Vikerraadio laupäevakavas on järg kirjutamata memuaaride päralt. Läinud nädalal räägiti selles saatesarjas mälestusi Tallinnas suurpommitamise eest üheksandal märtsil 1944. Täna jätkates lahendaksime mälestuskillu pärnaka Vaino Kallase koostatud koguteosest Eesti koolipoisid teises maailmasõjas. Ta kirjutab. Mulle jutustas üks laskurkorpuse orkestris teeninud Pärnumaa mees, et osa nende orkestrist oli Tallinna pommitamise ajal viidud ühele Leningradi lähistel asunud lennuväljale, kus nad olid pidanud kogu öö mängima terrorirünnakuid sooritanud lenduritele. Iga kord, kui pommitajate eskadrilli oma järjekordselt hävituslennult tagasi lennuväljale pöördusid oli tõstetud ohtralt klaase ja soovitud üksteisele õnne sooritatud kangelasteo puhul ning vehitud tantsida Jablatškat. Tsitaadi lõpp. Samas tööst on rindereporter Karl Gailit kirja pannud oma teekonna Narva rindelt Tallinna ning lugenud helilindile. Üheksandal märtsil sain loa rühmaülemalt Tõnismäelt sõita Tallinna kuna meil oli kogunud hulganisti materjali Sillamäe hävitamisest, Narva jõe ja Narva hävinemine, sest ei mäleta enam, kellega sõitsin, kes oli autojuhiks vist Annukas, kellega tavaliselt sõitsinikes hiljem Tartul langes. Sillamäe kanti jõudes ilm pimedas Pole teda sõit oli ebameeldiv. Kõigi masinate laternad olid ju sõja ajal valitud mustaks ja ainult mõne ruutsentimeetrine pilu oli tee valgustuseks. Otsustasime ööbida masinas, paar tykki olid meil alati kaasas. Samal ajal kuulsime mere poolt tugevat lennukimüra ilmselt suurema koondise möödumist. Oletasime, et pommitatakse jõhvi ja nagu seda on ennegi juhtunud. Kuid pommide lõhkemisi polnud kuulda. Võib-olla Rakvere, seal asus sõjaväe lennuväli. Umbes tunni pärast oli kaugemalt kuulda lennukikoondise tagasilendu, kuid juba pikema aja vältel. Lennukid olid ilmselt hajutatud. Südames valitses ärevus, kuid väga väsinuna siiski uinusin. Enne keskööd äratas meid lennukimüra uuesti. Kas tõesti Tallinn või tappa või koguni Helsingi. Pisut valgenedes jätkasime sõitu. Jõhvit polnud pommitatud Kohtla-Järvet gaamit. Püssis asus armeegrupi nord, eelgrupi staabi üks osa, kus oli, olime õppinud saama informatsiooni kribasogottis toimuvast. Saime nüüdki Tallinna öösel tabanud punaarmee pommitajate raske rünnak. Püüdsime lisada kiirust, kuid ega see sõjaaegsel teedel nii lihtne polnudki. Alles pärast keskpäeva jõudsime Tallinna lähistele, vastu tuli inimesi küll jalgratastel jala hobuveokitega, küll kompsudega, küll ilma. Peatusime korduvalt ja saime teada, üksikasju oli pommitatud, kahes laines on palju ohvreid, suur osa Tallinnast on hävinud. Tulekahjud kestavad praegugi. Kõik pärivad, kuidas lähevad asjad Narva rindel. Varsti näeme ka ise üleni suitsu, Tallinna. Tol ööl kaotasid paljud elu. Paljud kaotasid oma kodu. Viimaste arv jääbki lõplikult täpsustamata, kuid omaaegses politsei aruandes märgitakse, et peavarjuta jäi umbes 20000 tallinlast. Neid õnnetuid kodutuid oli tegelikult nii palju, kui palju, elas leekides hävinud ja pommidest purustatud majades. Selliseid loeti Tallinnas kokku ligi 4000. Me ei tea ka, kelle käsi võis järgmisel hommikul maalida Estonia teatrihoone, suitsud müüridele, suurte tähtedega. Varemeist tõuseb kättemaks. Päris karistamatult ei pääsenud tol ööl ka linna hävitamas käinud vene lendurid meenutab Arvo But Maker hiljem nime teinud korvpalliäss. Ma olin selle all lennuväeteenistuses ja juhtusin just sellel perioodil olema Tallinnas lihtsalt