Te kuulete Vikerraadiost kirjutamata memuaare. Mõne tunni pärast pimeneb saabuv öö aprilli kuue ja selle sees lendab Eestimaa kohal tundmatu lennuk heites mitmes kohas alla langevarjuga maandujaid. Ei ole teada, kes nad on. Palju neid on, milleks nad tulid. Just nii juhtus saabuval ööl, kui kalender näitas aastat 1945. Ja sama oli juhtunud ka paar ööd varem. Euroopat laastanud suur heitus oli lähenemas lõpule. Haaranguid Eestimaa metsades kestsid ühe mehe sõda. Ellujäämise nimel jätkus. Kodumaalt lahkunud kümned tuhanded nägid pääsemisvõimalust läände jäämises. Mehed, kes neil päevil tulid tagasi olid teinud saatus raske otsuse saatus, raske valiku. Miks nad tulid? Yhe tahtsime tulla ja tulime sealt saare pealt tulime vesilennukiga ja see oli selle Komineeritics bensiinipaak juurde Rügeni saarelt rügi saarelt ja sealt need seltskonnad välja saadeti. Seadvad väisab jah, tuli. Mitmekesi te tulite, paljud jäid korraga lennuki peale, pandi. Pulmad meil kolm grupilist ja teised olid kuna mehelistada, mina olin minul üks parimaid ainult sealt kuradi Ambla tuissoni, toda. See sai vangilaagris surma, suri maha, jäi kollatõppe. Ja sihtpunkt oli meil. Lihtne vaht. Turba asulat, kuuldel. Mis ülesanne teil oli sealt turba asulasse pold ju mingi jumal teab, kui tähtis koht. Seda küll ja, ja ega seal ülesanded sinna ülesanne jäi, üle-eestiliseks. Saate ka midagi teha. Keerakele nendele sita kokku ja. Hävitav ühteteist ja riiulid. Kas teil on kuupäev meeles kuu või kuupäev, millal teil? Kaks ära lendama hakata kapsunud teine aprill. Kolm gruppi, meid tuli korraldada nii, et see oli kuus kaheksa meest. Kolm radisti kolm saatjat ka kindlasti siis. Röögilist hakkasime lendama siis olles videvik. Aga pärast seda läks aprillikuu toeta. Tulite õiges kohas olla? Õiges kohas tulime alla rea lenduril pass ja see oli ühe jalaga lendur. Teeni tähtedel olemegi Lauraaži kuradi baskide tüki rinnad sulaneldada. Mis tunne oli uuesti kaduma kohal? Alla hüppas A, mis tunned seal kurat need ajakirjad. Ase veidi teadis, kuidas tal. Nii võtta jah. Allatulek nätlus. Palju varustust kaasas oli? Olid natukene raha ja vene pahna seriaali kaelas ropult. Toidumaterjali pakuti ka palju tähtuda kurattaga essiline, vaene velo, süüa enam ei saa, kurat. Jah ja ei söögi puudu, ei olnud näinud. Mürariided seljas on erariided, olid neil kõik ja langevarju panete? Eks ta mädaneb kuskil. Ma ütlesin, et ei taha. Ära peita sauna akna alla, siis on teater. Ei saa eemale kurrat. Elumaja on eemal, natuke? Jah, sealidelt sauna ei noh, iga päev töötada niieta, köetav ruum vist olid, nad olid, seekord oli ta külm. Kui talumees oleks selle hea siidi essureid. Ja mine tea, mis suur aitäh ütleb, groteldab. Võib-olla mõni uus maha ja mis ta võis olla? Noh, siis tuli hakata öömaja otsima või kuidas? Seal olid kolm lendurid. Meil on ju olemas ja kui on vaja, aga võib-olla ei olegi vaja. Norskab kuradi. Ja läksime sinna, tead, ja tema oli ka biti kodustaimaganud. Kartis kodus magada, noh, oli. Ja võib-olla pärast tuligi välja, mina kõrva ei tea. Ja seevenberi pärast seal kodus. Kaks nädalat olime seal, kus need saation saatja oli kaasas kogu aeg kaasas. Melu, Como ju. Nägid need miilits, saation. Nemad ei olnud niuksed miilitsat tead. Ma sain argus harud. Ah. Siis kaks nädalat olime seal rahvaks, ise vaatama, et see läheb liiale, sindada. Jaa jaa, kuraldatest Medega teemiatada. Mul siin üks tuttav tüdruk, Syriteid tassi otseväljadelt, tahtsime pääseda sinna, kuradi noh. Näed, kuule kuhu kanti lõuna poole ida poole lääne poole, mis linna lähedal Järvamaal tahtsime saada Järvamaale sellesse kauto lähedale. Ma tahtsin, et mul oli seal midagi tigedalt tegemist. Ekstra vana Tarvel. Kuule, natuke oli, arveneri paelu raisa arvates sai, paludes sai eluga. Ei maksa sigala, mina seda ei olnud ja aga ma oskasin olla või kui ma tahtsin Ja siis. Kas siis sealt juba järgmises külas oli üks miilits? See oli igavene siga, mina seda ei tea, aga see tüdruku ema rääkis et oli seal kaks meest ära viinud ja üsna lihtsalt kinnikandja. Joomaorgiad ärge jumala eest maha lasknud kui tal teda