Mälestustesari kirjutamata memuaare alustab vikerraadios uut saateaastat ja uskuda või mitte, see tuleb 24.. Ja nii ulatub kirjutamata jäänud elav jutustus helilindil üsna kaugele läinud sajandisse kust me kõik tuleme. Kirjutati aasta 1908, kui üks Rõngu valla noormees otsis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi, mis asus tollal ülejõe linnaosas ligi Emajõge hobuse tänaval. Meil on niiviisi, et ma poisi essaaja küüd kuidagi nii keskharidust kätte, nemad ei saanud kroone koolidesse. Tartu neelab linnashisse. Alles me kõik ilmajäänu, enam-vähem nii suuremast haridus, Keskharidus, ülikooliharidusest, aga ütlesite Asmeri kuuleni olemas pileti ma olin juba õigustega. Tähendab, õigustega tähendas seda, et tema võiks juba oma kooli juures lõpueksamiteta. Ennetas võideta. No muidugi koerad kõike, nagu olime poisilik, bandžo, väärad, Sparavami Kukkonna Treffner. Nii et hoopis teist muuda teine välja ja tal oli kõik õigused olemas, siis Treffner kuulutas Eesti lehesse vedeles Eesti täiesti jälle, et kui palju see aasta tema doositan, tudeng, eksami äredaksodendi eksami ära teen Nõva. Ja seal edasi on läinud ja, ja, ja siis vene lehteseni kuulud ka. Et nii ja naa. Eesti poisid, meil vanad talupoisid tüseda mehed kihkades neil vanu, kes Venemaalt tulid, Sand tulid siis pess Araabiast saksa kolonistid, Poolamaad, Samaara, kolonistid, eestlastelt juba siis Lätist, Leedust, juudi üks suunad on mul veel ja siis kaugkaaslase ja üks on venelane. Ja nooli vaks, siis elad sa sõbraja selli kes juba omal omast koolist oli kuidagiviisi oma kommete pärast välja visatud, näiteks võetanud kuskile vastaja tollivahhissija, nüüd Treffneri akadeemia tee. Ja siis ta või teete ise ette kujutada, mis ained elektroodide nendega ette võtma? Ta võttis tema endale manu pansiooni, seal oli valve nii kõva igalt poolt, endised, et mitte koskateiskuri sissesaaja alkoholist tohi saada suitsu, tegime küll toda, ta pahandas alkoholi ja oli häda, oli löömist Haiendavast väega palju, aga tema õpetas nad kõik välja, pikapeale ka. Väike suur mõju oli eesti Bostonil Väiga tüse talupoisi. Sibaim oli nii kõva tsi, surus kõikjale kurja vaimu maha. Missugune mees oli Hugo Treffner, tuletage meelde, kui te esimest korda tema palgete astusite. Kas need hinnates kõiki õpilasi ei, ei seda ja seda ja väikse poisi küll õiendas seal sakud, need vahel seal ja siis aga. Meil on rahadega löömist palju aega, palju eestlasi oli keldrit, vaheajad, olin appi küllalt sellepärast koodi rahale neljandas klassis ütles segment rubla. Ja igast raha aasta rahale ja mulle ütles, aga mitte iga aasta tõusis ta 10 rubla. Ja viimase klassiga lõpetaja 130 rubla 10 rubla pluss veel eksami ära. Aga tantsin ei lähe tema juurde, vaid võtsime ise endale korteri. Mis minu poolt, poiss, kaholly elenurmest. Ja siis korter, smastasime neli rubla kuu kutustena moona, kartuli. SUUR makroobi liha rasvaleib, aga nüüd saime ka piimameelest olevat üsna käega siis suhkru ja soola ja ostsime siit. Nii me siis elasime ja aga kõige halvem pani vahel niiviisi, et kooli õpetajad, koolimehed ja emast mõni tulla äärekala kätte. Kui meil oli eba tunni, muidugi läbiga tulebki olek poole kolmest kolmest tuleb sinna. Me pidin vahepeal seal tühjad olema, üks tund vahele poolteist. Õpetaja tunnis saime vahe kodu kell neli ja siis Ace endale sümba tegema, kes õpetajad olid? Õpetajad olid peamised kroonugümnaasiumi reaalkoolist, jaga seminarist ülikoolis oli siis professorid neurov, siis puhkrovski. Aga Did hektari kohta ma tahan seda ütelda, et tema oligi isalik, ega ta ei olnud direktor temani kasvatas sind nagu isa. Kui sul raha ei olnud enne ja kui juukse pihkas lätsiva ütles, et mine ja