olid siis need kaitseabi nõudmisi üldiselt ori selles õhuruumis seal ette nähtud õhutõrje, ma mõtlen, ja samuti baseerus Tallinnas Lasnamäel üks ööhävitajate eskadrill sakestymotisse lastaflix, seal on üheksa lennukit sakslaste Kadri-Liis. Seal oli paraku ainult viis tükkidest stardi klaarid. Ja kui nüüd rääkida neid pommitamise järgseid andmeid, mis tulid meile ülesse sinna Ülemiste staapi siis meie õhutõrje oli siiski algul olnud niivõrd tugev, et nende plaanitud või käsu korras antud 3000 pealt pommitamine, aga üldiselt pommitamine viidi läbi kusagil nelja, nelja ja poole 1000 pealt isegi kohati 5000 peale. Muidugi, järgmine see teine voor juba siis oli, linn põles ja oli muidugi tabamusi kindlasti kaaned õhutõrjepatareidel, nii et sel puhul oli see juba rohkem hajutatud tõrje aga tõrjes siiski olemas. Ja nüüd kõigepealt paar sõnasele hävitushävituslendurite kohta, nendest viiest mehest, kes siis seal õhku tõusid oma jõu 88 sade peal. Need olid ööhävitajad, need ju 88, niisugune häll sakslaste sõjamasin, mida oli võimalik kohendada, nii pommitatakse kaugluurelennukis kui ka kui ka hävitaksel puhutades monteeriti külge vastavad kahurid. Nii et tal oli päris tubli, tugev tulejõud. Ja tookord siis nendest viiest mehest nagu hiljem siis raport. Ta teatas. Stahl Kapliteen temalasi viis pommitajate alla. Ja ülejäänud mehed siis, nii et kokku 16 Vene pommitajad, ühesõnaga lassid hävitajate poolt alla, päris karistamatult nad ei käinud, rei ei käinud ja siis nii nagu hiljem selgus oli, tähendab allatulistatud ja need, mis siis pihta saanud lennukid pikapeale kaootilised kõrguse ja lõpuks sunnitud ikkagi maha tulema Ovi maha, kui ma siin Eesti territooriumi, ütleme, kuni Narva rindeni neid oli kokku kusagil 37 38 lennukit. Aga muidugi, nördimus oli suur, sest see oli näha seal puhtal kujul linna hävitamise seal mitte, miks ta strateegiline pommitamine, sest balti hammas vist ma ei tea, kas oli kolm või neli tundi, oli, olite rongi väljumine siis hilinenud ja siis olid raudteed korras, jällegi liiklus toimus, sadam ka peaaegu, mitte midagi ei saanud ja, ja see on ametlik, väga strateegiline koht. Tallinnast mitte väga kaugel ida pool tegi hädamaandumise üks punaste pommitaja. Loeme sõjakirjasaatja Jüri remmelga mälestuste raamatust. Lennuk oli Tallinna kohal õhutõrjelt pihta saanud, kuid meeskond oli terve. Hädamaandumisel sai lennukaga kannatada ja meeskond ei pääsenud lennukirusude vahelt välja. Lähedal asuvate talude mehed kogunesid lennuki ümber ja punalendurid palusid, et neid abistataks ja aidataks välja. Eestlased pöörasid selja ja lahkusid, kuna nende südamed olid pärast Tallinna hävitust muutunud kalgiks. Oli see kättemaks või tänapäevast, tagasivaates lihtsalt julm teguviis. Eirutaks vastama enne, kui olen lahendanud viljandlase venda, Luige mälestusi, kes pidi teiste Viljandimaalt mobiliseeritud meestega osalema päästetöödel, Tallinna varemeil. Ühte flaki asukohta ma tean, see oli praeguse kalevivabriku vastas Väike-raudtee pool küljes. Oli siis see igatahes algul natukene aega saida plaksuda ja siis oli vaikus ka ja seda ühte alla lastud lennukit, mis siis nägin, see läks üle meie sinna Kopli lahe suunas, see sai tabamuse, nii et see langes alla üsna niisuguse tõrvikuna päris üle üle meil koolimaja sellest suunast umbes. Ja järgmisel või ülejärgmisel päeval. Ma siis nägin seda, käisin nord Pääle seda vaatamas natuke linna peal ringi, et mis seal siis toimus. Siis