ära teeninud sõna sinna midagi teha. Raiskadest hoiad. Jah, jääks niukseid juhuseid. Mõnda ei taha, et meelde tuleb kaupade vabavahend, saite ringi liikuda. Üle kuulatud. Aprillist tulite aprill, mai, juuni, juuli, august. Ümber oktoober ja november selline. Kuidas see juhtus? Ega ma ei ole lennadel, manas jooksul saad küll ise teed. Ma teadsin, aimasin ka natukene. Mul oli enne ja seal kuradi punaarmeelased tegemist. Väikse sihibeldab. Nojah, ja nii, ja nii kuradist kui jalgne kõik rääkida. Raisk, mine tea, mis. Nii rääkis mees, kes kaalub iga sõna ja ei ütle ilmselt palju ülearust. Näib, nagu kehtiks nende meeste vaikimise vanne tänaseni. Kui paljukest on meil võimalusi olnud kuulda, kuidas neid värvati? Välja õpetati, mida õpetati, mis üksusse nad kuulusid. Kas üksus pandi jah meid nelja meest olist gruppidesse ja siis üks oli grupijuht, aga seal olid kõik olid hauast ja üldse mitte midagi ei tähendanud ükskõik mis auastmega politsei üldse ei tähendab mitte midagi, hauast seal niikuiniisugust ei olnud. Kõik olid võrdselt, kõik olid võrdsed, kõik olid võrdsed. Jess tehtigi meilegi, uued Soldpuhid muidugi nende pale nimede peale. Kõik oli meil. Mutter saar, füürer ruumist aukraad oli siis seal tegeletakse aukraadi. Ega tema ei saanud, siis käib veamehel pääle hüpata, nii et me olime kõik võrdsed selles üksuses. Ja siis oli meil kõigil hüüdja nimed, meie grupijuhiks oli kutsuti politruk. Tema oli nii vahva, ta, ta täpselt oli nagu Vene politruk, tal rõugearmid balt rääkis puhtalt vene keelt, ta rääkis saksa keelt päris hästi ja minu tead, tema tegelik aukratt oli kapten ja ta oli käinud juba vene tagalas kolm või neli korda, nii et temal oli see töö täiesti selgelt. Rahvuselt, kes ta eestlane, nii puhas eestlane tali Viljandimaapoiss. Ta rääkis nii hästi vene keelt. Täiesti juss rääkis ka vene keelt, muidugi mitte nii hästi, kui temaga jussi rääkinud saksa keelt, mina siis vägisi saksa keelt ja siis oli meil üks poiss. Välk oli ta nimi ja siis ma panin talle eesnimeks Mihkel ja jäigi talle näeks Mihkel välk välgumihkel. No tema oli meie raadiooperaator ja tema oli ka käinud tagalasse, aga nemad olidki vist koos käinud selle polipruugiga juba tagalas. Nii et minu arvates nendele ju ennem sõprusega nad muidugi ei rääkinud sellest midagi, kellelegi meelega ei räägitud mitte midagi. No ja siis tema oli väga, väga tipp-topp raadiooperaator, temal ikka saatis, ma ei tea, mitukümmend tähte minutis ta siis saatis, võttis vastu, samal ajal need tali, tip-top, mees, no ja siis need kaks tütarlast, need olid siis kah meiega koos, nemad olid siis selle raadiooperaatorid, mõlemad tulid väljaõppinud raadiooperaatorid, kes olid tantsiks, meid värbasid ja nemad olid siis selle teise kahegrupis, oli kolm meest ja naine, üks nendest tütarlastesonis, raadiooperaator, jälle teises grupis, täpselt niisama, nii et meil oli kolm gruppi koos, kõik trennisime meie peamine treeningoli suuskadega ja orienteerumine, see oli meie peamine treening. No muidugi kõiki relvi, mis meil igaüks võti siis midagi meile seal öeldud, mis Velvat meile kaotaks kaas või kuhu me lähme, mis me teeme, mitte midagi seal selles laagris meile ei üteldud, aga õppisite tundma kõiki relvi, no enam-vähem nii käsirelvi, kõiki Schmeisser'it ja siis seda parabellumide null lahti ja mina siis mina, mul läks kõige paremini, kuus 35 kehven kuus 35 oli mulle kõige paremini belgia pesta Relgija püstol ja see oli vähem hea. Noh, teda oli hea peita, tali, hea lapergune, parabellum, natukene kohmakas, aga ta oli muidugi tagasi tugeva löögijõuga. Noh siis meie, see oli 44. aasta, ma ei mäleta täpselt istuli. September oktoobris läksime sinna November, detsember olime, ma mäletan, Me pidasime uue aasta, vil ON Saltsas jaanuaris, siis anti meile ülesanne jaanuari teisel nädalal vist minna Berliini orani purki, aga meile mitte mitte ühtegi paberit kaasa ei antud. Kuidas keegi sinna sai, oli tema oma asi soli nagu meie lõputöö siis minna Saksamaal, meile anti telefoninumber, muidugi kaasnes templiga mingisugune paber, seal oli midagi, ei olnud saksa keeles kirjutad mingi sus