Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 24.-st juulist. Stuudios on Janek Salme. Haigekassale eriolukorra ajal eraldatud lisarahast läks kasutusse ligikaudu poolhüvitiste kulud kasvasid võrreldes mullusega umbes 20 miljoni euro võrra. Üürimajade rajamise riikliku toetusprogrammi eelarves tänavu 3,6 miljonit eurot, muuhulgas algavad Valgas kohe maja ehitustööd. Nüüdseks on programmi raames valmis saanud viis maja. Andmekaitse inspektsioon pole veel otsustanud, kuidas minnakse edasi ekssiseminister Mart Helme sooviga selgitada välja inimene, kes lekitas ajakirjandusele koostatud dokumente. Türgi lennufirma Turkish Airlines hakkab augustis taas lendama Tallinna ja Istanbuli vahel. Hiina tühistas Chantuurse USA konsulaadi litsentsi, mistõttu peab uksed sulgema. Läti transpordiministri talis linkaitse sõnul peab lennufirma Air Baltic tagastama riigi 250 miljoni eurose toetuse viie kuni seitsme aasta jooksul. Eesti meeste korvpallikoondis alustab Saku Suurhallis toimuvat balti keti karikaturniiri kohtumisega Leedu vastu. Öösel on peamiselt pilves ja vihmane ilm, kohati võib olla äikest ja sadu on tugev. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega, hiljem sajab vihma ja kohati on äikest. Pärastlõunal jäävad Lääne-Eestist alates sajud harvemaks. Õhutemperatuur on homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Haigekassa hüvitiste kulud kasvasid eriolukorra ajal võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga umbes 20 miljoni euro võrra. Eraldatud lisarahast läks kasutusse ligikaudu pool, ülejäänud raha jääb praegu haigekassa reservi jätkab Sven Paulus. Haigekassa nõukogu tänasel istungil arutati muuhulgas tervishoiuteenuste loetelu muudatusi, mis jõustuvad esimesest septembrist. Ühe uuendusena läheb käiku kaugkonsultatsioonide võimaldamine e-kanalite teel. Samuti andis nõukogu ülevaate rahast, mis lisaeelarve käigus haigekassale eraldati. Haigekassa kulud kasvasid eriolukorra ajal võrreldes mulluse sama ajavahemikuga umbes 20 miljoni võrra ja töövõimetushüvitiste väljamaksmisest märtsist maini say kassa täiendavalt 40,7 miljonit eurot. Sellest alles on praegu pool ehk 20 miljonit, millele raha kulus, sellest rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik. Karid erineval haigushüvitis haiguslehtede hüvitamise isikukaitsevahenditest tamised, kiirabi, esmatasandi arstiabi, õdede kui ka loomulikult haigla töö erialaarstide siis lisarahavajadused summa kokkuvõttes kasutusse läks, oli tõesti mõnevõrra väiksem. Suurusjärgus pool on siis täna nii-öelda alles, mis on ühest küljest positiivne, see näitab seda, et, et Eestisse haiguspuhang oligi väiksem kui algsed prognoosid seda võib-olla kartsid. Kiik ütles, et tulevikku vaadates on mõistlik lisaraha kasutada tervise valdkonna vajaduste katteks. Ühelt poolt valmistutakse teiseks võimalikuks koroonaviiruse puhanguks. Teisalt tuleb silmas pidada, et maksude alalaekumine vähendab haigekassa eelarvet ja nende reservid on suhteliselt väikesed. Pikas plaanis tekib loomulikult see murekoht, kuna haigekassa reservid tuleb kaja jooksul taastada, ehk et kui see nii-öelda maksude alalaekumine jõuab meieni esialgu prognoositud kujuniga sel aastal, kui järgmistel aastatel siis vahepeal, siis hinnangud, nende negatiivsed hinnangud, et käesoleva aasta laekule puhtalt haigekassa eelarve vaata sibula suurusjärgus 200 miljonit, järgmisel aastal järjest suurem 100 miljonit siis loomulikult vajaks tervishoiusüsteem lisatuge. Kui majanduslangust tuleb väiksema maksulaekumise viimased numbrid, kes need augustikuus septembri alguses terve esitab, saatke oleme optimistlikumad, siis loodame, et saame hakkama