see flaki asukoht, õhutõrjepatarei asukoht, selles ei olnud siis mitte midagi muud kui üks, üks segamini küntud maas oli siis nii segamini tambitud, et et need lakid, tarud, jakk, rattad ja kõik see oli siis üks ainult üks ülesküntud uudismaa või kuidas võiks ütelda. Ja teise pommitamise ajal siis lenda varjendi all. Seal oli muidugi jah, rahvas nuttis ja nagu ikkagi põhiliselt kõik naised enam-vähem mehi, väga vähe oli seal sees. Ja pomme tuli küllaltki ohtrasti, neid tuli siis, ma lugesin ära kuusteistkümmend, pommi tuli Linda mäele. Et püüti vist ilmselt Toompead tabada. Või palju sinna läks, seda ma ei tea, aga need mütsud olid kohe meile alla kuulda varjendisse. Ja siis ainult seekord ehmatas küll, sest üks pomm kukkus selle sissepääsu ette. Ja see siis lõi nii tugeva õhusurve, et kõik esimesel püsti seisime, oli meile surutud ühesõnaga vastusele tunneli seina kohe, nii nagu õhusurve oli nii niivõrd tugev, sealt läbi selle tunneli käigu. Kas varjend uks oli avatud ja teda lihtsalt ei, ei, keegi teda ei hakanud sulgema, sest inimesi trügis aina sisse, niipalju kui sinna sisse mahtus. Ja see see nüüd läks siis selle teise pommitamise aeg läks mul seal siis mööda. Ja ja siis tuli hommik, jah, see oli muidugi sünge, masendav, esimene pilt oli selline. Et noh, niipalju kui mehed sinna kokku kogunesid, saal oli tühikotitäit välja loobitud, kes tahtis natuke magada, töö peatuspaik ja majutuspaik, täpselt nii. Ja üsna palju mehi lippas kodu. Sest et Tallinna väikese jaama oli siis massiliselt minek, nii et poole pooled mehed võib-olla olid kadunud. Neid ei olnud kuskil siis alles nädala jooksul tulid nad tagasi, tulid ja, ja nii et ei, seal seal ei olnud midagi, ka mina käisin kolm päeva ära. Jah, aga ega see teie jaoks vist veel ei lõppenud lugu. Oh ei, see alles siis alles ei kohutav periood algaski. Sest et esimese nädala jooksul me lihtsalt korrastasin oma elamist, seal katsusime mingid aknad ette panna, käisime maal põhku toomas kottidesse ja neid täitmas ja ja läks üks Nadali päevad ja enne, kui mehed kokku, kogunesid uuesti tagasi jälle ja sai nagu normaalselt. Rühmana üles rivistuda. Ja see oli siis aprilli alguses, enne meid oli Harju tänaval üks teine rühm ja siis saadeti meid sinna, nii et see oli aprilli algupoole. Meil oli tsirka 40 meest. Rühmaülem oli meil üks pikk noor. Kooliõpetaja nime ma kahjuks ei mäleta, ütles, et ta olevat elukutselt kooliõpetaja. Ja tema tegelikult käis vist ainult korra Harju tänaval, ta lihtsalt ei olnud meiega koos. Ja meie töö oli siis algul Harju tänaval. Kõigepealt toodi sinna kohale üx buldooser ekskavaator tegelikult buldooseri ees. Ja see siis lükkas Kesk tänava selle sõidule sõidutee keskelt lahti, et üldse liikuda sai, sest muidu ei saanud seal millegiga edasi ka tagasi. Ja siis meil jäi siis ülesandeks hakata sealt siis laipu korjama. Aga see töö oli muidugi sellepärast, et hais oli seal kohutavalt, sest see oli juba oma ligi kolm nädalat olisi küpsenud, seal mingisuguseid suuremaid töövahendit kasutada ei saanud ja meil ei olnudki muud, kui ainult labidad, mõned üksikud kirkad ja paar kangi, sest et varustust meil ei olnud sõdurpoiste asi ja kust me saime, korjasime sealtsamast kusagilt, kus taime midagi. Ja hakkasime siis lihtsalt nagu öeldakse, et selle haisu järgi seda tuhahunnikut ja seda koristama. Ja sellest siis algul ei saanud suurt midagi aru, kuskohalt midagi tuleb. Ja alles siis, kui me saime sinna selle