koodi all kirjutatud sinna peale, igal mehel oli see kaasas selle nagu eksam, nagu eksamitöö oli see, kas te lõikasite erariides või vormis vormis vormis kõik olin vormis Zolt puholi kaasas, aga mitte mingisuguseid pabereid ei olnud, näiteks marssbeebeeli või niiskes asja meil ei olnud siis teiste sõnadega ei tohtinud vahele jääda. Pidite jõudma kohale ilmuv dokument ilma dokumenti, ta ei tohtinud vahele jääda. Me tegime seda asja väga, lihtsalt see politruk, tema oli juba ennem seda muidugi teinud, tema ütles, oh, et ega me ei hakka siin logilema teed. Lähme tee peale. Esimene tühi auto, peame kinni ja kes läheb Berliini poole, las võtab kaasa. No ja siis läksime, saimegi siis auto kätte, rääkisime autojuhile ära, kes me oleme, meil on eksamitöö, et kui kust te teate, kus kohal need ketikoerad, ütelge meile, ütles me kõnnime ringi ja, ja temale see meeldis selle autojuhile muidugi seda mängu kaasa, seda mängu kaasa mängida. Õiglast, poisid rääkisid laiust ära, mina rääkisin päris hästi saksa keelt sellel ajal juba ja siis ma rääkisin talle ilusti ära ja temasse tegi nalja. Muidugi tõstab heitmeid kõrval, kus ta teadis, kus need ketikoer Nad olid, temaga saime selle esimese autoga seal poole tee peale peaaegu Berliini. No siis ikka jalutasime seal tükk aega ja mõtlesime, et varastame auto kuskil. No see oli väga lihtne asi, traadijupp väikeste klambritega, kaaslased selle parantsist kohe patareist süütepooli pääle ja kruvikeerajaga starterist kaardid ära ja 30 sekundit laotu käes. Varastasime auto sealt, ei tea, kas tuli ohvitseri oma Nix neid? Ujuvauto vahuta, lohakalt jäetud sinna meile käe järgis, hüppas või sisse tal kurje palju bentsu, üks 30 kilomeetrit saime. Ta ei otsa VTT jälle kõndima. Nagu me saime siis jälle siin mingisugust suure veoauto peale, miks, mis läks kohe Berliini? Saame Berliini sisse, Berliin on suur linn ju, sa ei tea kus, noh, me ei teadnud, kus me olime, aga see autojuht teadis, ta viis meid siis ühte raudteejaama, ütles, tahate uraani purki minna, et võtke situatsioon nagu tramm käib selle liini peal, et võtke see, et temale rääkisin muidugi ära, kes me olime, et me peame uraani purki minema ilma paberiteta teat. No temal ka tegi see nalja ikka. Ja ta ütles, et võtke see tammed sela koraani purki. Et aga siis ärge jaamas nüüd logelegi, et seal mõnikord on ketikoerad seal raamas. Kui meie tulime, mitte kedagi mehibkantsignoraaniburgis jaamast küsime, kus meil sisseüksus oli, kus me pidime minema ja see oli just võib-olla üks, 350 meetrit ainult raudteejaamast uraani purgis. Ja see oli suur, suured kasarmud olid seal. Ja me olime esimene grupp, kes tuli kohale, meil läks ainult kaks päeva aega sinna saamiseks. Konzalsest politruk-ile poli tänu poli Truckil, kõik tänu poli tükel, tema oli raadio operadoli talgu, Mihkel oli köike, tubli poiss, tema kah oli juba need kõik läbi teinud. Ja sisse r4 moraaniburgis esimees, siis me olime tehtud mehetse. No ja teised ikka tulid, Nix, kas ükshaaval või kahe-kolme paiku, kõik said sinna jäänudki, ühtegi vahel mitte keegeenbaele, kõik tulid ilusti kokku, sinna, just need tüdrukud, nemad olid siis veel kõige vahvamad urnid. Nemad siis väikestele ohvitserile augu pähe. See ohvitser võttis neid kõiki pääle, need tüdrukud ja kõik terve point'ita kohani purki autoga viimase otsa tulid siis sinna siis meile andnud Diorani purgis relvad. Ja need relvad olid siis tegelikult relvalt, millega me siis läksime, Seinsatsi tähendab selle. Noh, üksus, operatsioon operatsioonil läksime. Need olid kõik inglise Stennid, ta oli väga huvitav relv. See oli ka püstolkuulipüstolkuulipilduja temaga sett käis külje pealt sisse, mitte alt nagu Schmeisser'it. 32 lasku, null kaheksa null kas nad oli siis ümber puuritud, tegelikult oli null kaheksa, ma ei tea, aga täpselt nagu parabellum-ile täpselt sama padrunit, võttis see siis sisse Saksa padruni peale, saksa palunud null kaheksa tali ümber tehtud, võib-olla, ma ei tea, ma ei tea. Ma ei olnud kunagi näinud seda Stenniga hiigla kift, püstol, ta võtsid kolmeks tükiks kokku, raud, keskmine osa ja see pära esmanit