kivisele paaris mahenemane ütleb Treffneri kulul 10 kop kalas masinaid Sult balla saada. Ja siis ta vedas meid ekskursioonidele. Kui midagi linnas tähtsad, igas tsirkus, Vanja, siis ta sinna. Ja siis, kui luuris oli sinises oma trikkidega platsina ott vats paarkümmend poissi võt enesega, ütlen, ja siis. Küll tema noomis, hädanud, aga pärast oli sa sõber jälle ja alati ta noomis ehk et et maamees, lon, Talon ta. Tere. Tere. Ta õpetas meid kõndima. Suitseta viis meid poisse, peenemaid poisse viisis, kuskil gümnaasiumis pidud tütarlaste vegani kavalerides koolitas mulle pruun ülikond, Salian sinna mõisa kuskile viia. Andis mulle kaitsmanud kop, kavisid asfetud, mine kinode. Kas Treffneri poistel oli oma vorm? Pruunikas ülikond seljas, siis kui teevad vihjal vahe, pidime maarjasõitma, tuli klassi, nägi ära minutit. Kuule, sama mees, ma olen määrima poriga kokku seal seal mustlaste tara tulles selle pruuniga minu kooli siia. Treffnerisse ütles Treffnerisse, ütles mulle. Ja tema ess viskasin, no mitte koolist välja, kus on raha, oli Mazmada. Ta tuli ja, ja vahel söömas selle ja, ja oli kõige raha ära ja aga ma tean, mõnel poisil jäi üle 300 rubla maksmata. Nõud jäi kahe, 30 rubla ümber maksmata, tema väljas viska. Missugune oli üldse tolleaegne tark? Tartu olles siis sillutatud ümarkividega munakividega munakividega, voorimehe olliva autorehvidega, Narbolüsuur voorimees sõitis, munakivisid pilti ja siis turg. Turg oli siin all kivisilla man. Selle platsi peal oli seal seda kraami, oli seal soorabast. Turukubjas käis, hobusid biti läbi, kriit käes hobused. Looga tegid kõveliku peale. Trahammastu. Siis tol ajal olid peamised hoolitsevad nagu Rüütli uulitsa oligi saksa keel. Ess kuuleme kunagi, mõni ilusti riides daam kõneleb eesti keelt. Aga 1909. aastal läksime ta Vanemuise nüüd aia und otra, kavad vanema promenaadi tänavasse minema ja kenad daamid, vastake, ta kõneleb eesti keelt ja ma jäin seisma. Mõtlen pistma kuulset. Ja tema õpetas meid, laulupidu on alanud, meeste laulud. Lätsin elekteri manud, nii et me läheme sinna ja ei, ei tohi, ei tohi. Kartis väega. No mis me siis teeme, lindperet ei saada, siis ei ole midagi, et tulge Vanemuise seltsi, seitsmendad Vanemuise koori hulkadeid ja läheme. Laulupidu hakkas Pällase Jaama käitja, mõtlesime taldade Viru tänavast, kurat jätke Aia tänav, Aia tänava koolimaja seal koolimajas Vanemuise koorinud korter ja meil on ka seal. Ja läheme siis laulupidu tänavale ja seal on välja sinna platsi peale ja ja siis veel seal. Meid oli 215, poiss oli kõik mütsid pääl, ilusti vormid ja. Ja nüüd, mis te siin teete, mida nad elektronMe oleme? Vanemuise kooriga nelja ütlementrullimat, laulame sinna, mis ta mulle, kas mul ei ole sind ju olümpiale siin? Ja andis kohe käsu seal. Telegandmatuda öösel tuli kiirrong Riia kiirrong Tallinnasse ja pole tallersaadetes lipp talle suur siidilipp. Kirus varrastel ja kooli lipp koorile. Pihkut vart pantomiimi peale Hugo Treffneri gümnaasium ja ja siis anti rektada lõigata lipu üle ja ütles, et kui tipppanete sinna püsti laululava kõrvale, et alati peab valvel kant, kaits poissi olema. Jutt oli 1910. aasta laulupeost, mille aegu kuberner Korozdoveets Estonia teatrimaja nurgakivi paneku tseremoonia ära keelas. Laulupeost, millest kuberner osa võttis, aga kui see rahvuslikuks meeleavalduseks kujunes, siis saatjaskonnaga vehkat tegi ehk nagu nüüd öeldakse, uttu tõmbas. Jutustaja Mihkel Eller pidi mõne aasta pärast minema Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast rindearstina esimesse maailmasõtta. Kuberner korrastowitzi nime kuuleme aga veel korra järgmise jutustaja suust, sest siis, kui Karl Männik autojuhiks õppis antijuhiload