Mälestused algavas vikerraadio saates seostuvad nii või teisiti ühe peatselt saabuva tähtpäevaga. Mõne päeva pärast saab 85 aastat esimese maailmasõja lõpust. Tol ajal räägiti sellest lihtsalt kui ilmasõjast sest arvati, et lõppes sõda, mis lõpetab kõik sõjad. Kõik saates rääkinud, kes mäletasid seda sõda on tänaseks igavesti vaikijad. Neid kuulda tähendab otsimist ja leidmist raadio heliarhiivi kümnete tuhandete häälte hulgast. Vaesus, igatahes oli katsiaaria ekaanis suur, kui seda võtma seda raha, näiteks minul isa oli väljaõppinud rätsep, aga seal Laulasmaal, kus me elasime, see rahvas ei jõudnud isa toita ja isa hakkas kaluriks. Meid oli väga palju 10 lastama, muidugi lapsepõlves hakkasin vist üheksa aastaselt vastama, käisin Kloogal vallakoolis, siis ma käisin pärast Paldiskis. Paldiks oli algkool neljaklassiline ja siis niinimetatud linnakool oli tol ajal kaheksa aastane. Ma olin üheksaaastane ja see oli siis 11. 12. aastal, siis kui ma kooli läksin ja siis ühe aasta käisin maal koolis. Vot siis tuli niimoodi, käi ette. Käisin Laulas balti iga hommiku seitse versta käisin kooli, õhtul tulin sealt tagasi, üheksaaastane poiss, oli põld, kusagil bussisi, midagi tee ääres, kes sind peale võtsid, ainult talumehed, meid sõitsid alati hobustega, kes käisid palgimetsas ja kas te maailmasõja algust esimese maailmasõja algust mäletad ja mäletan väga hästi, kui isa tuli. Poest ostnud mingisugust jahu sealt ja siis ütles, et kõik asjad on juba poest hakkasid väga suur ostmine, hakkas maalsel Laulasmaal, meie juures oli üks pood. Nojah, ja siis käisime Paldiskis koolis ja terve selle sõjaaja siis sakslane käis meid kaks korda. Üks kord käis Seppeliiniga, see oli Neljateistkümnenda aasta augustikuu seas, kohe kui koolitaks peale augu augusti lõpus septembri alguses käis, loopis pommisi maha, sinna, aga sellega ta kahju midagi teinud. Ta loopis pommid linna kõrvale, kõik sealt läks üks niisugune siht, umbes linna tänavamoodi ja mööda teda sihtida läks tükk maad edasi hoopis sinus 10 pommisel. Talvel Paldiskis ei olnud rohkem sõjaväge kui üks piirivalve. See ratsaüksus oli seal üks. 40 veestisse, mitte rohkem, et need küsidestaks tald Aableid raginaga saks talitseda, Seppelil laskmas püsides. Zeppelin läks keerdus lindi ja läks minema, see oli esimene kord ja aga siis teinekord ta käis 16. aasta septembrikuu sees, vaat siis ta käis viie laevaga, kaks laevaliit lahesuu vahel jälle valves ja kolm tükki sõitsid siis linna alt läbi ja kogu aeg laskis, need olid miiniristlejad. Neljatollist suurtükid olid peal. Ja siis laskit kõik noaga. Paldiski linn on niisuguse umbes võib-olla kümmet meetrit ei ole, eks kuus, seitse meetrit on niisuguse kalda peal. Ja, ja siis nad väskite, nad olid nii lähedal, siis nad laskis sinna kalda sisse koguaeg ja siis mis ta kõrgemale laskid, need läksid siis majakatustest läbi. Aga seal ikka sai neid, suri vene sõduri, see oli seal maski polku oli seal sees, Need ikka sõdurid said surma ja siis seal olid Paldiskis nisukesed suured. Omal ajal ta tehti kaubasadamaks, seal olid mingisugused lina, suured kuulid, eks ole, ja seal sees olid sõjaväehobused. Vaat neid hobusid sai üks paarkümmend tükki vist sai surma seal nendesse ikkagi mingite kiviseinast leid, ikka nii palju mürsud, leid läbi. Neljatolline see