkagi võib-olla ikkagi praegu trumpab üle ja see hirm koroonaviiruse ees ja ei, ei, ei, ei osata midagi teha, et on selline Tartus, aga ja noh, siin võib-olla selline lisamata veel juurde, et noh, kummalisel kombel on selline paradoks praegu, et Baltimaade see omavaheline suhtlus on täiesti vaba, on see nii-öelda Balti mull Euroopa Liidus, kus siis inimesed saavad vabalt liikuda ja selle kõrval siis Põhjamaades seda ei ole, mis on äärmiselt kummaline, sest noh, põhjamaad on ju ennast tee nii-öelda presenteerinud olnud uhked selle üle, et põhjamaa inimesed saavad vabalt liikuda. See oli juba enne Euroopa liitu astumist ju tükk aega ja ei, piisab ainult sellisest. Põhimõtteliselt piisab krediitkaardist. Et sa saad, noh, ütleme minna seal Rootsi, Rootsist, Norrasse näiteks praegu ei ole seda, et Rootsi tõttu on see Põhjamaade vaba liikumine ka takistada teatud. Küllalt imelik olukord on praegu see, mis, mis valitseb näiteks Malmö ja Kopenhaageni vahel. Enne räägiti kogu aeg sellest Malmö-Kopenhaageni nii-öelda ühisest regioonist, aga nüüd ikkagi koroonaviirus tegi oma korrektiivid, et et jah, selles mõttes pump peab ütlema, et Balti riigid on siin Põhjamaadest ees. Kui see koroonaviirus need kõrvale jätta või kas me saame kõrvale jätta, et ütleme mitte sel aastal ja järgmisel aastal, vaid ütleme viie või 10 aasta perspektiivis, et kui palju need rahvusvaheline olukord võib mõjutada meie Eesti ja Soome diplomaatilisi suhteid ja kas need diplomaatilised suhted enam on nii olulised, kui me oleme kõik ühises Euroopa liidus? Paruness? Ta on, et ja siin on ju räägitud ka siin on tehtud raporteid ja kirjutatud sellest, et Eestil võiks olla oma diasporaa poliitika ja silmas pidades Soomet, Soomes töötab väga palju eestlasi ja, ja noh, erinevatel andmetel siin on erinevad numbrid 50 kuni 100000, nii palju, eestlased, noh, tegelikult on ju hea, kui oleks nagu eraldi inimene või osakond välisministeeriumist, kes tegeleks siis nende eestlastega seal, kellel on ilmselt mingid probleemid ja nii edasi. Neid võib neid probleeme võid muidugi vähendada see, et kui suudetakse seda digitaalset platvormi järjest rohkem nagu ühendada taat on nagu ühine digiretsept, mingid muud asjad on ühised, et järjest vähem on sellist jändamist ametnikega ja amet ametkondadega. Et seda kindlasti, aga noh, see eeldab ikkagi jah selliseid riigipoolseid kokkuleppeid riikidevahelist koostööd. Et noh, ma arvan, et lähiaastatel need asjad saavad, muutuvad paremaks. Aga muidugi suur probleem on see, mis ära ei kao Venemaa ja ei tea, kuidas Venemaa käitub ja Soome suhtumine Venemaasse on hoopis teistsugune kui eestile reaalsetel põhjustel, alastel põhjustel ka julgeolekupoliitilistel põhjustel. Meie oleme NATO liikmed, Soome ei ole ja see, kuidas siis Venemaa arengud võivad mõjutada ka siinset piirkonda, see võib mõjutada ka Soome-Eesti suhteid. Et siin mingisugust nagu retsepti mina ei julge öelda, aga kindlasti me peame jälgima seda, mis Venemaal toimub ja kuidas siis Soome-Eesti sellele reageerivad. Eesti ja Soome riikidevahelistest suhetest algusest tänaseni ja homsest ka