kuberneri allkirjaga. Syndo Svideedest, ühesõnaga meie ees on vest, siis Eesti kõige vanem autojuhitunnistus see on välja andnud tud viiendal või on see esimesel juulil 1913, mis kuupäev siis omanikese ehk mäletab? Siin paistab olema peatava Julia, viiendast juulist 1913 ilusti noore mehe pilt peal ja pitser all lakkpitser väljaandjaks on siis Eestimaa kuberner. Ehk omanik on nii lahke ja loeb selle teksti meile ette, mis siin kirjas on? Eto kuivanud Kristjanil Peilas kui voolus Jevsku, Jeesus liblenskoguberni, Karl von treibumorraliku tonn što Jemurošaev saadlejadžaasnama poll samane jelda pojelda Estland koguberni, Ircorde poldiskumborte laotuva pile, hobistaniaga koevoid, loosuniir, sommeljee. Copysanya Abdoma Pill Pabrigi Merkmandmetallurešikk žesti meesni, veeesson. Tolstoi Anna imestan, Arlene Afto mobiilav korroderebele Bogungelski uulitsa tom, nominatiivset kerguvus, korrublootšin kuberlaatorkarozdovets, viitse Kupernator bootis sovjednik Potmis, Elo Porfrovi tiiter staasselis paber on päris suur. No umbes nii, nagu meie kirjapaberileht või veelgi suurem väiksese ümbriku ei mahu ära. Kuidas siis auto ilmust ei ellu? Bio ellu ilmus auto, ma töötasin trükikojas ja trükikojas töölisena ja siis oli, ei olnud elektrit ja trükimasinad aeti käega ringi. Ja siis peremees ehitas omale siia praegusel rahumäe jaama vastas, osta maja ja kolisime Tallinnast siis trükikojaga siia majja, siin ei olnud üldse elektrit. Ja siis tellis Saksamaalt mootori ja kuna purustasin saksa keelt, siis pandi mind nende teiste juureks, selliksin või abiliseks. Ja vot sealt mina sain seal mootori haiguse. Ja see oli 1009 12. aastal. Ja siis pärast seda. Mul olid Tallinnast tuttavalt ühegi Hanssonit ja sellele Heinrich Johansonile, tema endine peremees kinkis vana auto ja see kutsus svintsis oma juured, tuled, ma õpetasin taotleid juhtima, Johansoni tulite Kiiu esimesed eestlastest autojuhi ja jah, olid küll ja need olid mitu venda, Julius oli ja Heinrich ja siis Johannes ja ja Paul ja tee tundsite kõiki neid isiklik, kõigil tundsin isegi see see samane Julius, see oli Tallinna Elektrijaama mehaanik. Ja see siis, kui ma selle venna juures töötasid ära terve talvise andis mulle tõendi, et ma olen siis tütt, autod tunnen ja võin autoga sõita. Ja siis pärast üks minu sugulane pann oli majaomanik, ta ostis uue auto omale. Ja siis kutsus mind oma juurautojuhiks. Ja andsin siis avalduse ja selle Johansoni tehnilise tõendi, et ma ostan autot juhtides Uurali, kes sai selle loa. Ja siis ma töötasin selle. Selle pani juures ta autojuhina. Vot see oligi sedasama metal lurri mehhallurisik ja seesama metallurgia. Missugune ta välja nägi. Ma võin teile näidata, missugune ta nägi pildi pealt muidugi, ja siin toon üht ühes kohas. Teiseks pilt kukkus maha, nüüd tõstame selle üles. Tõstame. No seesama masinal siis, sellel on juba üsna auto nägu, ega see, ja see on tohutu kodarate karata tat, suured lambid ees. Ega need ei olnud karbiidlambid, karbiidlambid seal, tal on siin seesamane kast, on karbid, kastionääre, pealson pasun külje peal pasunat külje peal ja kas käigukang on ka väljaspool kere või on jah? Õhukummidega XI õhukummidega õhukummide käega ja palju tollal Tallinnas autosid üldse oli umbes, ei tea neid niisugusi autosid nagu millega nüüd, nii nagu raha teeniti, neid oli umbes 10 agar pääle, seal jäljed olid. Lutheril oli auto, siis tselluloosivabriku direktor, veel auto ja paljude lohutate olite rikastanud. Kui palju oli Tallinnas autojuhte, sel ajal, kui teie oma juhi paberid kätte saite, lausun, et kümnetega igatahes nii palju, kui mulle neid paistis. Rohkem küll ei olnud iga kümnedega lugeda ja siis nad ju enam-vähem tundsid 11 