merekahur, see ikka päris. Kust teie selle tulistamise ajal olin, mina olin sealsamas jões, kus sadama lähedal korteris olime. Ja siis me vaatasime siis vene kiriku, sealjuures siis vanem vend oli, me olime kolme-neljakesi vist olime jah, õde oli ka siis veel olime seal. Käisime koolis, Entamas riided olid ju akneis, pimendamine oli kõik tema akna eest ära, siis panime Vene kirikule suurt tigedust, vastas ta vene kiriku torniga killud tulid meile, meie olime nii lähedal, tundsime katuse peale ja siis ta lõhkus sedasamast. Paldiski merekool siis seda merekooli torni, seal isee sulle. Vene meresidepost oli seal selle tordi, selle lõhkus ka maha, et, et päris umbropsu ei tulistatud, päris umbropsu ei tulistatud ja, ja kõik see huvitav oli see kõik ta teadis, seal sees seisis üks traadid number üks Pravaid nikk oli, seal olid kolme tollised suurtükid peal ja see viidi kaks päeva enne seda, kui ta sinna tuli, semiidi sealt sadamast välja, see oli ainuke, kus oli suurtükid, olid pead ainukene. Nii et see polnud mitte ühte suurt tükki. Niimoodi see oli see pommitamise asi ja vot siis peale selle hakkasid venelane nikele, ärkas vene karule pähe, anti, siis hakkas üks suurtükist sinna vedama, vedas, seal olid need kolmetollised vasturünnakul suurtükid ja siis vedas hiigla vana sisulised kuule, et mis olid niisugune, mis meil ei olnud sedasamast kompressori hüppas, kui pauk käis, hüppas tagasi suured pirakad, kuue tollised olid seda ideed sinna Põdisena paldiski Bacardi nurga peale panema siis see samane seitsmeteistkümnenda aastal siis tuli revolutsioon vani veebruarirevolutsioon, veebruarirevolutsioon Peterburis ikka ennem see asi siis ta tuli Paldiskisse ja see hakkas ikka mõni päev hiljem seal. No siis kõigepealt see madrused olid laevades, laevad seisid seal Paldiskis, Need tulid, ei julenud ka välja tulla, arvas, et jalavägi hakkab neid tulistama ja siis jälle jalavägi mõtte, sellel madrused tuleb selle kallal, eks ole. Ja siis nad aga siis ikka madusid tulid oma selle suure Andrewsi ripuga, see sul sinine või see valge sinise ristiga tulid siia olis varda otsas, sellega tulid välja ja siis said ikka sealsamas Paldiskisse üheskoos selle restoran oli omal ajal sõjaaeg seal siis ei olnud nüüd aga ka selle suur rõdu pealt siis seal seal saivad siis kokku need jalamehed ja ja siis suurtükimehed ja kõik, siis need siis hakkas revolutsioon pihta. Kuidas tollal meeleolud olid, kas rahvas kurvastas või rõõmustas? Ei, rahvas ei kurvastanud mitte midagi, sest eks see sõda oli inimesed ju ära läbi materdanud kõike. Ja siis hakkasid Jahnet. Nad tegid ju väga rumalaid tempusi, loopisid kõik, nad olid, mina ei saa sellest aru, nad olid nii teadmata sellest asjast kõik lobistaabist, kõik samased dokumendid välja, pistsid põlema, eks ole, ja pärast tuli tegemine, et sai sõdurise toitlustada, ei teadnud, kui palju kusagil sõduri, see oli kõik hoopis kõik põletist ära ja siis mina ise oli ka, käisime, olid erakorteris, olid need suurtükimehed, olid nendega seltsis, käisime siis väljas, läksime sandarmeerial valitsusse, sele, linnas olid sander mitmed, samas, et need olid seal veel tüübliastmes, olid need Sander meid ja siis Handoni valitsust loobidiga kõik aknast alla ja mulle Johannes, mõni müts valja püssi selle suure varda kätte, sodi hästi, et