Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 21. juuli päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Euroopa Liidu valitsusjuhid jõudsid kokkuleppele ühenduse järgmise seitsme aasta eelarves ja majanduse taaskäivitamise fondis. Jagamisele läheb kokku 1,82 triljonit eurot. Eesti saab sellest ligi seitse miljardit. Me näeme seda, et Euroopa Liit annab ka kolme balti riigi põllumeestele otsetoetusi juurde, et neid ühtlustada Eesti stardiaastast 2022 tasemelt 200 eurot hektari kohta. Kuidas minister Martin Helme on üldjoontes Euroopa Liidu eelarve kokkuleppe rahul, ent vastandub ideele siduda raha saamine õigusriigi põhimõtete järgimisega. Siseminister Mart Helme taganes esialgsest kooskõlastusringile saadetud välismaalaste seaduse eelnõust. Briti parlamendisaadikud nõuavad, et valitsus uuriks põhjalikult Venemaa sekkumist Brexiti referendumisse Ukrainas täna Eestisse saatma olnud erilennukil võõrtöölistega. Kohti kindlasti on vaja neid rohkem, neid põhjusi, miks osad ettevõtjatel praegu ei õnnestunud oma töötajaid tuua, on erinevaid. Ajakava oli hästi tihe ja pingeline. Igal juhul ootab saabunud töölisi kaks nädalat karantiini ja terviseamet saadab laiali Antsla hipilaagri. Põhiliselt on põhjuseks sanitaarreeglite puudumine, aga ka riskipiirkonnast saabunud osalejad ning ilm püsib muutliku pilvisusega, siin-seal sajab hoovihma. Sooja on täna 17 kuni 25 15 kuni 19 kraadi. Alustame Brüsselist, kus mitu ööd-päeva kestnud kõnelused andsid täna hommikul tulemuse Euroopa Liidu valitsusjuhid jõudsid kõneluste viiendal päeval kokule peale järgmise seitsme aasta eelarves ja majanduse taaskäivitamise fondis ehk kokku üks 1,82 triljoni eurojagamises. Peaminister Jüri Ratas ütles intervjuus pehandile, et Eesti võib rahul olla. Eesti sisenes sellesse Euroopa Liidu eelarve läbirääkimistesse ütleme väga kindlate konkreetsete eesmärkidega. Üks oli see, et Rail Baltic saaks lisarahastuse. Me näeme täna, et jooksevhindades on Rail Balticu rahastus kolmele balti riigile lisaks üks miljard 560 miljonit. Et see on väidetud põllumees, tantse tantsis tänannad mure hästi minu meelest pidevalt, mis selles osas muuta. Me oleme tõesti olnud kogu aeg välja seda, et me soovime otsetoetusi ühtlustada. Nende läbirääkimiste alguses reedel seda võimalust veel ei olnud ja võib öelda, et mõned päevad tagasi siis Leedu, Läti, Eesti ühispöördumisega ühispalvega me näeme seda, et Euroopa Liit annab ka kolme balti riigi põllumeestele otsetoetusi juurde, et neid ühtlustada. Sisuliselt see tähendab seda, et Eesti stardi ja ka Läti Leedu aastast 2022 tasemelt 200 eurot hektari kohta ja tänase võrdlusega võib välja tuua, et seal on 178 eurot hektari kohta ja see näeb ette seda, et me jõuame aastaks 2027 215 euroni hektari kohta. Ja siin võib julgesti öelda, et see on 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. See on peaaegu juba nagu Poola tase 2027 ja see on olnud aasta pikkune töö läbi mitme aastat, et saavutada tegelikult otsetoetuste ühtlustamises. Tagasi Tallinnas andis peaminister pressikonverentsil ülevaate ülemkogul toimunud aruteludest ja vastas ka mõnele küsimusele. Üks neist puudutas süsinikumaksu ja digimaksu, mida Euroopa komisjon peab hakkama välja töötama, et neid saaks 2023. aastal rakendama hakata. Selles mõttes, et sellega komisjon edasi töötab, see vastab tõele. Aga kui me räägime tänasest otsusest MFFi taaskäivitamiskavast, siis need ei sisalda ühtegi sellist otsust, kus öeldakse, et need maksud tulevad. Aga tõsi on see, et nendega edasi töötatakse, see, kuidas see lõpuks välja kujuneb, seda on täna väga keeruline öelda. Et Euroopas on päris