taga poole selle vareme, sest et selle kõrvalmaja vahelt oli mingi kangialune. Ja Harju tänaval oli kukkunud neli pommi, üks oli tabanud teda, kino. Üks oli tabanud seda niinimetatud juveeliäri, ma ei tea, mis, mis seal oli, ma ei linna nii palju ei tundnud, see oli just see Harju tänava hoone sinna kukkunud keskele ja kaks tükki oli siis tänavale kukkunud, nii et ühesõnaga neli pommi tabamas siis sinna Harju tänavale lõhkepomme, aga peale selle süütepommid peale selle, aga need olid lõhkepommid ja nende noh, nagu öeldakse, et kraatrid olid nähe. Ja siis hakkasime sealt, ah soo, selle esimese, selle sissekäigu ilmselt need, mis põgenesid sealt kinost ja tänavad tulid need siis jooksid sealt käigu alla ja ilmselt säält siis maasse ja sealt treppi pidi varjendisse, sest ilmselt oli seal siis kast silt või teade üleval, et, et see on varjend seal all. Aga sellest vahekäigust me saime siis esiteks koheselt oli, oli kolm mehe laip panid, olid ka ainsad, mis meile kogu selle selle aja jooksul olid, nendest olid siis üks oli noor pikk raudtee, lase vormis, mees. Selle mehe nimi on mul veel meeles, seal olid dokumendid taskus, oli kaasik. Teine oli siis, tähendab lennuväeallohvitseri vormis mees. Ja kolmas oli tolleaegse rohelise vormiga pruunis kätist otsustega, see oli politseipataljoni vorm. Need olid ainult kolm meesisikut, mida me sealt siis leidsime ja need olid siis selle tunneli või tähendab võlvialuse kokkuvarisenud võlvialuselt leidsime. Ja siis hakkas meil siis need sealt välja kaapimine, nendest sellest varemetest vareme põhilise esimese esimesed laibad, leidsime sat, läks keerdtrepp, läks alla keldrisse ja selle keerdtreppi oli nagu nüüd kokku surunud, need langevad paekivitükid ja ühesõnaga kogusi traatsel pommi pommitabamust. Ja need inimesed olid jäänud siis selle keerdtreppi nagu kokku surutud karpi maja elanikud, arvatavasti lookas maja elanikud võib või põgenikud või midagi, ei oska sellest midagi arvata. Need olid kõik siis nii kiilutud üksteise vastu. Kelle keeld trepi Mademetel ja no siis ei saanud sealt midagi, siis hakkasime neid lihtsalt tasakesi puulabidatega ja, ja, ja, ja osalt kätega ja lihtsalt tuhast ja kividest lahti päästma. Aga kui arvestada seda, et, et kui seal on ligi kolm nädalat, on küpsenud selle kuuma tuha sees, sest tuhk oli praegust antud momendil veel nii kuum, et läbi saapataldade, noh, nagu põletas isegi. Ja niimoodi ükshaaval siis ainult, mis koos hoidis, need olid riided. Väga ebamugav töölo, kohutavamat tööd, mida inimene elus üldse teha, võib-olla see? Aga teksti ärasele tuli teha. Midagi ei olnud parata. Ja niimoodi siis sellest trepitreppi keerdtrepist me saime siis noh, see võttis kolm nädalat, kogusid töö, saime kätte kaksteistkümmend laipa, need olid kõik naised. Ja iga laiba peale, mis me kätte saime. Need asetasime siis tänavale, sinna. See mõjub praegu veel tervise peal. Ega nende isikuid ei olnud võimalik enam kindlaks teha. Väga vähe, väga vähe isikute nimesid, mida see kindlaks teha, sest et vanematel naistel ei olnudki kaasas dokumente, midagi eriti. Ja need siis oli niimoodi, et mis leiti, ma viisin teate kohe viiendasse politseijaoskonda. Ja sealt siis tulid politseinikud, kes siis laiba läbi otsisid, meie seda ei teinud. Põhimõtted, sest et see on juba politsei ülesanne. Ja siis need otsisid läbi, kui paljud leidsid, koostasid akti, mina olen siin allkirjad siit jälle Harju tänavalt leitud, sealt sealt see lipp. Ja