ära põlevad. Ütlesin need dokumendid seal ja aga, aga ta põletas nüüd kõik, nad ei saanud ju neid kätte neid inimesi, eks ole, kes olid seal dokumendid siis, kes olid agendid, nimekirjad olid kõik see, mina isegi pärast vaatasime, koolipoisid, olime nii targad, et miks need ära põletasid, et nad ei saanud ju kätte neid, keda, keda on pärast seda aga igasuguseid miitinguid, neid peeti nii et midagi hullu, need peeti iga päev, ega nad õppustega midagi ei teinud, kolasime mööda küla ringi ja ja need sõdurid tegelikult nad enam ei teinud, mehe juures seisis seal vist seda pool, seda Arsamaski polku seisis seal, seal olid ju need vanad endised Nende, balti parunite majad olid, mereäär oli täis ja seed, need elasid seal nendes majades need sõdurit kas rahva riisumist, röövimiste, vägivalda, kahesimes, Hei, neid oli väga vähe. Väga vähe oli igatahes mõned soldatid seal püssiga lambaid laskid maha ja hanesid, mõnes kohas aga rohkem, mina ei tea midagi meie kõrvalt sealt talust. Eks neid võib-olla mõnes, kus oli rohkem, aga meie juures seal niisuguseid asju palju ei olla kustunud, neid teab, eks neid oli igat sorti mehi seal vene sõjaväe sel ajal k ik. Aga huvitav, et seda näha ei olnud, et, et neid samasid praegusi aja neid kasahhi, siia, neid, vot niisuguseid mehi või seal sõjaväe peaaegu kõik venelased, kes meie juures olid, mina niisuguseid mehi üldse ei näinud tol ajal. Kas neid võetigi üldse? Vot seda mina ei tea, kas neid väetisel sõjaväkke võetud, need olid täis kirjaoskamatuid, täitsa vene soldatid olid kõik peaaegu kirjaoskamatud, sellepärast et meil olid suurtükimehed ja, ja nemad alati ütlesid niimoodi, et Bathumi Platunas peatab see grammud, need olid uhked isegi ka sellega sealt suurtükiväes olid kõik kirjaoskajad, mehed ikkagi igatahes kirjutas, jäävad koju ja. Me olime ühtevalu seal toas, sõime nendega selts suppi sääskedest. Minu vanem vend võeti sealt kõrgema algkooli viimase klassi lõpet sära kaheksanda klassi ja võeti sinna Vene sõjaväkke. Ja siis ta siis ta võeti sealt Vene sõjaväest kinni ja toodi Tallinna ele vaator siis kui sakslased sisse tulid. Ja siin ta oli siis kolm päeva süüa talle ei antud ja siis ta tuli Tallinnast 30 kilomeetrit tuli sinna meie kodusse siis 30 versta veitsis, ta tuli jala sinna ja ja siis läks tagasi sisse, formeeriti isegi Eesti üksused siin veel Tallinnas. Ilmasõda viis oma kodudest umbes 100000 eestlast, keda Vene kroonu kutsus tolleaegselt eestimaalt ja Liivimaalt. Tol korral Baltimaadelt ja kõik teatrid ja meie eesmärk ja kõik viis crashes roos ja seal siis. Mida veel mõned prisked poisid ja mõned mustad ja niuksed, kus olid ja kas pikkus ka luges Pekus luuga pikkupidi oleva püssipikkust kuni noobel valgis meeter 73 pikk, nüüd kolm sädemeid lööma, seal. Siis. Ta teadis ja kolmas Jeesus küll, neljas esimene diviis olis Jegerski Jerzy ja jaja. Ja süütas selle rooma numbriga number kriitiline selle peale neli ja läks iga polgu mehed olid seal vastavad ja kellel see jäi siia, kõik pandi niigi Rahtreisimesuunikkuses kogujad kolm, kuus oli noorde õppus ja siis siis kukkusin õppekavade ja seda muide Aarne kolme kuud, aga meil oli kuu või paar, mis rohkem saite mahvi ja meil ei olnud siis kui lõppedes kooli või see, sellega siis seda našükad või vagunipaela veel pääle paelaise. Ainult