Lodontsid, aga teate, see silmades kaob ära, sellest on ligi 70 aastat mööda, nii et ega see nii kerge professionäridada. Ma mäletan. Luteri vabriku direktori autojuhil oli kardieer ja see õpetas kõiki neid Tallinna autojuhte välja kogu aeg. Johnsonit õpetasid ka Kustil peamiselt sõitsite Piritale ja Nõmmele. Piritale ja Nõmmele olid nii kallis sõidud, aga muidu Kadriorgu sõitsime siis 20 kokk, aga, aga ma saan aru, et te töötasite taksojuhina. Nojah, see oli see peremees, tuju teen ja raha teenima ja, ja ega siis. See oma isiklike autode niisuga rikkad nagu kohale ja, ja luteri Aleed Lutheril vabricantega vale vale oli, ka vabrik on selle tselluloositehase direktor. Kust teie taksopeatus siis kutsuti, seda siis juba takso kutsute, see oli siis? Noh, vene vene keeles üüria eesti keeles nagu Jüri Audrus saksa või vene keeles kutsuti brokad, nii privaatne ja te seisite oma maja ees pritsimaja ees Viru väljakul Viru väljaku pritsima. Tal oli vene jumala kuju, oli seal ees keset platsil ja kümmekond autot oli neid üüriautosid. Aga kui palju neid reisijad oli, noh, iga päev ikka oli ka peremees, muidu ei pidanud peaasjalikult need. Kui öösiti. Kõrtsides koju sõitsid ja ja siis sõitsid maale, keegi võttis siis, siis oli jälle kallis, kallis sõidud, kõik. Näiteks nõmmele maksis kaheksa rubla sõitja. Kuus rubla maksis Pirital kaheksa rublade, ütlesite palju päts leiba maksis. Täitsa lõigumaksis. Viiskokko kilo tähendab kaks kaks, kaks kopikat nael. Kui sain seal 30 rubla palka, siis oli ka kõva palk. Siis võis sellest ikka kolm korda nõmmel ära käia üüriautoga ja endo, ega siis, ega neid üüriautosid ei kasutanud see, kes teenis 30 rubla, see pidi juba 100 rubla tee nimeliselt, kes kes üüriautot tarvitas. Aga Kadriorgu maksis 20 kopikat, kui mitu tükki pääle tuli, kolm-neli tükki. Kassistaksi suhtesse, lepiti enne kokku või olid need taksomeeter juba ei, taksomeetrit ei olnud, mingisugust omahind oli. Janis liigis oli nagu, nagu tol korral see elu oli, nii et, ja mis sinna Piritale või nõmmele siis sõideti, kas seal oli kõrtsid, kõrtsid ja selle, selle koha peal oli nõmme kõrts, kus praegast turg umbes olla. Orinõmme, kõrts. Nõmme ise oli sel ajal veel päris lage maa ju. Lage maa ja mõned mõned majad, väiksed onnid olid aga täitsa nii lage, sest Pärnu Pärnu maantee vabaks, kuid see ei olnud ja Pärnu maantee läks ainult läbi ja ja siis. Ja siis selle koha peal, kus praeguselt nõmmeturg umbes seal oli siis nõmme, kõrts, Nõmme kõrts, sinna sõitsid siis mehed pummeldama. Et tõite siis härrased kõrtse ja ise sõitsid tagasi, jäeti vaest, jäin ootama, siis kui kõva raha maksis, jäime ootama ja. Ma ei naljata, tähendab, kas kaks või kolm rubla maksis tund ootamise eest? No vaata niisuguse siiski nihukese poollahtise tõllaga, sellega sai sõita ju ikka ainult kevadel suvel ja no ei, see on, see on, see on pärast lahti lastud, aha ata on taganud talvel ikkagi on sellega külvi. No aga siis või kuidas kestis, sest küsis, näete, siin see, see auto, see auto on siin täitsa ilma ja sellega sõideti ka talvel. Ei ole katuste küljeaknaid, ainult tuuleklaasjuhi tuuleklaas on juhil ja muud ei olnud midagi. Kuidas siis kah nii autojuhi ametit hinnati, hinnati autojuht kui, kui, kui palgasaajad, hinnadite taaste, aga ta oli siiski ikka teenijasaaliga teeni. Aga no muidugi, tema oli ka kõigis teistes teenijatest hinnatum. Ja sellepärast sellepärast vahetasin siis trükitöölise ametiautojuhi ameti vastu. Kas vorm oli ka taksojuhil või ei olnud? No kesise tegi nüüd mul siin oli Sammeti riidest tehtud. Mütsil olid prillid ees ja siin on isegi mingi pikk vormikuub ja ei no see on suve Sammeti sametist pintsak, lõkme, lõhk lõkmetgaa peale tehtud ja kui vanameest ja selle pildi peal oletasin. No ma olen 21 aastane jah. Sellepärast, et ma sain ka hiljem ei antud luba üldse. Tol korral oli täiskasvanuks saamine 21 aastasena. 