põuetaskusse, Jescaset olin niiskele külje pilti sisse 32 lasku nagu Yolal, nagu joonlaud panid nad kõik kokku, panid taskus keegi sul püssikuul pillu kaasas. Kui panite põuetasku ilusti või ükskõik kuhu taskus toppis, neid nendele muidugi käisid sumbutajad otsa. Nendele ja sumbutaja, kellel oli siis parabellum. Null laht sumbude käis ka sellele otsa mõlematult, täpselt samad, sama sumbutaja. Aga minu kuus, 35 Efenile, mul oli Erazumbutaja meie, noh, see oli teistmoodi sumbutaja, täiesti teistmoodi. Nii et meil olid kõik sumbutajategrelvat need, kui ta laskis, ta tegi ainult Pipat, muud ei kuulnudki, et noh ja nende, kes anti meile kolm päeva, muidugi see terve grupp sinna sai pääle seda sant meile kolm päeva nendega harjutada seal laskmist püstolitega nende noh, tuttavaks saadud relvadega, et harjuks ära harjuks ära ja siis anti meile seitse päeva puhkust, et seal on sees alpides saadi, me tulime siis Urani purgist välja Münchenist läbi, läksime üles alpidesse, et seal on, see oli selle koha nimi üks väikene niisugune suusa mägedes alpides suusakuurort, kuurort ja ja siis sealt siis me käisime iga päev siis üles selle, selle mägiraudtee ka täitsa mäetipp, kui ja siis seal tuliteed alla suusatamise teed. Nad olid muidugi üks oli siis kiirem ja teine jälle aeglasem, aeglasem, aeglasem, kõige aeglamise moli vist siis neli tundi. Meie muidugi tulime selle nelja tunni siis ega. Seal seitse päevaselt sellamsel sära, suusatasime ja toodi meid siis tagasi kiirrongiga tantsigisse ja Haathelisse Kopenhaagenis oli lennuväli seal meid siis tutvustati siis langevarjudega. Ja siis olid juba lennuväelennuväe allohvitserid, kes meid siis tutvustad ist selle näidati siis lennukit, oli üks valge Focker täiesti valgeks värvitud. Kolme mootoriga miskine, vanem tüüp lennukulile ülatiivaga tiival üleval, jah, Focker kolme ootlikwookeanisken hambuna, aga ta oli valgeks värvitud. No ja siis saime ilma märkideta või saksamärgid olid peal Ikeristoli neil peal terra. No jaja sisse, seal saime siis tuttavaks 12-le lätlasega, kes olid kah samas organisatsioonis aga lätlaste poolt saba koolitusele Rama koolituse läbi teinud, aga nemad ei olnud neljamit mehelistes gruppides, nemad olid 12 meheline grupp ja nende ülesanne oli tagalas segadust tekitada, et nendele hirmsasti klaasis seda plastik, lõhkeainet. See oli nagu plastas sinitaoline, ta muidu oli täiesti ohutu, ainult kui panid sütiku sisse, siis ta oli väga kardetav. Need oligi nii, et kunagi tohtinud mõlemaid koos üks mees kandis sütikuid, teine meist kandis, sellest me saame ka väljaõppe. Muide ja meil oli kahteda kaasas meil igal mehel oli poolkilodega kaasas nagu savikamakas savikamakas, täpselt nagu Samiga. Igal mehel pool kilo taskuse polid, rukki käes olid siis sütikud plärtsti vastu seina seina, paned selle kinni ja teda, seda saab tellida töös siis ühest minutist siis paari tunnini võisid teda tellida siis selle sütikud ja need olid poliitrukki käes, muidugi meeskandsime näitlastes siinisid ja meil oli siis noh, sealt raadio oli juba see kaasas, meil on kõik see, see anti meile juba siis uraani purgist kaasa, kui suur raadio oli pisikene, pisike tali, väga pisikene raadiosaatja, saatja ja vastuvõtja, aga talimitte hääle, raadio, tali, morse raadio, need kõrvaklapid olid ikka kaasas ja antennaksis pajutnud, tõmbasid väikse puu alla, köitsid antenne otsa, lõid üles nelja-viie meetri kõrgusel oli küllaltki, ta oli väga võimas ja need Me pidime taga, tema tegelik ulatus pidi olema 2000 kilomeetrit. No aga me küll ei tea, kas ta oli niiskes ulatusega või ei olnud meie kõige kaugemale me rääkisime taga, oli üks 300 või nii. Me rääkisime lätlastega eestist, lätlastega, see tuleb hiljem. Saime lätte poistega seal kokku. Me olime seal ikka üle nädala, olime koos, seal sai kõvasti viina, nendega võitlus ja sõprus tehtud, sellepärast me kõik läksime ühe sama lennukiga. Ja meie kolm gruppi siis meie hüppasime, meie grupp siis politruk, mina ja välgumihkel ja juss, meie hüppasime alla pedaja Emajõe käändub. Ja meile kõigile anti kaasa, kokku oli 60000 vene rubla, nii et meil igalühel