palju riike, kes näiteks emissioonikaubanduse kui sealt küsida, kas emissioonikaubanduse maks sellisel kujul, sest noh, täna on väga palju riike, kes ütlevad, et ei, et nad seda ei toeta, aga, aga eks tuleb ära oodata, aga komisjoni siis siis ettepanek, arutelu. Peaministrilt küsiti ka seda, et kui eelarves oli juttu suurtest investeeringutest teadusesse ka siis Eesti jõuab teaduse rahastamises lähiajal ühe protsendini. Kui te küsite, kas oleme nüüd arvutanud seda ühte protsenti, siis ei, seda ei, oleme täna arvutanud, aga kindlasti see suund, et Eesti ühel hetkel panustaks üks protsent seal loomulikult olemas on oluline tähtis ja ma julgen öelda seda, et arvestades Eesti maksukoormust, et kui palju Eesti panustab selle maksukoormuse tasandiga teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni siis me võime olla, ma ütleks päris rahuldava võis heas seisus Euroopas, et olemas nende tabelite põhjal pigem ikka ülevalpool. Ja nüüd tagasi Brüsselisse, kus meie korrespondent Epp ehand võttis tippkohtumise tulemused kokku, nii. Noh, ühelt poolt on see tõepoolest selline ajalooline tippkohtumine, ajalooline otsus, et ajalooline pikkuse poolest, et vähemalt pikkuselt teine oli see kohtumine siis ulatus viide päeva ja ajalooline ka siis selle rahahulga poolest, mis mille osas otsuseid langetati ja ka selle poolest, et esimest korda siis Euroopa Liidu riigid võtavad ühislaenu, mille arvelt nad jagavad toetusi. Teisalt oli huvitav võib-olla see, et niinimetatud kasinad riigid ehk siis jõukamad sissemaksjad, riigid, kelle kelle koorem selles kogu paketis maksete näol on teistest suurem, suitsetanud, väga hästi kehtestada kärpidesse algselt välja pakutud toetustama said oluliselt endale juurde tagasimakseid, mille võrra siis teiste riikide panus suureneb, sealhulgas Eesti panus. Samuti said nad näiteks juurde siis õiguse jätta endale suurem osa tollitasudest ja ka suurema kontrolli raha kasutuse üle. Ja kolmandaks võib-olla oli huvitav see, et kui öö tagasi käis väga kirglik võitlus rahasumma tööle, siis täna öösel laabus kuidagi üllatavalt lihtsalt ja, ja kergelt lõpux tingimuste sõnastamine ehk siis õigusriigi põhimõtete järgimine ja siis ka näiteks kliimaeesmärkide seadmine õiglase ülemineku fondist raha saamiseks, et nende mõlema tingimuse kohta võib öelda, et neid lihtsalt lahjendati ja neid arutelusid mingil määral ka lükati edasi. Et aga see oli selle poolest huvitav, et selles oli valitsusjuhtidel tunduvalt kergem kokku leppida kui nendes rahasummades, mille peale käis siis vihane võitluspaar päeva tagasi. Ja veel üks hinnang Eestist, nagu kuulsite, peaminister Jüri Ratas on eelarve kokkuleppega rahul. Sven Paulus uuris, mida arvab EKRE esimees rahandusminister Martin Helme. Rahandusminister Martin Helme hindab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve kokkulepet Eesti positsioonilt vaadates heaks. Oma erakonna ehk EKRE poolt nähtuna on Helme sõnul oluline ette üleeuroopalisi makse ei tule. Samas on räägitud plastimaksust. Põhimõtteliselt see ei ole maks üheski riigis ei kehtestata mingisugustki lõivu või maksuplastiku ringlusesse võtmise või ringlusest välja võtmata jätmise pärast vaid see on lihtsalt liikmemaksu arvestuse üks komponent. Kui palju selles riigis plastikut on? Rahandusminister oli rahul põllumajandustoetuste suurenemisega ja sellega, et Rail Baltic saab isa rahastuse. Kui ei oleks rail Balticule raha juurde saanud, siis koalitsioonileppe järgi seda projekti teha ei saaks. Aga praegu see rahaline vastuväide sellele projektile ka minu kui rahandusministri silmis on põhimõtteliselt maandatud. Nii et EKRE jätkuvalt