olemasolevate juba eraldatud vahendite pluss nende reservide toel. Võrreldes eelmise aasta märtsi, aprilli ja maiga võeti tänavu välja 54000 haiguslehte rohkem kui mullu samal perioodil. Haigekassa alustas juuni alguses eriolukorra ajal väljastatud töövõimetuslehtede kontrollimist. Esimeses etapis kõrvutatakse haiguslehtede andmeid töötukassa töötasu hüvitiste saajatega. Määrkasutajatelt nõutakse raha tagasi. Terviseameti andmetel külastas üks positiivse koroonaviiruse proovi andnud haigusnähtudega tartlane nii spaade, ööklubi, kino kui ka kauplusi. Terviseameti teatel võib selline vastutustundetu käitumine valla päästa uue viiruse puhangu. Praegu teadaoleva info põhjal külastas positiivse proovi andnud inimene nakkusohtlikul perioodil 18. juulil ööklubi vabank ja järgmisel päeval meres. Lisaks külastas ta kauplusi ning 23. juulil ka Tartu lõunakeskuses kell üheksa õhtul alanud kinoseanssi. Terviseameti lõuna regionaalosakonna juht Tiia Luht ütles, et tegu on äärmiselt ohtliku käitumisega, mille tulemusena võib nakkus hakata laialt levima, sellel on aga oma tagajärjed normaalse elu juurde naasmisel. Luht lisas, et mistahes haigusnähtudega tuleb püsida kodus ja oma perearstiga ühendust võtta. Tänase seisuga on Eestis registreeritud 2028, laboratoorselt kinnitatud Covid 19 juhtu. Välisuudised võtab kokku Margitta, otsmaa. Hiina tühistas Washingtonis asuva USA konsulaadi litsentsi, mistõttu tuleb sellel uksed sulgeda. Tegemist on vastusammuga USA sel nädalal antud korraldusele sulgeda Hiina konsulaat Houstonis. USA välisminister Mike Pompeo üttlesin ahjustoni konsulaadi sulgemisotsuse kohta, et tegu oli spionaažikeskusega, mis tegeles muuhulgas Ühendriikide ettevõtete ärisaladuste vargusega. Hiina võttis meie hinnatud intellektuaalomandi ja ärisaladused, kahjustades miljoneid töökohti kogu Ameerikas. Ta viis kaubateed ja tõi orjatööna tehtud vidinad, rääkis Pompeo. Praegune olukord Hiina-USA suhetes ei ole see, mida Hiina sooviks näha. USA vastutab selle kõige eest. Nii teatas Hiina välisministeerium vastuseks USA konsulaat. Schenk tuus alustas tööd 1985. aastal ja seal töötab umbes 200 inimest, neist ligi 150 on kohapealt palgatud hiinlased. Euroopa Komisjoni otsus, mis lubab Lätil investeerida lennufirma Air Baltic aktsiakapitali 250 miljonit eurot, näeb ette Air Baltic peab selle summa seitsme aasta jooksul tagasi maksma. Lennufirma juhatus on lubanud järgmise kuue kuu jooksul esitada detailse plaani nii ütles Läti transpordiminister talis lingaid BNS-ile. Ta lisas, et juba enne koroona kriisi töötas Air Balticu aktsiate esmase avaliku pakkumise kallal. Kui Läti riik investeeringute õigeaegselt tagasi ei saa, on ette nähtud karistused. Näiteks saab riik lennufirmast täiendava osaluse. Läti valitsus plaanib investeerida Air Balticu aktsiatest Vitali 250 miljonit eurot ja muuta 36 miljoni eurone valitsuse laen firma aktsiateks. Meetmete tulemusele suureneb riigi osalus Air Balticus praeguselt 80-lt protsendilt 91-ni. Tuhanded inimesed, nende seas Türgi president Tayyip Erdogan osalesid Istanbulis aia Sofias esimesel islamipalvusel alates otsusest kunagine katedraali muuseum taas mošeeks muuta. Türgi otsustas 10. juulil Tambritsantsi keisririigiaegselt katedraali muuseumi staatuse, mis anti sellele 1934. aastal. Otsus pahandas maailma kristlikku kondaja pingestas suhteid Kreekaga palvuse, mis kanti otse üle Türgi uudistekanalites viis läbi riigi usuküsimuste direktoraadi juht Alierbas Kreekas olid aga täna kirikud leinameeleolus ja keskpäeval löödi protestiks kirikukelli. Õhtupoolikul korraldatakse Ateenas otsuse vastu ka meeleavaldusi. USA-s Chicago kesklinnas võeti maha