taskus 15000 vene rubla oli seljakotis nad kõik tsermoonitsid sajaseid, Sermoonitsid me pidime siis, ma ei tea, tegelikult tegelikult see politruk, teadis mees, meie õige ülesanne oli. Minu teada oli, et me pidime võtma vaatma koha lahti, kas seal saaks alla tulla 200 langevarjurid sinna ja siis pidime võtma ühendust metsavendade minu teada, ma ei tea, kas see oli siis see tegelik ülesanne või ei olnud politruk meile sellest midagi rääkinud, tema küll teadis. Nojah, ja siis need lätlased binatis kõige enam, see lennuk muide, lendas üle vee üle mereülema, lendad, lendas üle mere, tuli kuskilt Riia ja Pärnu vahepealt, tulime sisse. Keerasime alla Läti poole, lätlased visati alla kõige ennem. Siis lennuk pööras jälle ümber, tuli tagasi, viskas meid ema käändu ja siis ta läks, kas siis põrus või Narva, ma ei tea, kummale poole ta läks, siis need kaks gruppi verd, üks piiluti Narva alla ja teine visati Võrus Võru ligidale kuskile alla. Ja nendest gruppidest Ma ei ole mitte midagi kuulnud absoluutselt mitte midagi, mis nendega juhtus, kas see lennuk siis lasti alla või midagi juhtus? Siinkohal jääb küsimärk paraku püsima meie jaoks. Võib-olla olete sellest kuulnud kunagi teie? Võib-olla on kusagil teada oletustest enamast? Võib-olla see teadmine ei asu enam Eesti pinnal. Aga nüüd veel ühe loo juurde, mis hakkas arenema aprillis 1945 peaaegu päevapealt. Täna eile. Et pool kaks öösel nime Eesti Eestimaal Eesti kohal ja Eesti kohal ta tuli kaua ka põristas tulla, vain vaja. Ja siis Tallinnas tulime üle, siis oli Tallinna tuletõrje- näha talinuid tuledest tuli Tallinnast üle, tema pidi meid viskama alla Virumaale, Koitjärvel koitjärve äärde pidi orienteeruma. Igatahes tema orienteerub järve järgi, küll aga viskasime trumme määrde seal, kus vangilaagrid on sinna alla autoritel, sakslased, lendude jaajaa, seal oli kõik automaat langevarjude, ainult ukse. Aga seal ka lennuki, olgu ta kiiruski nii suurune olend alumisest luugist saab kiiresti seal külje pealt luuki ja tema oli veel Lucali kõrgemal. Ronisid, väljasid, seal ei saagi õhu moodustama, usu iseennast alla. Kukkusime ikka niivõrd kaugele kolmekesti üksteisest öösime kokku ei saanud. Ma kuulsin küll, et öised mitte kaugel koer haugub kuskil. Ja siis otsin, meil oli morse, värviliste taskulambid olid kaasas. Ja eile öösi rihma või vöörihma küljes või langevad ja siis ma küll olid paki lisada ka üles kadunud linnas tõmbad igatahes. Nii palju siis oli. Hüppasin valesti, mis seal pakis oli? Seal olid, riided olid ja siis erariided, erariided, viraiidis hüppasime alla ka. See oligi suur viga. Oleksin pidanud hüppama vene vene vormis kuskilt Latheris välja kirjutatud meestena või midagi. Ja need passid, mis me saime nendega ainult metsas elada, muidu oli tehtud eesti passid küll ei olnud mingisugust seda tempel sees ega tohtinud kuskil näitama ka minna, kui võõras inimene küsib nüüd, et mulle templisse ei teadnud ka seda, et kripeldama vaja. Ei oska, nii rumalad olime Marikas julgenud küsida, seal ka. Aga seda ka ei teadnud. Esimene kokku ei saanudki ja ummiku siis, mis kuradit, tehat? Tohtivat isenesest valed siis kõik arvavad, et ma läksin, vaatasin küll kuusikus, koer haukus, aga siis need pole minema, leidsin oma pakki ülesse, siis lelle panime kuuse alla, langevari oli kuus, otsastel tirisin ka alla. Väike labidas, aara, hommiku valge sõbrad ja siis tõmbasin selle üles selle mulla sambla kaevasin ära, panin Langvarjumationärasena kotiga sinna kuhjend koera augu mitte kaugel. Ja hakkasin minema sinnapoole. Tahtes puusse kurrat maimude sündis, teine mees oli seal, ei olnud kaugeltki paarsada meetrit, see oli puu alt, seal. Hõikas Puusepp, mitte Poola. Kõige aega olime harjunud sellega selle Puusepa nimega saime temaga, kui tema oli nii õnnetult hüppad meileidki, kas siis lendas järve või tema pakki leeki üles demodgasi pakkimajas kuidagi lahti, mis seal pakis, mis riided seal siis seal oli, noh, soojad kampsunid olid sees ja siis vahetuspesu ja raha. Ja siis vene raha vene raha ja ja siis palju raha anti kaasaga, oi jumal, meile hirmsasti kaasasime kuskilt