rääkis ajakirja diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Konsul Eduard Shalbe on maetud Helsingi Hiedenieni kalmistule, mis on kui Eesti ajalooteemapark. Nagu ütles estofiil Pekka linnainen, kui ta oli eesti loo teejuhiks sellel kalmistul, kus me peatusime ka Eduard Valbekalmul. Ja siia maetud konsul Eduardas valve valve on väga oluline osa Eesti diplomaatia ajalugu. Tema on Eesti vabariigi esimene konsul kõikide aegade esimene konsul, kes nimetati kohe alguses siia Helsingisse Taali jalatsiärimees. Ta toetas ka siis Eesti vabadussõjas, tema sõdurisaapad vaid tellis Tamperest saatis Eestisse ja taolisi asju ja Seposetterberg, minu hea hea sõber või suur austus ja sama on tema on öelnud seda, et kogu see Eesti diplomaati alguses käiski selle sellele valge rahakoti kaudu. Need tulid, et Eesti diplomaadid siia Helsingisse käisid, tema juures sõitsid siis edasi. Aga ta oli ainult aastaaeg siis kahjuks juhtus niimoodi, et et tuntud Hans uus ja, või mis ta nüüd on ja, ja Johannes Semper siis sotsialistide revolutsionäärid, nemad Ottawas kogus, kaebasid Solbe peale, et tema on Venemaa nuuskur ja Eesti riik. Vaheta siis konsulitelt. Kahjuks ta pidi loobuma seda, et sellest kohast ja tema, tema naine jälle adis valla pedaali põhimõttes oligi. Ta oli sealt Eestist pärit. Ta oli eesti kogukonna imaks võib-olla siis kuni surma lõpuni. Siin Helsinkin Helsingis ja üldiselt ma ütlen, et nende kodu oli, kas siis diplomaati ahel, kuna Oskar Kallas, kui ta tuli siia Helsingisse kui esimene diplomaatiline esindaja, temal, konsultant Eestis asuski tema juures Salbe kodus. Hetkel see maja on tsehhi jahtsast saatkond Helsingis. Sinna oleks palju, hakkab mingi silt seina peale, et siin on kas Eesti diplomaat. Aga eesti tüdrukuid, tema oli konsulteerinud väga lähedal ka teine teine konsul, nimelt Soome riigil Soome riigi konsul, kes oli ka rikkamaid mehi Oskar Rütli Tartus. Tema memuaarid on ka ilmunud, et eesti keeles ja ütleme läbi kunagi lugesin, seen läbi, loob asi, oli, oli siis võistlus Tõnissoni vastu või midagi taolist ja ja muidugi seal oli ka see, nõndanimetatud vaikiva ajastu ajalugu oli, oli seal sees, aga miks ta siia on maetud, tema naine oli pärit Soomest. Tampere lähestada lähedal on Dembele kihelkond sead, kärit tangi maetud. Tap kura perekonnahauda tema ämm ja äi nende perekonnanimi oli Tapura väga huvitav perekonnanimi, aga siis tema lapsed võtsid perekonnanimi, auer, kurval ka näha. Au, aula kiviAga, Silvatame Oskar Rütli? Jaa, Wilhelmiine Rütli. Ma arvan, et Miina nimega teda tunti siis Tartus, aga on leida, leida tõesti sile aeda maetud siia. Vaikival ajastul tema saadeti Eestist välja või soovitati paremiku lahkuda. Nüüd elasin Soomes, aga siis ta küll naasta Eestisse. Hiljem põgenes, põgenes läände ja mäletan Oskar Rütli, kas sul Saksamaal kuskil siia maeti? Jalutuskäigu Hiedeniemi kalmistul saate kaasa teha kodulehel. Eesti loo toimetaja on Piret Kriivan. Saade on korduses esmaspäeva hilisõhtul kodulehel teile kõige sobivamal ajal. Saatel on ka Facebooki leht, kus saab meelt ja arvamust avaldada kõike head kuulmiseni.