20 aastastele, see tähendab alaealistele luba, ei vist ei antud ja igatahes ei näinud, kõik, kõik olid tiga, nii, juba täismehed. Kas teiega mäletate mõnda selleaegset avariid või ei mäleta, neid juhtus ikka nii harva, neid juhtus nii harva ja ja linn oli ikka niivõrd tühi ja näiteks ma mul meenub see, et näiteks kui Toompealt tulid Allast tulid pikka jalga pidi alla, sõitsid voorimehe tänavast läbi raekoja platsile. Ja siis vaatasid, et ainult, et mõni inimene laula eelsest, sest voorimehe tänav oli niivõrd kitsas. Ja kui sa saad autoga alla läksid, siis kas liiklusmärke oli veel ja see ei olnud liiklusmärke ega midagi. Nüüd praegast autoga ei sõida keegi seal Toompeal nende kitsas tänavat pidi, aga siis sõitsid kõik läbi sealt isegi autojuhi proovimist või kui luba anti, siis eksam, eksam, lasti sealt tagant, läbisõit oli, et ikka sealt kohtu tänavat keeranud seal tagant sinnal välja ja siis jälle alla. Oli ikka niisugune nisust, tänavad olid, et mis ikka väga rasked oli sõita, need tehti, sellega tehti ekstamiseks. Kui pikad otsad õlitel, kõige pikemad otsad, kõige pikemad otsad olid Tartu ja Tartu ja Paldiski sai sõidetud ja Tartusse sõit maksis siis võib-olla väikse varanduse. Ja Tartu sõit maksis ka palju, ma ei mäletagi enam kui palju semaks. Aga Põltsamaal ma käisin ja siis Paldiskisse niisugust ja Tallinna ümbruses siin elamisse mõisates ja kõik olid sõidud, mitte oli talupoeg, ei sõitnud sellega juba. Ma hakkan tasapisi nagu aru saama, et see taksosõit või üüriautosõit tookord ei olnud nii vajaduse asi, vaid see oli rohkem uhkuse asi v moeuhkuse ja lõbuasi. Umbes samal ajal tuli Tallinna tööd otsima esimese Maalehe asutaja Jaagup Loosalu hiljem ka uudislehe, jutulehe kirjastaja ning riigikogu kolme koosseisu liige. Siin on siis ühe maapoisi linnameheks saamise lugu. Tallinna jõudes oli loomulikult tädi ema õde ütles kohe, et mis hullu tüki saad, kuidas su vanemad lubasid sinu tulla nüüd siia tööd otsima, kuna linnamehed on vanad mehed, täismehed on töötaja, sina poisike, tuled nüüd siia tööd otsima. Te ütlesite, te läksite seitsmeteistkümne aastaselt, järelikult oli see aastal 1904. Üheteist 14 lõpp ja selle aja järgi siis oli vana kalender veel 1900 14. lõpupäev, 28. kuupäev ja 29. sain õhtul, sain Tallinna vana aasta lõpuks ja Tallinna ja siis mina, mul ei olnud tädile muidugi vastata muud kui jah, et ma katsun asjaolusid selgitada. Kui kahe nädala jooksul ma tööd ei leia siin, siis ma lähen maale tagasi, jälle. Jaan, lohisesin lihtsalt omaette, vaikisin omaette. Ostsin kaardi ja linnaplaani linna plaani ja ja, ja siis päeval mutil marssisin ja liikusin ja käisin igalt poolt väga julgelt seitsmeteistkümne aastase kohta. Mina olin sel ajal juba ministeeriumi koolist välja tulles oskasin täiesti vene keelt, võisin ladusalt kõneleda, kõiki asju, kõike kirjutada vene keeles, sest ministeeriumikoolis oli kõik õpetus vene keeles. Kuidas teil töö otsimisega õnne oli? Tööotsimisega oli niisugune et väga paljudes kohtades sai sisse registreeritud ikka makstud jälle selleks, et need koha otsimisega lood olid ja nii need olid ainult nii raha kogumiseks, aga ega nad kohti saanud midagi anda, aga no lootus vähemalt oli, käisin kõik kohad vabrikute väravates ja siin ja seal. Aga ükskord oli nõnda Päevalehe ukse all seal. Lehe ilmumist ootas alati rahvapilv ja parv ja kõik arvasid kohe kõigepealt vaatasid need tööotsijad töökuulutusi ja siis tormas igaüks sinna, mis keegi kohasemaks pidas. Mina leidsin ka selle kuulutuse