lugedagi, sealt sajad tuhanded sajarublase trahadki. Ja ega seda oleks võinud võtta seal nii palju tahtjaid, ega keegi, pakid ei lubanud muud vaja võtta, ka elemendid olid siis need sees ja neid ei olnudki need kadunud, aga kelle käest saad, see oli, saadi, oli kolmanda mehe käest, keda me ei leidnudki üles ja siis mõtlesime, et võtame seda rindu. Ma ütlesin, noh, meil olid. Taskurelvad olid väike, mul olid belgia püstol, kolmeteistlasuline, temal oli väike väike saksa seitse kuud, viis. Läheme sisse, sa lähed nüüd ees, siis ma olen taga, kuhu juhtuma. Läksime koputasime sisse, läksime sisse, vanem mees istus seal köögipõrandal maas, parandas vokki. Ja vaatas altkulmu. Kuradi õigemini vaatamata kole kahtlase kooperlit sattusime. No ja siis hakkas rääkima, küsimus mehed olete, veetsime Tallinnast tulema, et oleme sealt Tallinnast eelsed, lähme sinna Virumaal, et toiduained muretsema. Vaatas, vaatas ja meie väegade niisukesingu, teie liiguks nüüd õige hulga hulganisti kohe. Ja vaatasime, üks tütar oli umbes nii kahekümneaastane või. Ma ei hakka ennast riidesse sättima ja mõtlesin diski asja peale, väljavaated kohe. Nüüd nüüd lähed, nüüd läheb ülesanne neid. Perenaine askeldas, ei rääkida, ei tahagi seal pliidi ääres, keetis loomadele süüa või midagi meil riided märjad, kus me seal seal soine maa soos, riided märjad, kõik väsinud, magamata ja. Ja vaatasime, tüdruk lähevad siin, no nüüd ei päästa, tuleb meil ka siit varvast lasta, aga siis mina suitsumees teine mees, pakub pois, pakub vanamehel suitsu, seal inglissigaretid vananevad. Ohoo. Tuletikud, kus sa ei oska vastata, uhkus kuradi kohta saidid. Siis rääkisime ikka, nüüd käivad seal kaubalaevadelt nende pealt, sealt saab ja ütles, et meil on, meil on ikka niisugune asi, kui nede tikkuda, tuletikuga jada kuskilt saada. Vaatas põikule kahtlased veedad. Ja vaatame siis, tüdruk läks väravani väravale seisma ja tuleb tagasi kiiresti sealt värava pealt ütleb, et üks kahtlane mees tuleb. Meie kolmas sõber hõlmad laiali v ilma pakita ka ja see tuli ka siis sinna sisse ja huvitav, see vana hakkas kohe hoopis teiseks meheks hakkas rääkima ja perenaine ja tüdruk võttis ennast riidest lahti, vaata mis ei lähe kuhugile. Ja kus pakiga temaga sa küsisid, kuidas pakiga debati pakkumiseks, kõik on korras, pakendit temalt peidetud ja langevad ära peidetud väravas jäätisele voki parandamise ära ja hakkas kohe meiega seal jutule ka ikka keerdküsimus, millega me ei oska jälle vastata, kuidas Tallinnas elu on ja nii ja naa, rääkisime tallu mehed olema, siis pidanud seda talle elu tundma teadma. Perenaine vaatas, et oh, te olete märjad, et võtke riided ja kuivatage ära ja nii ja naa ja mõtlesime, vaatame. Nii lahke pererahvas. Teie tõlkinud tunne oli ka seal saare peal, ega kassas enne ära sõitnud, ärevus ei olnud, õiged magamist ja ja siis ütleski, minge tahatuppa seal, puhake seal voodid ja nii ja naa. Noh, me läksime sinna puhkama, tema panime riided kuivama ja jalanõud ja muidu me olime erariided, aga sised saksa selle noh, kuidas kahurväe või pika säärega särg sääre rapodellid jalas ja siis puhkasime seal ja mis, noh, see oli vist juba sulle ummikud seal olid ja lõuna paiku üks puuduta kularahvas, jumal, kui sa oled seal ääre peal või siis tal oli peal küll, aga perenaine ütleb. Tulge nüüd on, aitab küll magamisest, olge nüüd sõõrm. Mõtlesime hea küll, läksime sööma ja vaatasime, räägime perekonnale. Palju ei puudunud, oleks öeldud, esimest korda Eesti saaga märjukest, siis rääkisime mehele, et kas ei ole midagi? Ei, meie ei tohi puskretsiini tohi rääkida. Kohe nii suurelt karistused on ja. Ma arvan, et ma võin minna, vaadata ujuv naabrimehest, saan kuidagi pudeli, tema võtab, mistõttu 50 rubla võtab pudelist. Andsime 50 rubla, ei olnudki, ka vanemast liitrine pudel oli puskarit ka siis sööge, võtke puskarit ka. Võtsime selle ära ja jutlike kuidagi klappi. Ta on ikkagi võtsime veepudel ja siis hakkas rohkem ülema juba ja. Ja siis me jäimegi ööseks sinna, ei läike kuhugi edasi. Järgmine päev tuli sinna üks, see õmbleja. Ja tema käibki nii, et noh, külas külla teenib sellega omale