punane õlaces, Zoltiba kosmodinjuv džiidil. Jah, õudsa nik, twitteri, kohv minu tsikkel olid siis juba Jaaga, aga ja ka Taelay palju marsraese määrati siis üks PayPal marsiroodu ja marsruudi. Eks kaardiväel oli ju vist teistmoodi varr oleme ka kui armee sõja ajal kõik üks väga roheline, aga muidu muidu meie polgu kiiver, kiiver 10 ja pool naela, neli kilo 200 grammi ja umbes kilu ja millesse sistestud oli, no kurat, tead ikkagi lahka järgmisel kokkuhoiu kõrgel kuivõrdväärne. Ja siis ükskord, mis Raatuse või mis pidu seal veel siis paraad ja siis meil. Siis mundrite geneetik taga varusi, Sollis käis seal, mina, mina seal sekkaga. Aga siis, kui õdesid mehed, kui naised, pildi ettevaatlik muidugi murdis kaela. Äkki. Murrad kaelalülid ära ja, ja ja siis marsa liinile ja kohe rindele sõit. Koobeli ümbrus seal oli kaardi, olgu seal poolasele õeldisel kaevikute leidunud katus pääle libaja. Tohutu mull seal rallil ja püssikuul sai ainult praokile viisa, just otse lähedalt, kui kaugemalt kaarega tuli Saizangis sisse tulla, aga kõige hullem see kahurväe pommitamine, varrega põrutada ja, ja siis juba rippus mul vasaku kõrva Arraga vahel neelates, mis kuradi vahet rästi jälle jäi ära? Ilmasõda tappis lõplikult täpsustamata andmetel ligi üheksa miljonit inimest ja sandistas üle 20 miljoni. 10.-st juunist. Patareid töötasid, plagin oli ööd kui päevad, nagu vanasti küla pal pesti tõlvadega riideid, pesu pesti naise pesija, Black Black Black Black, Black Blake'i täis, terve front, pikad, nii palju kuulsam, näeme kolm välja. Siis arvati, et nüüd on kõik ära laastu purustada, nüüd spanti päevasel vaid käitislatset ühe korraga peale. Siis me saatsime endale vastuvõtu siiski maa Allablendaaži, Kosoli maa katus peal. Sellepärast et saksa lenn lennukeid endale üle elanud ja meie patareid vahtinud, tohutud killud tulid alla ja kel taandamaid all töötada, ei tea, kardetav, ja siis oli maa alla. Ja siis me tüütama, seal võeti seal vastu ööja päi, veidike vihmakasvataja. Ja me võtsime selle hüüdja päeva käsvad, lasime läbi 1700 haavatut üldse personal läbi 1700. Kohutav arv. Kohutav küll, seal sai haavatuid, nähtus metsa ilma Anne kanali, mis kõik oli purustatud ja ja siis tuleb mulle seal minu juures vanem mees ja nägu verine ja käed katki ja ma küsinud, mis sul kõige Šomla. Aga me ise kõnela. Mina vaata otsad, mis ta nüüd on, ma küsin. Et kost, kust sa pärit oled? Vene keeles muidugi. Aga ta nii palju vene keelt muisutad, liblanskoi. Mulle selge pilt ja siis ma vaatasin talle otsa kohe, kas sa eesti keelt mõistad? Siis kujutage ette ta mõttest veidikene haiged, mõistad küll. Ja tuli välja, et tema, mis Viljandi maanteed siis maakaitseväelane on põetaja lähisinud, ütlen selle aheliga pääle aheliku ka mustaks, võib-olla hoida keelt ei mõista ja sidusite määradel kiltega sonaamate kõvasti kildudega. Peremees kargab hääleta, teete maguritšigendas eesti keelt, tema sõber ka niisugune vanameistrist olla. Seal maal nurgas, meile suur ruum, oli veini vahet. Tuleb varsti väljast vanemarst sisse ja tohter Tartus õppinud. Mina ei mõista eesti keelt nii palju ja et seal vennas on sinus keetjat, vene keelt ennustamine, kõigi pesa tahavad. Teie plats puhas on. Ma pole sealtmaalt välja, saan mehe grupp seisab sirgelt, poisid kõik ilusti ja mina suuremale