sel korral, eks ma iga päev seda vaatasin. Aga leidsin, et vaat, otsitakse Vassi väljavedaja hobusemeest töövoorimees hobusemeest otsitakse laose kvassi tehases Tartu maanteel 13. Kiirelt kiirelt läksin sinna, rahvapilv oli juba ees ja, ja siis tuli välja üks noormees sealt vaatama, meid käis kõikide keskel ja küsis ühte kui teist ja selgus, et see oli ka ise noormees, tema oli, ütleme, asjaajaja korraldajad, perekonnaettevõte oli seal. Ja, ja tema ütles viimaks, et las see vuntsidega mees jääb siia. Kas teistel kõigil olid vurrud ja sel ajal oli väga moes niisugused kohe see siruli, vuntsid, vurrud kõik ja siis rahvapill läks maja nurga taha ettepoole, siis enne ja ütle siis sina, kuradi maapoiss tuleb linna. Ja võtab meie, kes töö ära. Mina olin muidugi rebase värvi võims maarohtudega värvitud riidega kaetud piht kasukas ja siis maapoiss ja noor, seitsmeteistkümne aastane, täpselt alles. Ega ma suure kasuga ei olnud veel ja need täiskasvanud ma veel ei olnudki ja jah, aga ma olin juba 12 aastasest peale teinud täielikult täie töömehe sulasele tööd ütleme, isa ema kõrval ja siis mõisa metsas agu teinud mõisa rabas turvast võtnud ja naabritaludele ka loo teenamad teinud juba labidatega. Nii et teater sikus oli juba ja, ja, ja siis ja rääkis pakkus mulle 30 rubla kuus ja igav välja veetud kasti pealt viis kopikat, sest talvel oli minek joogi passimine, Siuke väike. Sel ajal oli Tallinnas väga palju vene töölisi ja Vene-Balti tehas näiteks oli 11000 töölist, see oli suurem osa, olid seal Venemaalt tulnud inimesed ja, ja nii igal pool mujal ka. Ja need armastasid palju. Juua klassi klass oli üks niisugune limonaadimoodi jook. Aga ta oli lihtsam ja odavam. Kas ei ole kali? Ja ei ole ka ja temal eriline ma seda keemilist koosseisu ei mäleta, aga pandi ikka pisikesel mõõduga, tema oli valmispulbrit, millest peremees seal segas ja tegija ja selle pisikese mõõduga pandi trehtriga pudelitesse, see kvaasi juuretis nii-ütelda, päikene topsiku täis ja siis lasti gaseeritud vett peale ja täis ja kork peale ja vot see oli see kvass, aga ta ei olnud limonaad, tema ei olnud Selters, tema oli omamoodi magus, maitsev ja joodi ja siis nõnda ja nõnda ja siis valime kaup valmis. Kas töö oli raske? Töö oli üsna raske selles mõttes tassida poisike, seal oli esiteks üks, kas Traski sel ajal olid need 25 pudelid ühes kastis tugevate laudadega, ta oli üsna raske, nii et ühe kasti tõstmine oli esiteks mul raske tassida. Aga kui ma juba paari-kolme kuu pärast Ta olin harjunud, siis oli juba üks kast ühe kaenla all, teineteise kaenla all. Vaat nõnda tuli järele teha, sest kõik teised täismehed ma nägin, et nemad teevad seda, ega selles äris rohkem väljavedajaid, kui mina olin? Jah, aga igatahes või 10 ümber oli neid peaaegu need passitehaseid tol talvel oli siis laialivedu reega ja madal suur Regijate tänna. Aga suvel oli suur plaan ker ja kõrgele tõsta ja tassida ja töö oli tõstmiste mõttes raske. Praegu on hästi meeles veel, kuidas tassisin kolmandale korrusele 20 kasti üheks peoks ja muidugi tuli kauplustesse vedada kauplustes igal pool ja käia pakkumas igal pool ja hankimas juurde müügikohti, sellepärast oli kõike protsendi, pead ikka, mida rohkem võimalus müüa klassi ka viis kopikat ja piiskopi tuli selles juure ja kolmel suvekuul siis läks väga palju hommikul kella seitsmest tule välja ja õhtul kella 11-ks koju sest suvel oli löögiaeg ja suvel kolm kuud teenisin mina 125 rubla kuus, see oli kõva raha juba. See oli, see oli ja mida selle eest osta oleks, selle eest oleks osta saanud. Meil see 125 rubla oli vähemalt kui kalm, kolm lehma talu lehma aga kaks ja pool väga head lehma sai selle eest selle rahaga osta. Tollel Tallinnas