siis politsei viis need laibad sealt minema. Nii et see oli, see oli 12 ära ja siis hakkas, et no nüüd on otsas. Leidsime, et need on kõik meie töö siis, aga ei saanud, sest kusagilt hakkas veel hullemat libaisal tulema. Ja siis me jandasime üks-kaks-kolm päeva, enne kui me selle tuhamassi ja selle saime sealt ära kraabitud. Siis tuli välja, et need, kellel on terve all mis, kuhu see trepp alla viis. Ja sealt siis aga, aga kuskilt ei pääse ligi, sest see oli niivõrd kinni mingisugused vahendid sealt selle käigu lahtikaevamiseks, mehaaniliste ei ole, käsitsi jõua tangidega, katsu kuidas saad. Lõpuks siis üks meestest avastased külje pääl niukesed keldriaken. Ja noh, selle saime lahti kraapida saatja, seal siis paiskus vastu siis niisugust kohutavat haisu, nii et kas need õnnetud olid elavalt maetud, elavalt elavalt maetud ja see on fakt, surid õhupuudus täpselt nii, ja need, mis keldris olid, see oligi sellest, et et aga, aga keegi meestest ei julge alla minna, ei taha lihtsalt minna, ei ole ka taskulampi ja muud valgustust ka ei ole. Lõpuks üks üks noormees oli, ta oli rahvuselt venelane, oli ma nagu mäletan nime. Aga, aga päris ei ole nimi ka, Meelis, kes see ütles, et et kuule, et too mulle üks, üks asunik viina. Siis ma lähen alla. Aga kust ma selle viina võtan, minul raha ei ole, talongi ka ei ole, lõpuks läksin siis komandatuuri, küsisin. Milleks on tarvis, on, anti luba, tähendab, no tõin siis selle ja siis poiss läks siis alla sidusime köie, siis ümber keha talle. Ja siis ta veerand tundi seal all oli ja siis ta ütles, et tuli välja, ütles, et jubedamat pilti ma tahan. Ja no ja siis ei aita siis midagi muud, kui ta siis hakkas käima seal all sest et see käik oli niivõrd kõva oma paeehitus, keldri keller tugevasti ehitatud, kuskil tava sisse teha ei saanud ja siis sellest sama ava, tegime nii palju seal akna lahti, kus ainet parasjagu inimene mahtus läbi, siis ta läks alla, pani siis köie ümber ja riided hoidsid siis koos ja siis sealt sellest august tõmbasime siis välja, neid oli 10 naist. Ja siis nad olid nii, noh, lämbunud ära, sest et kellel oli hinge täis suu ees või taskurätikuid, taia rätiku ots või midagi oli. Põhiliselt olid keskealised, mõni noorem ka. Neid oli siis 10-ni, et et kogusummas sai siis neid kokku sealt Harju tänavat 28 laipa. Nendest kolm. Kuidas teile näis? Kuidas see rünnak Tallinna inimeste meeleolule mõjus? No ta oli muidugi kohutav ja masendav ja, ja, ja ühesõnaga seda ei oska ju keegi seletada, sest kui palju kaotati seal inimelusid, mõtetut, tapmist see, see ükstaskõik, kes seal oli, see kõik oli ja nii tohutav tohutu barbaarne hävitustööd, mida oskas sel ajal välja mõtelda ainult siis ühesõnaga Nõukogude sõjavägi oli terrorirünnakuga täielikult per, saavutas oma eesmärgi, mitte mingisugust. Esiteks sellepärast Saksa sõjaväkke ei olnudki peaaegu Tallinnas üldse olemas, seda oli väga vähe. Need olid kõik rindel, kes olid rindel, kes oli viidud juba läände, see oli sõja lõpuperiood. Ja, ja nii et seal väga vähe oli sõjaväe, saksa sõjaväeüksusi. Ja ainukene võib-olla see motiiv oli selles, et teada oli, et mobiliseeriti Eestis üle 10000 mehe, ma muidugi ei tea, see on niisugune, orienteeruvalt mis ta võis olla 10 15 või ma ei tea, palju sõda, sõjaajaloolased teavad seda. Ja võib-olla taheti seda siis, et vajada mehed minema ja rikkuda sellega mobilisatsiooni plaan ära. Sest muud eesmärki sellel ei näinud olevat ja ühesõnaga demonstreerida