valgete Salia jutud poisikestel viga keerasid mulle kõige ümbre lühend põrutatud. No oli ka, et rihma veidike teibast, mõnel püksi ära määrete ja pole ka Veediga abiga kokku tõttu ja nii ja naa põrutatud ja. Meil kutsus vanem bash neid eesti keeles, Birutatud venes oli Skonfoosund, meie mitte kontuursem ja ma ei näe küll, et kas te kolm beiba kuskilt seda saate, ise? Saame küll. Küll tulgen sarnaselt raamatu sissetantse, keegi Laamatusesse kontuursen, kontuursen ja andke iga klaasi veini ja lätsid eesti poisid kitsalt minema. Ei läinud lahingusse. Kolm aastat möllas sõda meie maast justkui kaugel, aga oktoobris 1917 maabusid keiserliku Saksamaa väed Eesti saartel. Minu mälestused keiserliku Saksa armee väeosa sissetulekust on väga sünged ja minu mällu on elusaks jäänud need, need toorused, metsikused, mida siin keisrid platvormi sõdurit sel ajal Saaremaal ja eriti minu kodukülas korda saatsid. Mõni nädal pärast saksa okupantide vägede maalitulekut tungis Saksa soldatitel ohvitseridest koosnev röövlisalk meie külla. Meie küla oli üks vaikne külavarguse siin üldse olnud röövimisest rääkimatta. Ja äkki ilmunud meie külla mitmekümnemeheline saksa soldatite salk kellel on paguneid üles keeratud ja paguneid on. On nende. Kuuenõeltega öeldakse haarama kyljes, vedru nõeltega on üles keeratud nähtavasti selleks, et väeosa nime ära ei oleks näha. Ja siis see röövlite salk algas meie külas. Röövimist, nad ilmusid igatseda luusse, puhma, taludesse, kõige vabadiku taludesse. Ja röövisid kokku kõik lihatagavarad, Villa tagavarad, siis kõik kootud ülikonnariided, sokid, sukad, kõik kootud, mis sel ajal oli talupoegadel. Ja muidugi rahvas läks, läks paruli, tegid puhta töö, ühesõnaga käitub puhta töö. Ja siis mis oli kõige hirmsam, oli, oli see veel, mida keegi ette aimata ei võinud. Neil oli kaasas kümmekond hobuveokid, kuid nad ei jõudnud kokkuröövitud varandust ära viia, läksid arvuda mõisa karjamaale ja seal lükkasid kokku korjatud röövitud villahunnikud villakottide hunnikusse ja panin need põlema. Siis läks tohutu torm lahti meie külas, väikesed poisikesed nende hulgalt, mina muidugi, meie olime esimesel kohal taastiumise hunnikul laia laada, siis tormasid kohale kõik talupojad roigaste kandja kaigastega, et need koti laiali ajada põlevaid kotte. Kuid seda mul võimalik teha, sest kõik, kõik need saksa sõdurid, ohvitserid aegsed kõik keppidega laiali ja põletati ära ära varastatud, kokku röövitud villahunnikud. Ja muidugi, see oli ju saarlase ihukate tegelikult jah, nii ta oli, sellepärast et sel ajal oli ju nii et kõik alates ihupesust kuni kuni ülikonna riietine, kõik saiu valmistatud kodus. Kõik see võitja vastu külaelanike poolt, nii tohutute karjete ja seadustega. See oli vihm lasta sügisel mõni nädal pärast sissetungi, muidugi 1000 18. aastal see talupallid, rõõmne läkk, pidut, pidut nii lehvitumaks. Aga ikkagi, normid olid väga suured, väga suured minu, minu isale, kes olid kirikumõisa talu rentnik määrati nii suur villanorm. Et seda ei olnud võimalik kokku saada ka aastaviljadega. Ja siis anti võimalus okupatsioonivõimude poolt, et seda on võimalik tasuda nõgestega. No mina olin siis see pesamuna, kelle peale pandi nõgeste korjamine. Hakkasin nõgeste korjama, nii kerge ka polnud, sest nõgesed kõrvetavad, kõrvetavad käsi