liiklus ei olnud ehk eriti tihe. Tuli ette ka ohtlikke olu Kaway, minul tuli mitu ja vast kõige jubedam oli esimene õnnetus oli, kui hobune ei tõmmanud Paldiski maantee raudtee rööbastelt koormata üle tema, niipea kui Tondis raskus erakorralisse raskust Venam ei tõmmanud ja lihtsalt oli jonni täis. Ei tõmba, tõmba iga silmapilk võib rong tulla. Ja, ja olin valmis, et kui rong tuleb, kao, koon läheb, hobune läheb kõikjal, rongiõnnetus võib ka veel tulla. Ise hoian Seksaks eemal, sel ajal ei olnud inimesi juures, liiklemine oli väike Irdi. Viimaks nägin suure hädaga, et kolm meest lähenevat kuskilt nurga tagant tulid välja sealt linna poolt raudteed ja siis hüüdsin neid, tulge appi, tulge appi ruttama. Et lükkame koorma ära. Rong võib iga silmapilk tulla ja ta tuligi, see rong varsti ma nii kaua ootasin, kuni ta tulin. Ohtlikke olukord oli mitu korda selle pärast loomulikult, et mina olin maapoiss ja ei olnud mulle neid linnameeste vigureid seletatud. Nägid Eestimaa taevas esimestena tatart lased aprillikuul 1912. Erakordne sündmus tõi kohale säärasel hulgal pealtvaatajaid. Et lendur uuteczgni päeva tulu oli 3000 tsaarirubla. Veel samal 1912. aastal jõudis uttavad skin oma lennuriistaga ka Tallinna, mäletas Voldemar Sander. Peale seda, kui tartu lennud olid lõpetatud, ta millegipärast suunas oma aparaadi, mis paketi sisse monteeriti lahti Riiga, kuid hiljem tuli siiski tagasi septembrikuu sees. See on vale, aga vana kalendri oli 19 või 20, Bender oli tal määratud siin lennud Tallinnast startides kaheksale Kadriorgu. Ainukene koht, kuna meil siin lennuväli ei olnud muid Kadrioru mereriba kuni Russalkani praegune majasi täis ehitatud, siis oli viimane see maja, mis praegu alles seal puuehitus Halli värvi Blancoli ja selle taga oli kohe lagedam plats rohuni plats võrdlemisi sile, nii et seda sai kasutada lennuki õhkutõusmiseks. Sest ega enne seda Tallinnas lennumasinaid käidud ei olnud keegi näinud ka. Ja vist see oli 40 päev oli jällegi ajalehtedes ja selle kohta teadaanne. Mina sel ajal koolipoisina müüsin päeviti lehte ja mul olid need värskelt jällegi käisin, oli käes ja mind huvitas üldse lennuasjas algusest peale huvitanud. See oli reede, peaaegu paduvihm tuli ja mul oli soov näha seda masinat, kuigi oli määratud lennuks laupäevane päev ja pühapäevane päev. Mul oli pritsima platsiks Ivanovi nimeline autojuht, temal oli valge Oopel, sõitsin siis sinna UTatskini masina juure. No esialgu ei osanud ette kujutada, mis igavese raamid olid seal üles löödud ja mõtlesin, et tont teab, et kas tõesti see masin võib ka õhku tõusta? No muidugi seal vihmaga tugev vihm tuli, seal oli sõdurusi kõvasti talimaa külge ankurdatud kinni tuulide, mine Aivi. Lentseevee toiminud, aga pühapäeval siis kraamise vara kohe kogu perekonna kokku 50 Kokolli hinge pealt piletiraha ja siis läksime sinna Pirita teele, masin oli väljas seal seal askendast põllumehi ja seal oli jumal teab vist pataljoni sõdurid, nõndanimetatud Trasnikuid kihka tõstnud seda masinat belglase teise ikka ja UTatskin kamandas ka seal vahel. Ja siis tema insener-mehaanik Sonofoli, see askeldas seal mootori immer ja prooviti seda mootori ikka ei tulnud, käivad Talextel käima teavatuuris välja. Lõpuks siiski saaliselt uurikud oli kätte. Ja siis seati lennuks valmis, noh, mees lasi tuurid peale, sõdurid hoidsid kinni, siis lasin äkki lahti lenduri käsu peale. Ja siis masin oli pull, mingi seal keret, sellel ei olnud raamistik, mis kanderinde pealegi w, tuli kõrvuti ja vasema pool tooli peal istus siis lendur üksi paremini tühjaks. Seal vahepeal olid siis need käiguheeblid ja kõik, mis seal oli, mudrigaasia. Tuul puhus läbi igo, joo täitsa nii-öelda