oma meeletut jõuga üle on kaalu, et me näitame, mida me võime. Tulemus võis olla ainult viha, täielik ja muud midagi. Oli see mis, mis, mis selle tulemus. Ja sellega ainult noh, tekitas rahvast tohutul raevu. Ja praktiliselt näiteks meie meestest, kes seal oli. Mehed ütlesid, et nüüd jäite muud midagi, nüüd lähme teeme kohe tagasi. Arhiivilindilt jätkab sõjakirjasaatja Karl Gailit, keda kuuleme paaril korral, mainivad ka oma onu. Tema onu oli kirjanik August Gailit. Karl Gailit. Kuus aastat olin elanud Tallinnas, linn oli saanud mulle armsaks ja omaseks. Äsja tulin põlevast ja purustatud Narvast, olin Berliinis üle elanud mitmed rasked pommitamised kuid sellist ängistust ja abitud viha, mis mind nüüd valdas, tundsin ainult Tallinnas. Harju tänavat läbida pole võimalik. Läbi Karja tänava ja Vana-Turu kaela jõudsime raekoja platsile. Raekoja torn on purunenud, pikk tänava kant terve toimetasidki töötavad. 11. märtsil peavad lehed ilmuma Annano materjalil tule päringa ringhäälingu järele, kuigi tean, et raadiokeskus on koos Estoniaga hävinud mullaga, osati juba öelda, et raadiomehed sätivad korda raadiokeskust Vene tänaval keskTelegraphi majas. Mul olid ju kaasas Agu Kase reportaažid Narva hävimisest. Nii jäin mõneks rohkeks päevaks Tallinna. Püüdsin iga hinna eest saada kindralinspektor kolonel Soodla jutule. Tänu sellele, et ta on mu onu hea sõber ja seal mind korduvalt kohanud võttis ta mind veel hilisõhtul tõepoolest vastu ja vestles minuga neljasilmal ligemale tund aega. Loomulikult ei mäleta ma selle vestluse üksikasju, kuid üldmulje on jäänud. Mobilisatsioon on õnnestunud üle ootuste hästi kuid edasi on lood halvad. Kindralinspektori eesmärk oli luua kaks jalaväediviisi koos vastavate allüksuste ja tagavaraväeosadega. Diviisi põhituumiku pidid moodustama idapataljonid, samuti rannakaitse ja politseipataljonid. Esiti polnud saksamaavägede juhtkond selle vastu, kuid kahendada diviisi ülem kolonel auks. Parger asus kategooriliselt vastupidisel seisukohal. Kahekümneis diviis tuleb suurendada korpuseks. Kõik idapataljonid, pataljon Narva ja nooremad aastakäigud mobiliseeritutele pallutata loodavale korpusele. Idapataljoni juhid aga ei taha kuuldagi diviisi koosseisu minemisest. Augsburgi mõjuvõimsad sõbrad ja tuttavad Berliinis on ta ju vana Austria natsionaalsotsialist. Meie tahaksime Eesti juhtkonnaga diviise Augsbergeril oleksid nii korpuse kui ka diviiside staabid ainult sakslaste käes. Tema Soodla ei oska praegu öelda, kes peale jääb. Pealegi ei luba rinde pikka kauplemist. Kahjuks ei ole ta vahekorrad saksa tsiviilvalitsuse meestega ka kõige paremad. Nende seas on väga palju baltisakslasi, kes hästi mäletavad Landeswehri aegu või ise selle koosseisu meie vastu võideldud. Muuseas ütleb Soodla, et tema on kaalunud piirikaitse rügementide teenindamiseks sõjakirjasaatjate gruppi, kus tahab mõned mehed ka meile saata. Tuletab naeratades meile aegu, mil mu onu oli tema juures Kuperjanovi pataljonis kirjasaideks. Järgmisel päeval jõudis Tallinna ka rühma, olin Tõnismäe koos rahnuluga. Remmelgas oli ka pommitamise ajal Tallinnas. Rühmas oli tekkinud kiiduväärt ideed diviisi rindelehe väljaandmiseks, et viie meisteni kiiret teavet nii rindel kui ka muudest sündmustest. Juba märtsis ilmus Tallinnas Reval Art Saidungi juures esimene number. Sakslased trükkisid seal ka saksakeelset rindelehte Narva Franud. Tõnismäe kategoorilisel nõudmisel sai lehe nimeks varemeis, tõuseb