jalgu. Ja jah, ja siis tuli korjata, muidugi äib nõgesidki, tähendab Kaderootsudega muidugi selle nõgeste korjamise kasvaskand minus viha nagu igas emas. Kuid see, see vaen okupantide vastu avaldus kõigis 1900 18. aasta suvel. Saksa okupandid otsustasid välja anda passid. Sel ajal ju muidugi veest vallast ühest külast teise liikuda ei tohtinud, võis toimuda ainult okupatsioonivõimude loal, igas vallas olid vastavalt koondatuurid olemas. Anti välja passid ja patsiente nii välja, et juba kümneaastaselt. Jah, aga mul on pass välja saksakeelne pass, kuhu oli pandud minu, minu, minu pilt, minu foto ja ka sõrmejälg. Sellest loost on mul meelde jäänud see kuidas me olime Kuressaare linnas Saksa fotograafi juures ja minu isale oli kaelas Kuressaare linnas ostetud okastraadivõru. Isa ütles, mind tuleb mul just nii pildistada, tõstmine piisavalt minu aru kui teised ka, aga Saksa fotograafid ka, miks võru papp kaela jääma, aga isa nõudis ainult nii võib mind pildistada ja pildistada, nii et okastraadivõru isal kaelas. Ja pärast isa koju minnes ütles meile, et see okastraadivõru sümboliseerib keiserliku Saksa okupatsioonirežiimi Saaremaal. Ilmasõja tulemusel lagunes riike ja tekkis uusi kaotati kolooniaid, pages maalt kroonitud päid ja loobuti troonist. Kas te mäletate tsaaritroonist? On vist väga hästi. Tema käest nõuti loobumist venna kasuks. Ja seal seda ta tegi, olime koolis parajasti ja olime kohe nii, kogusime kohe suurde saali ja laulsime selle uuele tsaarile poose, sale, roni seda esimest revolutsiooni, poisid võtsime väga südamesse. Veebruarirevolutsioon ja veebruari ja me omal algatusel ma mäletan, me olime siis neljandast klassist kõrgemas algkoolis, seal oli kaheksa aastane õpe. Me olime kaheksandas nii-öelda kaheksandas klassis. Ja siis me võtsime sealt saalist. Ja tegime rongiga, kui läksime läbi linna ja olime nii vaimustatud sellest neega seltsis. Täname all olev inimkond ja tuli meiega kaasa. Politsei käis meie kõrval, ei keelanud ja meesis selles vaimustuses, käisime kolme kooli juures, laulsime koolile, elavusessist, ost oli kuulutatud eesti eestlastele emakeelne kool ja me olime sellest nii-öelda väga-väga süttinud. Ja tegime oma mõistuse ja seda, mis tookord pähe tuli, kuidas sündmused edasi säärelised siis sakslaste tulekut mäletan väga, väga hästi. See oli veebruarikuul 1918 18. Veebruarikuul 24. oli see justkui kuulutati välja või loeti ette Eesti vabariigi manifest, iseseisvuse manifest ja seda luges ette Viljandi tollaaegne linnapea Gustav Talts, kas teie olite kuulajate hulgas? Mina olin just seda loeti rahu, kogu trepid ja mina olin seal juures ja ma pean siis ütlema seda. Seal oli lause kõigis tema etnograafilistes piirides ja mina ei teadnud veel, mis tähendab sõna etnograafia. Tulin ruttu too koju ja otsisin sõnaraamat, sest selle sõna üles, see on mul nii täpselt meelel. Kas iseseisvuse manifesti väljakuulutamine tuli ootamatult, kust te teada saite, et see, see toimuksid? Tol ajal oli, oli asi väga põnev, ajakirjadest või ajalehtedest ilmus Tallinnas kaja ainult ja seda me käisime igal õhtul. Toomas. Viljandis pidas ka ajal lehekioski ta tuntud luuletaja ja kirjamees, rennid Tolstoisse, tema kuulus laul, see kallis kodukotus, see on meil kõigile teada, Tarvastu murdas kirjutatud ja tema tõi siis avad