ei toeta rail Balticu projekti, aga see ehitus tundub, et areneb edasi praeguse seisuga raha taha. Rahandusminister Helme on seda meelt, et ühislaenu võtmine vajab analüüsi sest tarvis on välja selgitada selle kooskõla Euroopa Liidu aluslepingutega. Mida arvab aga rahandusminister sellest, et raha eraldamine liikmesriikidele seoti esmakordselt õigusriigi põhimõtete järgimise tingimustega? Mina pean seda põhimõtteliselt täiesti vastu automaatikas, et me teame ka ju, et see on selline puhas kriitiline malakas siis euroskeptilisemad liikmesriikide korralekutsumiseks või Ida-Euroopa liikmesriikide korralekutsumiseks, et siin ei ole õigusriigiga mingit pistmist, et see on juba sellepärast halb, et on noh, täiesti ebasiiras oma olemuselt, aga, aga teiseks ka väga räigelt suveräästliku Vahetame nüüd teemat ja Reene Leas toob teieni välisuudised. Briti valitsus peab uurima korralikult Venemaa sekkumist 2016. aasta Brexiti referendumisse. Vaatamata tõenditele ei ole seda seni tehtud, selgub täna avaldatud uurimisraportist. Raportis öeldakse, et Vene presidendi Vladimir Putiniga seotud oligarhid saavutasid oma rikkusi kasutades ulatuslikku mõju briti võimuladviku üle. Ühendkuningriigi parlamendi luure- ja julgeolekukomisjoni liikmed. Johnsoni sõnul oleks tulnud Venemaa sekkumist referendumisse hinnata. Kui see jäi toona tegemata, tuleb seda teha nüüd ning tulemused peavad olema avalikkusele kättesaadavad lisast Johns Parlamendi komisjoni raporti avaldamist on kuude kaupa edasi lükatud, mistõttu on opositsioon hakanud süüdistama peaminister Boris Johnsonit katses toimunu maha vaikida. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul hoitakse Lutskis tekkinud pantvangikriisi kontrolli all ning spetsialistid peavad kaaperdajaga läbirääkimisi Ukrainas. Lutskis võttis lõhkeainetega ja relvastatud mees pantvangi bussitäie inimesi. Korrakaitsjate andmetel on bussis umbes 20 reisijat. Mehe nõudmised on esialgu jäänud ebaselgeks. Politsei alustas pantvangide vabastamiseks erioperatsiooni. Lutski kesklinn suleti julgeoleku kaalutlustel. Venemaa võib madalate naftahindade ja koroonakriisist tingitud eelarveraskuste tõttu kärpida oma sõjalisi kulutusi, selgub rahandusministeeriumi dokumendist. Ministeerium teeb valitsusele ettepaneku vähendada järgmise kolme aasta kaitse-eelarvet viie protsendi võrra. Muude kärpesoovituste hulgas on kohtute kulutuste kümneprotsendine vähendamine riigiteenistujate palgafondis ning riigilaenu teenindamiseks pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning sekkumist Süüria konflikti tõusid riigi sõjalised kulutused. Kulude kolme ja pooleprotsendise kärpimise järel langes Venemaaga 2018. aastal välja suurimate sõjaliste kulutustega riikide esiviisikus. Möödunud aastal tõusis Venemaa suuruselt neljandaks sõjaliste kulutustega riigiks. Kulutused kasvasid siis 3,9 protsendini Venemaa sisemajanduse kogutoodangust. Läti seim võttis täna vastu seadusemuudatuse, mis lubab tühistada eraldumis nõude rikkujatele viisa või elamisluba. Viisa või elamisloa saab tühistada kodakondsus- ja rändeamet. Kui saab teavet välismaalase karantiini eraldumist või rahvakogunemise nõuete rikkumise kohta. Enne viisa või elamisloa tühistamist, on välismaalasel õigus esitada oma selgitused. Jäiga juhtum kuulub eraldi menetlemisele. Välismaalt veel Oregoni osariigi suurimas linnas portlandis on viimaste nädalate jooksul teravnenud politsei vägivalla vastu meelt avaldavate elanike ja föderaaljõudude vahelised kokkupõrked. Kohalikud ametnikud nõuavad, et valitsus kutsuks eriüksused tagasi sellest Maria-Ann Rohemäe. Meeleavaldajad on portlandi kesklinna