leiba ja on õmbleja. Ja siis tulid, lõuna paiku tulid Vene madrused teisel teisel päeval ja ja ütles, et nüüdismadrused käivad meil kanamune viimas ja piima viimas ja nii meist ei teinud suurt välja käest jälle oma peremehega ja perearst pakkus neile kanepi, võtsime lauas madusid, ajasid juttu, mõned sõnabossid eesti keelt, ka nemad ei pannud tähelegi. Vaatasime küll, et no siis oli juba peale lõunat, kui nad ära sõitsid ja et järgmine hommiku kindlasti nüüd lähme siit minema. Ja siis pärast õhtutüdruk ütles, valame veel puskarit, sahver täis. Eikuskilt võõraste käest, koopad tahtis teenida tee peal ja, ja siis me mõtlesime, et nüüd lähme minema. Vahva, eesti perekondade, mis meil Eestis lange võrreldes nii samana mädanevad Anu peremehele, üks langevari jäi kadunuks, ei tea, kus oli ja mis asi on, et meie hommiku vara läheb minema? Me anname sulle langevad, et sul oli, kus saba ohjad ja laevurude suured seal meil oli viis 60 ruutmeetrilt ta sihti hakkas talle, siis hakkas koitma, kes te olete, tema rääkis meile teada, et siin on kuulujutud, et Rootsis pidi tulema langevarjurid Köll üks lennuksin puristas ka nii madalalt linna ei teinud välja, kui me ütlesime, et võib-olla küll ja, ja no siis siis kui andsime langevarjud, siis vanemast tahvlist olete õiged rootslased küll. Ja siis hommikul. Me ärkasime üles, mina ei tea, kuidas ma vaatasin seal, kus see õmbleja magas, numbri voodil, tühi Nende hulgast, kes küll kahtlane tunne, kes südamest läbit. Ja ma küsin, kas ta sai valimistel teil juba siin kõik, isand apitas meiega, ei, tead kuhu, telefon, kuhu kadus, me saime aru, et midagi kahtlast. Noh, läksime minema, peremees juhatas kõik meile tee suunaja läbi metsa ja seal on üks metsavaht kõiguvates hinnades, seda võite täiesti usaldada ja nii ja naa. Meil läksime, alguses eksime küll seal läksime vääbeda viltu, pärast reisime ikkagi teeraja üles ja läksime, saimegi sinna. Järgmisest õhtaks, saime selle metsavahi juurde. Puujalaga mees oli ja siis see vaatas, sai aru. Oh, ega te siis õiged mehed küll jõledaks, mu enda poiss peidab ennast ka, siin on peidus ja ajasime seal juttu ja siis järgmine päev läksime, tema juhatas jälle edasi meid, kuhu minna, noh, läksime metsa vahel ja ilusam, ilus teerada, puhas männimetsaalune oli, läksime, ajasime omavahel juttu ja. Ei, mitte midagi paha aimamata. Ükskord üks viie-kuue meetri tagant kargasid kolm sõjaväelast väljapuu tagant automaatidega. Kas te enne seda olite jõudnud ühendust võtta ka Saksamaaga? Proovisime? Ei saanud, Saksamaa ei vastanud, igatahes meie meil ei olnud veel kohustusi. Ei teki võtta. Me pidime kuuluma õhtul kella seitsme aeg seal saadet ja siis pidi anud antama meile eestikeelne teade. Teade isale, vana valge karu on terve ja peale selle video me hakkame siis ühendust võtma, siis oli teada, et nad on kuskil juba saate omanni ootel. Seda teadet ei, tuld. Proovisime ilma selleta. Kas te kuulasite tavalist kesklaineringhäälingusaadet? Ja ja Saksamaa selle oma saada, aga mingit teadet ei tulnud, külla proovisime korra küll seal sõidab, aga igatahes jaami vastand, see vana vana kutsengu peale ei vastanud igatahes. Aga kust te selle ühenduse võtsite kuskil metsas või samast metsast? Metsa siis kui te olite talust ära läinud juba ja ei, ei. Me olime talus, järgmisel päeval käisime ummi kommi, proovisime neid, meil oli hommikul vanade aegade järgi arvestasime laeval. Ja siis oligi võit, võeti kinni, vaatasime, aitasime, passid ja nii ei osanud vene keelt ei pea nii palju Porsche. Venelased, venelased, automaatidega sõdurid, sõdurid ja üks oli vist seersant, kes oli siis passid ette ja tema ei oska tema meiega rääkida. Oh, lähme. No arvasin juba nüüd, ongi kõik. Läksime, aga need olid kani muretud, mehed. Tulivad, meie järelautomaadid olid õla peale, me läksime ees. Madin, no meil olid kõigil taskurelvad ja ütlesime NUT last, las nad olla meil taskurelvad ja siinsamas on see eestiaegne, alluvida ei maksa niikuinii meiega midagi tehtud. Dokumendid on korras? Vaata, ma ütlesin küll, et meil töötõend, töötame Tallinnas. Et nüüd niisugune tööajani hulgume