teejaamast lehed, siis lehtedest saime siis üht-teist teada, aga me olime nii huvitatud, asjad olid väga, aeg oli väga põnev ja koolitööd kohe ei olnud, siis käisime ja saime nii-öelda aktiviseeritud sellest. See käis kuidagiviisi suust suhu ja, aga see seda talt kuulamas ei olnud, palju rahvast ja sest tehti kiirega, oodati ju, et sakslased tulevad ja taheti see see sündmus või see see aktsioon enne läbi viia, enne kui sakslased tulid. Kui palju rahvast umbes siiski võis olla, säält võis olla kolm-nelikümmend, inimest või nii, mitte rohkem sadadki ei olnud. Järgmisel päeval see oli 25. tulid juba Saksa sõjaväelased. Tulid rongiga Mõisakülas, Viljandi Jaama jaamast kalonis marssist linna, meie õpilased ja olime praeguse spordihoone kohal, oli hobupostijaam ja seal selle trepi peal me siis vaatasime ja ma isiklikult olin väga pettunud nähes sakslasi, olid kõik väiksed, mehed olid jalgrataste ja jalgrattaid kõrval, kalonnest olid, kõik olid kasvult väikesed, oli nimetatud Baierirügement, tuli. Ja aga tookord olin väga pettunud ja sellele järgnesid siis suurtükid, tuldi suurte nende belgia hobustega, esimest korda nägi neid Ardellid, Ardennid ja ja olime nüüd nii kuidagiviisi uudishimulikud ja kool seisis, tookord käisime ja uudised, vaatasime Saksa sõjaväelasi ja ühte asja ei saa meeles lasta Viljandis sakslased. Neid oli võrdlemisi palju saksa daamid ja need käisid siis saksa sõduritel, tõid lille või midagi maiustusi ja siis kaljustasid ja sillutasid hobuseid ka. Siis rahvas ütles, et saksa mutid käisid saksa saksa hobuseid suudlemas. Aastaid lahinguväljal viibinud eesti meeste koduigatsust suurendas sõnum Eesti rahvusväeosade eesti polkude loomisest kodumaal. No, ja siis, kui tuli revolutsioon siis tuli ülemjuhatajad niisugune nääris, et kes on väike rahvusest, need võivad kodumaale minna. Ütles meile niiviisi, võite minna, aga mina ütlen teile niiviisi, et kui te nüüd hakkate siit minema, siis te kindlasti kaitsed. Kui ta omal jõul hakata minema kahekesi, sest et oodake. Kodumaale tagasi, et ärge minge nii. Aga noh, me oleme juba neli aastat ja teha neli aastat seal ära kodumaal nii kaugel Läheb jälle edasi jälle tülitsemise jää riis, mis ja kõik, mis seal rollid. Omavahel harva Eienduse. Saime siis ühe ühte jaama, ranged ei lähe ja siis sõdurinnaksi siis seal ümbri jaama siis Lousma. Ja siis seal oli kits, sõjaväe ladu, sealt. Pebaadi. Ma ei tea, kus me siis sai kirve ja siis käenitu vaadi sisse põhja testi vanni biootsa bestuja. Otsa. Enne käsk tule Mess käsku seal ja siis oli seal, seal tuli siis ja ka üks kes oli sinna rongijuht on vai tundis, ongi juhtimist ja. Ja siis sõdurid pystempsisid rongijuhi sealt rongi pealt maha. Istu palun hakka sõitma, kabamisi nooda, aga maas istu eestlastega. Siis mõtlen niiviisi, et ei, see on kahkkonna. Ja siis kaissu võtta. Vedas ikka servelt kodumaale ei jõua nüüd olla üksi, enne kahedici. Aga tuli ja niisuguse näite, et noh, ma kõnnin kuku maha voi valisin kokku sõitma kõnni ikka eri. Esimesest maailmasõjast võttis vene vormi, kandes osa üle 100000 eesti mehe. Neist jäi lahinguväljale, nagu arvatakse, 10000. Maailmasõda andis aga Eestile 2000 mehelise rindekogemusega ohvitser korpuse mis viis meie armee võidule vabadussõjas. Viimati öeldu on tsitaat sõjaaja laulaselt Hannes Valterilt.