kätemaks meenutamaks Narva ja Tallinna pommitamist. Mobilisatsioon tõi siiski kokku 50000 eesti meest ajendatuna aja vaimust, mõjutatuna Eesti viimase peaministri professor uluotsa raadiokõnest. Säärast meeste hulka oli sakslaste umbusu jaoks palju, kuid samas maa kaitsmiseks idavaenlase sissetungi vastu vähe. Rahva usk ja tahe Eestit kaitsta oli suurem kui tegelik jõudude vahekord võimaldas. Leitnant Olaf Tammark pataljoniülema adjutant Narva jõe kaitsejoonel suvel 1944. Oli kuulda, teisel pool jõge kirve ja haamri löökisid. Oli tunda, et, et punaarmee valmistab Pepe ette rünnakut ja major kurke raporteeris sellest muidugi otsekohe rügemendile ja sealt läks ka diviisi. Aga kahjuks ei võetud ette mingisuguseid abinõusid, et seda kuidagi rinnete sügavikku või, või ütleme, luua teine vastupanuliin, mis oli loodud küll, aga väga vilets. Millest see oli tingitud, ma arvan see, et, et juba mitmel korral oli Saksa väejuhatus tahtnud teha Narva rindelt taganemist, ütleme normaalset taganemist ja uus rindejoon kuskil Mumma saare joonele paigutada. Kahjuks sellel saatuslikul ajal mehed nagu tunnetasid seda, et, et meid ei taheta siia Narva jõele ja kahurväe, laskemoona ja isegi kuulipildujate laskemoona oli juba ära viidud ja siis jälle meetodid protestisid ja oli jälle tagasi toodud ja siis oli jälle ära viidud. Ja niisugune edasi-tagasi asi ei olnud mitte hea võitlusmoraalile. Ma ei taha mitte ütelda, et eesti mehed ei oleks võideldud. Nad võitlesid nagu noored kuradid, seal aga see siiski oli. Jättis oma jälje just selle tõttu, et ei olnud laskemoona nii palju, kui vaja oli. Meie olime rindel Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel, riigiküla oja juures oli meie pataljoni rindelõik. Seal oli eestiaegseid betoonpunkreid. Kaevikud olid liiva sees oli küll kindlustatud, taga olid siiski liiva sees ja punkrid olid ka liiva sees. Nüüd esimene lahing oli see auverelahing? Minu minu arvates see oli 24. juulil. Säält punaarmee läbi ei saanud. Tõrjuti tagasi. Riipalu sai selle lahinguis trühvliristi. Ja siis järgmisel päeval forsseeriti meie rindelõiku ja just meie pataljoni rindelõiku. Kui pealöögi all jah, täpselt. Nad on, selles suhtes olid nad muidugi läbi mõeldud, see asi, et kui nemad oleks saanud auverest läbi murda, siis nad oleks meile selja taha tulnud. Sealt nad ei saanud. Aga kui ta nüüd meie juurest läbi saavad, siis nad oleks saanud Narva linna ja Narva-Jõesuu sisse piirata. Kaua suurtükituli kestis kolm tundi ja see on minu kolmeaastase kolme pooleaastases sõduriks olemise ajal kõige tugevam turmtuli, mida mina olen läbi elanud, seal olid paugu, paugu vahet ei olnud kuuldagi, vaid terve õhk ainult värises, kõik värises, maa ja õhk ja puuoksad lendasid ja meie punkreid pidasid vastu. Ma mõtlesin kogu aeg selle juures, et mis juhtub eesrindel. Et kaevikud liiva sisse rajatud kaevikud Need tambiti segamini. Need punkrite sissekäigud, kus need betoonpunkrit olid, need maeti kinni. Ja, ja siis venelased või punaarmee ajas oma sõdurit paatide ja praamidega üle jõe oma turmtule sisse. Ja kahtlemata oli venelastel palju kaotusi juba oma torm tuleb tõttu. Ja nii ka ma olen kuulnud meeste käest, nad tulistasid ja oli väga head positsioonid olid tulistada veepiiril ja ja nad aga ei suutnud sellele löögile vastu panna. Näiteks kuuendast kompaniist tuli välja ainult kuus meest. Ja ülejäänud kompaniides oli ka kaotusi. Nii et kui me taganemise käigus Peeter risti