ringi ilme räägime, väljana viidi meid Kuusalusse. Seal oli leitnant Eesti leidnud, seal oli komanatuur, mis seal olid ja viidi meid sinna. Alguses pandi kõik sisse istumas trepi peale sõduri juurde, kordamööda viidi sisse ja ja üks on siis see jäi teine või siis jäi viimane pidi siis viidi sinna. Rääkige, kuidas te siit Rootsist tulid ja kõike seal olisi, nihke, kuulujutte, Keroodis pidid tulema süüa. Ma ütlesin, et ei ole õiglust Rootsiga pistmist Rootsist, mitte midagi. Ma ei tea, mida kõike korraga ei kutsunud, kutsuks kordamööda. Lihtsalt kontrollisid, kas jutt klapib, kolme erineva mehe jutt klapib. Rääkisime, et oleme Tallinna mehed ja nii ja naa. Et te võite rääkida, mis tahate, meil on nii kõvad luureandmed, et Rootsist tulid lennukiga alla. See oli ütlenud pudi katuse pealt ära. Siis kui Jüri oli, see oli siis, ütles leidnud ja, ja siis ei olnudki midagi, pandi meid sinna uuesti, saatis meid välja. Läbi otsitud, mitte midagi. Meid pani trepi peale istuma ja vähe aja pärast, siis ta kuskilt helistajat tuli sõjaväe masinad. Ja siis viidi meid randa kuskile mingisuguse kordonisse, kuidas enesetunne oli sel ajal, no seal oli ei ole midagi teha. Ja, ja siis hakkasime Kuusalust välja enne välja sõitma, Sisotid läbimeid, võeti relvad ära ja siis kotid, mis oli meil saatejaamade neidi puudutud veel, siis viidi meid kuskile kordonisse ja seal kai mesilased Joldontreeruv õieti ära ja siis viidi meid nõmmele mingisuguse julgeolekusse Tallinna Tallinna nõmmele ja siis oli seal mingisugune keldrisse, pandi meid, siis olime kõik kolmekesi koos seal keldris. Ja nojah, siis otsiti läbi ja siis hakati raha lugema. Alguses lugetikesse 160000 ja siis hakati teist korda lugema siis 120000, siis loeti kolmas kord, siis oli midagi ühegümnenduvad, isegi lugeda, siis jäigi nii vähemaks, et pärast jäi veel leivaraha sealt järele. Ja siis ma mõtlesin, et kirjutage, et üldse raha ei olnud. Mis asjast loete veel 10 korda, oh sa ju oma alguses üks kargas, ülessoo Te, tahate öelda, et nõukogude ohvitser, teie raha tarvis varastama tera, vaata kuhu see raha jäi siis? No ma ütlen, kirjutajat ei olnudki raha ega me maha lasta sellel, selle vene ohvitseri, selle auaus au avamise eest ja niikuinii maha lastakse ühtlased nüüd või varem või hiljem või. Aga siis ei olnud midagi, seal olime täitsa ohvrite toidul, kõige aeg seal nädal aega peeti veel üle kuulanud, mitte midagi lehtedel naride peal, magasime keldris. Ja siis oli, kas oli vist neljandal-viiendal päeval? Tuli üks. Igatahes tuli punasel ajal ei teanud oad ja niipalju sain aru, et kindrali aukraadis mees oli punastele on passidega, kutsuti meid korraga sinna ja siis räägiti, et noh, teie olete niiskust, mehed, sealt väljaõppinud luurajad ja lööme käed kokku, hakkate meiega suks töö. See oli ka vene mees ja tselluloosi, kõik venelannad, tõlkaniad, eestlane, tõlk oli erariides. Ja noh, see oli mingi NKVD keller, mis pärast räägid ja et niisugune asi ja kõik lähete, sõidate kohe sinna kuskile lõunasse, puhkate seal. Kui nüüd lepime kokku, veeretame vaat veini, viina, lööme käed kokku ja. Ma ei teagi midagi lolli, arvasime, et ikka pääsemine tulevik, et sõda läheb niikuinii lahtisi, hakkame kõigile jutt kõvatega, liitlased nii ei jäta veel seda asja. Kas Saksamaal eestlaste hulgas oli lootus, et Saksamaa kaotusega sõda ei ole lõppenud, vaid? Nojah, siis loodeti, ikka, läheb liitlaste ja liidu vahelise sõda uuesti lahti, see oli veaminemisse, eestlaste lootus oli Eestimaale tagasi saada. Aja mehitasime siis, no hea küll, ta ütles jah, et anname teile 48 tundi mõtlemisaega, siis viisime sinna tagasi ja külmasid ikka arutasime omavahel, et noh, et kui nüüd. Meie nõus ei hakka, nagunii lasevad omi maha, hakkame nõusse. Läheb sõda lahti, saadakse meditsiin käterdakese venelaste kasuks tööle ja lastakse meid maha. Ja siis pärast ikka arutasime, et ah, saabumist saab, ei hakka nõusse, kõik. Läksime sinna siis see heidame seda. Kindralit ei olnud mingisugune ohvitser oli seal, ütlesime, et me ei hakka nõusse. Oligi, kohe tuli auto ette ja veidi Pagaris allagi pagarikeldrisse. Kaabel.