tänavatel olnud üle 50 päeva alates mustanahalise George Floydi surmast. Osad neist on olnud rahumeelsed, teised Vägivaldsed. Viimase paari nädala jooksul on pinged aga kasvanud, eriti kõrgeks. Kohalikud ametnikud süüdistavad selles president Donald Trumpi, kes otsustas rahutuste leevendamiseks portlandi saata föderaalsed julgeolekujõud, portlandi linnapea Teed, Wyler. Meil on praegu föderaaljõud tänavatel, kes veelgi kasvatavad pingeid ja tekitavad kahju portlandi elanikele. See ei ole ameerika, mida tahame. See ei ole portland, mida tahame. Kus on föderaaljõudude tegevuse läbipaistvus, millise käsu alusel nad tegutsevad, missuguseid vahistamisi nad korraldavad ja miks räägib Oregoni osariigi justiitsminister Ellen Rosen, Blum? Need föderaalametid tegutsevad igasuguse läbipaistvus Hedda ja peaaegu kõigi osariigijuhtide tahte vastaselt. Kolm, neli või viis julgeolekuametniku hüppavad öösel välja märgistamata sõidukitest, haaravad inimesi tänavalt ja suruvad nad kaubikutesse. Nädalavahetusel süütasid meeleavaldajad põlema portlandi politseiametiühingu hoone. Samuti üritasid nad läbi tungida kohaliku föderaalkohtu ümber paigutatud Tarast. Sisejulgeoleku ministri Chad Wolfi sõnul on administratsiooni kohustus kaitsta valitsushooneid. Me ei vaja osariikide, linnapeade või kuberneride kutset, et teha oma tööd. Me kavatseme seda teha, vaatamata sellele, kas nad tahavad meid sinna või mitte. USA president Donald Trump Aga need ei ole meeleavaldajad. Inimesed ütlevad, et need on meeleavaldajad. Need inimesed on anarhistid. Need on inimesed, kes vihkavad meie riiki ja me ei luba sellel jätkuda. Trumpi sõnul kavatseb ta saata föderaaljõud ka teistesse linnadesse. Siseminister Mart Helme teatas, et viimastel päevadel palju räägitud õpirännet puudutava välismaalaste seaduse eelnõu puhul on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks teistele ministeeriumitele saadetud esialgse variandiga. Tema sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud eelnõu esialgne variant on meediasse lekkinud. Helme sõnul eksitab selliste poolikute materjalide levik avalikkust ja takistab tellite vahelist mõistlikku arutelu. Vahepeal aset leidnud konsultatsioonide tulemusena esitate valitsusele igal juhul eelnõu versiooni, mis põhineb koalitsioonis kokkulepitule. Välismaalt saabunutest aga veel. Täna jõudis õieti. Täna pärastlõunal jõudis Eestisse lennuk Ukrainas ja seal peal olid siis võõrtöölised. Sven Paulus jätkab. Kuna lennukis on 215 kohta, siis küsisin põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehelt Romet Sõrmuselt, miks lennuk täis ei tulnud. Kas nii palju töölisi pole vaja või on töölisi Ukrainast keeruline leida? Kindlasti on vaja neid rohkem, et neid põhjusi, miks osad ettevõtjatel praegu ei õnnestunud oma töötajaid tuua, on erinevaid ajakava oli hästi tihe ja pingeline, võõras pidid olema ka ka dokumendid, siis ka töötamise registreering. Ja siin me oleme teinud tihedat koostööd politsei- ja piirivalveametiga, et tõesti kõik saaks hästi toimida ka. Aga jah, paljude jaoks oli see ajakava ikkagi väga, väga pingeline, et seetõttu kõik kindlasti jõudnud oma oma indeksi sellele lennule panna. Kuidas kommenteerib aga sõrmus Euroopa Liidu uue eelarve raames toimuvat põllumajandustoetuste ühtlustamist? Et nii valitsus kui põllumajandustootjate organisatsioonid on tegelikult tänaseks juba väga pikki aastaid töötanud selle nimel, et põllumajandustoetuste ühtlustamine toimuks kiiremini ja ambitsioonika maalt, et sellest vaatest võib-olla see tulemus võib ka öelda, et ei ole see, mida, millest me oleme rääkinud võrreldes siis Euroopa Komisjoni