juurepataljoni rivisse võtsime, oli järgi 187 meest. Kui sul pataljon koosseis oli üle 500, üle 500 ja Nii et see oli väga raske lahing. Ja kui me jõudsime selle peeteristi Narva Tallinna maanteejuure anti meile korraldusse kaitsta seda maanteed sest venelased olid juba tulnud Narva orust ürgorust juba nendesse taludesse, mis olid ürgoru serval. Ja kui nad oleks selle maantee nüüd ära võtnud, siis sellega oleks Narva sisse jäänud väeosadele, seal olid just välismaalased, flaamid ja norrakad, minu arvates oleks nende taganemistee olnud ära lõigatud. Nii et meil oli tähtis ülesanne täita ja me täitsime selle. Ja kui need veoautod tulid Narva poolt ikka kolmekaupa ja alati venelased muidugi nägid täpselt seda kõrgendiku ja seda maanteed alati tuli, siis kahur tuli sinna peale, kui veoautod olid juba mööda läinud. Ja siis oodati tükk aega kolid turmtuli, nüüd vaibus ja siis tuli uuesti kolm autot. See mäng kestis kuni kogu Narva sai evakueerida, aga meie hoidsime rännet rännet selle maantee ees, nii et nad ei saanud sealt ürgorust välja. Kolm saksa tankituli meile appi. Ühe tanki otsa mul oli kuidagi niisugune kibestunud tunne kogu sellest asjast, et Narva jõgi, meie ida piir langes nüüd vaenlaste kätte ja ronisin selle tanki otsa ja poiss andis mulle kuulipilduja jama sealt tanki otsast tulistasin. Aga major seisis kohe mu kõrval ja ütles, et tule alla, sinu koht ei ole seal, sinu koht on minu kõrval. Ja tulin alla ja üks teine poiss, üks teine sõdur oli sinna üles ja tulistas ja ei olnudki mõned minutid seal, ta tuli sealt alla ja ta lõi kuul peast läbi, läind. Snaiperid olid Narva jõe ürgoru kaldal, suurtes puudes olid vene snaiperid ja väga täpselt oskasid lasta. Kui öö tuli, siis vaibus seal lahing, mis oli kestnud nii kaua. Ja siis meid, ma ei mäleta, kas samal päeval või millal saadeti siis lõpuks griva sookaitsele griva sookoti kaitsele konsuja putki kraavi, vahel oli meie positsioon hoopis teistsugune maastik soine ja metsas ja aga Eesti sõdur olnud harjunud metsas võitlema, nii et see venelased tulid sinna sisse tankidega ja jäid sinna pehme maa sisse ja puude vahele kinni ja ja siis minu poisid, kes olite varustatud tanki, rusikate ja ahjutorudega, need noppisid neid seal. Ma mäletan, ühel poisil oli iga tanki mahalaskmise eest, sai omale käisse peale ühe väikse tanki ja Taloisid ülevalt kuni alla alla käisseni olid kõik need tankid, aga see oli ütleme muidugi riskantne, aga siiski lihtne metsas, kuna sai varjuda põõsaste ja puude taha ja siis sealt läheneda tankile ja siis tulistada ja, ja oligi tehtud. Nii et sealt nad läbi ei saanud. Nad nagu te teate, nad ei saanud läbiga sinimägedel, kus oli väga rasked võitlused, loetakse teise maailmasõja kõige raskemateks lahinguteks kus jälle eestlased kaitsesid oma kodumaad. Joonelt, kus olid sakslased, sealt nad said läbi ja Lõuna-Eesti langes kiiresti nende kätte. Melchiori. Koodi ranna põi vutitormi täis meiega tuul noodi ammu ära, sest et me muhu Seena tohu ja kari, kel on ühine eesmärk teade Rael pahaga LAs. Kord ka see tuule ja kuivõrd andeid ja ooda eriti. Kui ta on Etna Tartumaa rahvatantsu nii, no mulle vastu kui Bay kõrvaldama Nad ei käi ees rõõmsa patriarh heri. Meie Ko Tuudias tööle Centre meistrist kuulnud Jaakko ja olid need nii rauad. Ja neile. On ju ostu, tegin. Kõik seetõttu kodumaa pinnal näol või kas lauludes ka ja alati by son rinudki. Kuuldud saade oli esmakordselt vikerraadio kavas märtsikuul 2002.