põld, räästaalune lageda peal kandmine peal, jalad olid ette pandud sinna ja siis ta lasi mootori tuurid peale ja hakkas siis libisema veerema. Mööda maad. Läksin tõusiski õhku. Hakkas rahva hulgas metsik isa hurra rahvastel palju, oi jumal sees paleer, kõik siin muidugi Pirita lähme. Vasaku poole jääb, see oli tühi, sorri, lennumaak seal lennuväe läks arvestada paremal pool-ist, nende majade pool seal. Suli läks, jumal teab vist Russalkani välja. Ta oli nii palju rahvast koosnenud. Midagi meie motokrossivõistlustel, ma ei ole mänge nii palju kui seekord oli. Seal vist kogu Tallinna, seal oli isegi vangerdega maamehi tulli tagus maalt hobuste valgete ruumidega ja tõuse õhku ja vägev hurraa. Kajas. Kostis kaugele asi, lend ei olnud kuigi pikk, ta sai maast lahti ütlemiks nelja-viie meetri kõrgusele, masin kaldus äkki vasaku kandepinna peale, see oli kahepinnale. Ja keeras nina merre. Pole mootori tuurid langesid millegipärast. Kadrioru rand oli täis nihukest, no kes on näinud, kalla raba niuke pruuni muidugi. Milleks neil lendur Žanna keeras, ta ise keeras, ma sain hiljem aru, et ta ei tahtnud maha laskuda kõvale pinnale, mootor ütles talle ülesse Jentuuris välja, taanid asi vette. Aga see oli nii madal ja masin vajus kandepinda sisse, selle pehme materjali sisse. Hurraa vaikis kohe ja muidugi siis pataljoni sõduri limisel unis, Trasnikud panid hirmsa jooga käsu peale sinna masinale järele testijate kohe õlada peale teevad selle masina porise masina tagasi veel alguses plangu ääres, siis puditati veel seal tükk aega ja viimaks siiski ta tõusis uuesti, lasti masin käima ja siis seekord lend õnnistas siis Russalka poole, seal kirjas mere pole Pirita poole kaunis, madalas ta lendas, niiet suur kõrgus ta ei olnud võib-olla seal paarisaja meetri kõrgusele, nii et üks osa rahvast, kes olid Lasnamäelt jälginud tükati kadus Kadrioru puude taha ära, ei näinudki teda vahest nähtavasti tekki seal paar tuurikest ära. Seepeale ka ikka võrdlemisi tuule tuuline ilm, niiet tükati, kui ta Lynni keeras linna poole tagasi, tuul oli siit linna peal, siis vaestelt eemalt vaadates peaaegu seisis õhus, aga siiski lõikab ja nii edasi, nii palju allatuult keeles, kui ta korra ringi keeras, siis ta läks päris silmnähtavalt edasi. Ta tegi ka siis esimese norra tuli maa ja siis uusi asju ega seda välja kuulutanud, et kaasreisija reis maksab 100 rubla kuni Tallinnani ta oli vedanud üle 500 reisija ja nende hulgas oli huvitaval kombel 500 reisija hulgas, keda ta oli ära visanud, õhusõitudel 300 naist oli välja kuulutanud, kari 100 rubla maksab ja tükkisidki sellest trastikute reast läbi seal üliõpilased ja sajased. Beusja nägid Utkini juurde, kohe vaatas kahtlaselt ülespoole, ikka tuul on tugev ka, see oleks meie mõistes minu mõistes hiljem vaatasin seda asja kindlasti, ütles meile, et see oleks päris hea startimiseks kahe inimesega tuul aitab juba iseenesest vastutuult oli tõusta. Aga siis millegipärast ei ei julgenud kohe kaasa võtta, mõtles natuke ja võttis äkki vasaku jala kinga jalast ära ja tagus seda vastu ratast. Nii koputades näis nagu taustad taht liiva välja raputada. Ja meie kõrval seisid ühed ka pealtvaatajaid, needki, ta vähendab seda lennukaalu viimase, kui liivatera kallab kinga seest välja, kahtleb, kas ta masinat kahte meest üles vii. Kuid siiski selles lennustike midagi välja ei tulnud, üliõpilast kaasa ei võtnud mõni oma kinga uuesti jalga ja see insener-mehaanik, kes oleks onu, kes tal seal oli, see masinaid pubides, masinad seal Puttides ylesse läkita uuesti. Nad lendasid vist paar-kolm ringi, tegid seal ja siis lind lõppeski sel pühapäeval ära ja masinpakid jälle uuesti monteeriti lahti, pakiti kokku ja läksid edasi.