pakkumisega on toimunud viimastel päevadel ikkagi üsna märkimisväärne edasiminek ja, ja ma arvan, et need arengud on olnud ikkagi üsna positiivselt, et üks on siis otsetoetuste nii-öelda keskmisele lähenemine kiiremas tempos, kui algselt oli kavandatud ja natukene ambitsioonikamad. Teine pool sellest kokkuleppest on maaelu vahendite osa, et seal on nüüd oodata küll Euroopa liidu poolt väikest kärbet, aga kui riik lisab oma siseriikliku kaasfinantseerimise, siis siis põhimõtteliselt põllumeestele see ei peaks tähendama rahastamisvõimaluste vähenemist. Eestisse saabunud töötajatest veel põllumajanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo ütles, et 170 inimese hulgas olid peamiselt loomakasvatuse aianduse tööle siirduvad inimesed. Aga ta rõhutas ka, et Ukraina töötajate Eestisse tulemisel järgiti kõiki tervisenõudeid. Lennuk lennukile ei lubatud haigusnähtudega isikuid. Neile anti maskid, mida tuli kanda kogu reisi aja. Meditsiinilabor Synlab ehitas Tallinna lennujaama ajutise testimispunkti, kus kõigilt välistöölistelt võeti meedikute poolt koheselt koroonaviiruse võimalikuks avastamiseks. Proov ja proovid transporditi siis laborisse, kust need jõuavad homme hommikul tööandjate nii, aga niikaua võtsid need tööandjad oma töötlejad vastu oma transpordiga viisid majutus Ta ja nad asusid siis täitma karantiininõudeid. Terviseamet otsustas Vikerkaarefestivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks ja üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelatakse festival Antslas. Oleks see üritus siis pidanud toimuma ja kuu aega ning sinna siis täiendavate inimeste saabumine keelati ära ja põhjuseks on esiteks siis see, et seal oli, nagu terviseameti sõnul puuduvad, et igasugused siis elementaarsedki, kas või kätepesuvõimalused ja üldse hügieeninõuded ja samuti eriti oleks Eestisse pidanud siis saabuma inimesed mitmetest riskipiirkondades, näiteks kaasa arvatud Portugalist, kes oleks jäänud kaheks nädalaks karantiini, aga, aga ilmselt ei oleks seda teinud. Nii, et praegu käib või ma mingil hetkel käib seal selle laagri juures testide tegemine väga palju inimesi kuulu järgi sinna veel saabunud ei olnud, niiet igal juhul laager saadetakse laiali. Aga veel vahetame teemat. 22. juunil mõistis Tallinna ringkonnakohus Kalev Kallo süüdi altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamises Riigikohtusse edasi. Kaebamiseks jäi üks kuu, tähtaeg hakkab täis saama. Anette, ela, pulk helistas, kalla advokaadile Kristi Randele. Kas teil on endiselt plaanis siis edasi kaevata? Kalev Kallo ringkonnakohtu otsus riigikohtusse. Jaa, absoluutselt ammel tähtaeg tähtaja jooksul põhimõtteliselt on kas sotsiaalvalmis juba, kuivõrd riigikohtusse pöördumine siiski sisuline ja vajab analüüsi, siis see kuu aega ka selle jaoks jõuaks kassatsiooni võimalikult hästi koostada. Samas kohtuasjas kaebas juba juhtiv riigiprokurör Taavi Pern Riigikohtusse edasi Tallinna ringkonnakohtu otsus ettevõtja Aivar Tuulberg õigeksmõistmise osas Aleksander Kofkini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise. Ott Leplandi kirikukontsertide sari taevas puutub maad oli kirikufondi püsiannetuse kampaania, mis fondi nõukogu esimehe Indrek Laulu hinnangul läks hästi korda, aga Ester Vilgats jätkab. Sarja viimasele kontserdile Tõstamaa Maarja kirikusse kogunenud publik sai üllatuse osaliseks, kui Ott Lepland üht laulu sisse juhatades teatas, et tegemist on kõigile tuntud dirigendi, helilooja ja muusiku Kristjan Järvi teosega, mille ettekannet saadab klaveril autor ise. Kuulajaid otsisid kibekähku oma telefonid välja, et unikaalset kooslust pildistada. Lepland lisas veel, et laulusõnadeks sobiva luuletuse leidis ta leelo tungla palju aastaid tagasi ilmunud luulekogust ja laulis laulu ära. Kirikufondi nõukogu esimees Indrek Laul. See front sai asutatud tsirka kaks ja pool aastat tagasi. Selle mõttega tuli välja meie peapiiskop Urmas Viilma näiteks siin praegu viimane turnee Shetlandi poolt läbi üheksa kiriku oli siis selleks, et koguda raha, et korda teha neli kirikut. Tasapisi need summad meil suurenevad. Esimesel aastal, mis me seal kokku saime, 16000, eelmine aasta oli siis tuli 163000. Selle kontserdisarjaga koguti raha Tartu Maarja, Narva Aleksandri, Paldiski Nikolai ja Tõstamaa Maarja kiriku renoveerimiseks. Kuidas ilm muutub, sellest, Helve Meitern Külm front koos hoovihma ja äikest ega on kohe Eestist eemaldumas Peipsi taha. Õhtul sajab veel Ida-Eestis kohati hoovihma. Siiski jääme edasi Soome kohale koonduva madalrõhuala lõunaserva möödule mandril vähese ja vahelduva pilvisusega ja üksikutes kohtades sajab hoovihma. Hiiu- ja Saaremaal on pilvisem ning hoovihma sajab mitmel pool ning võimalik on ka äike. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, puhanguti 12, enne südaööd, põhjarannikul kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võimalik on äike. Väiksem on saju võimalus Põhja-Eestis. Lääne ja loodetuul tugevneb kuue kuni 12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 meetrini sekundis ja sooja tuleb homme 15 kuni 19 kraadi. Ja spordiuudised Johannes vedru Eesti meeste korvpallikoondis osaleb käesoleva nädalalõpul Tallinnas Saku Suurhallis peetaval balti keti karikal, kus kohtutakse Läti ja Leedu koondistega. Turniiri esimeses kohtumises, mis peetakse reedel, mängivad omavahel Eesti ja Leedu. Eesti koondislased on koos uue peatreeneri Jukad hoiale ka mitu kuud Tallinnas treeninud. Viimastel nädalatel keskenduti rohkem ka mängulisele poolele. Praegust seisu hindab koondise ääremängija hiljuti Baskonia koosseisus Hispaania meistriks tulnud Sander Raieste. Nii palju kui, kui mina tunnetan, siis nagu võistkond on ühtne ja ikkagi see subjan nagu võistkondlikult nagu hästi palju juurde andnud. Võimalik, et just need turniirid ja need mängud, mis seal ees on, ei olegi võib-olla nüüd seal õppe eesmärke, pigem ongi see, et panna mingi põhi alla nõndaks sisaldas iba aknateks. Et just seal oleks, ei läheks nagunii palju aega selle ühise hääle nagu leidmisele. Mitu Eesti võrkpallurit on leidnud uue koduklubi. Meeste koondise diagonaalründaja Taavi Nõmmistu siirdub Küprose kõrgliigasse täpsemalt sama, kus ta nea salaamise ridadesse. Välisriikidest on 29 aastane ja 201 sentimeetri pikkune Nõmmistu varasemalt pallinud Belgias ja Šveitsis. Tema uus tööandja sama, kus ta on üheksakordne Küprose meister. Viimane tiitel võideti aga seitse aastat tagasi. Koondise temporündaja 212 sentimeetri pikkune Mart Naaber sõlmis aastase lepingu Hispaania valitseva meistri ja karikavõitjate Eruelliga. Terve EL-i peatreener on Miguel River. Arvad liiges, kes samaaegselt tegutseb ka Hispaania koondise abitreenerina Mart Naaber treenerile väga huvitatud minust. Et see sai üheks argumendiks, miks, miks ma just nagu selle võtsin ka treeneri poolt oli kindel see, et oleksin liidritesse ploki suhtes rünnaku suhtes lihtsalt peab sisse sulanduma ja ongi kõik. 11. novembril toimuv Itaalia ja Eesti jalgpallikoondiste vaheline sõpruskohtumine leiab aset bene Vento linnas Shiro Vigo riita staadionil. Mängu võõrustab Itaalia polnud selle täpset asukohta seni avaldanud. Nüüd on teada, et Eesti võetakse vastu Lõuna-Itaalia 60000 elanikuga linnas. See oli tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.