maadeavastaja Christoph Kolumbuse kuju kuju postamendilt eemaldamiseks kasutati suurt kraanat ja sündmust kogunes vaatama rahvahulk, kes reageeris juubeldamisega. Mööduvad autod andsid signaali, esialgu pole selge, kuhu kuju viiakse. Kuju teisaldamise eelnes tunde kestnud vastasseis. Kuju pooldajate ja vastaste vahel leidis aset ka väike kähmlus politseiga. Monumendi eemaldamine langeb ajale, mil president Donald Trump plaanib linna vaata täiendavaid föderaaljõude. Ja tagasi Eestisse üürimajade rajamise riikliku toetusprogrammi eelarves on tänavu 3,6 miljonit eurot ning järgmisel aastal ligi 9,4 miljonit eurot. Toetusprogrammi abil on praeguseks valmis ehitatud viis maja, jätkab Sven Paulus. Üürimajade programmi eesmärk selle loomisel 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli vajadus väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kortereid ehitada, et ettevõtted saaks neid uute töötajate toomiseks välja üürida. Nüüdseks on programmi raames valmis saanud viis maja. Neist neli on mobiilsetele töötajatele ja üks funktsioneerib sotsiaalmajana. Üürielamu rajamisel või rekonstrueerimisel on kohalikke omavalitsusi kuni 50 protsendiga toetanud KredEx. Seni on sihtasutus selleks välja maksnud kolm miljonit eurot. Rajamist ootab aga veel 20 maja. Millal need valmivad, sellest rääkis KredExi kliendihaldur Kristo Hütt. Tähtajaks siin nüüd hakkavad järjest tulema siin, et ütleme, et siin 2018 aasta vooru puhul hakkavad tähtajad olema, nüüd käisin selle aasta lõpu peale. Piirkondadest on Tallinn-Tartu-Valga, on kama võrust ka Läänemaal ja Pärnumaal. Hüti sõnul on omavalitsused enamasti graafikus ja majad peaksid saama valmis õigeks ajaks. Kas kogu programm on end õigustanud? Ma arvan, et mobiilselt töötajate sihtgrupi raames, mis on nüüd tehtud, siis väljaspool suuremaid asulaid, et kindlasti on ennast õigustanud, et tagasiside osaliselt täituvus neil täitsa head ja on kuulda olnud, et oleks isegi nagu juurde vaja. Valga on küsinud toetust üürimajade tarvis kahel korral ning seda kolme maja jaoks jätkab Valga vallaarhitekt Siri intena. Juust lõppenud umbes kuu aega tagasi, korterid on valmis sissekolimiseks ja teine toetusprojekt hõlmab kaks kortermaja. Seal me oleme nii kaugele jõudnud, et meil on ehitusprojekt valmis, meil on esitus, hang, vàlja kulutatud võitja on selgunud ja me oleme ka ehituslepingu järgneval hetkel. Praeguse seisuga üürimajade programmi uusi taotlusi vastu ei võeta. Tänavu aasta riigieelarves on üürielamufondi jaoks ette nähtud 3,6 ja tuleval aastal 9,4 miljonit eurot. Andmekaitse inspektsioon pole veel otsustanud, kuidas minnakse edasi siseminister Mart Helme sooviga selgitada välja inimene, kes lekitas ajakirjandusele ministeeriumis koostatud dokumente. Inspektsiooni õigusdirektori Paavo Palo sõnul pole välistatud, et andmelekke taga olid tehnilised põhjused, jätkab Madis Hindre. Viimasel ajal on rahvusringhääling tutvustanud ka oht siseministeeriumist riigikantseleisse saadetud dokumenti, mõlemad olid siseministeeriumi teatel mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Eilsel valitsuse pressikonverentsil tõdes siseminister Mart Helme, et niisugune asi talle ei meeldi. Ja ma tahan teile öelda minu kausta vahel, siin on praegu ka avaldus andmekaitse inspektsioonile kus me palume selle lekke võimalikust uurida. Kui dokumendil on peal ametkondlikuks kasutamiseks, siis see tähendab seda, et on ametkondlikuks kasutamiseks. See ei tähenda seda, et keegi võib selle saata kusagile ajakirjandusse, kus selle ümber algavad kohe tohutu marulise spekulatsioonid. Mart Helme palub andmekaitse inspektsioonil välja selgitada, kes ja kuidas need dokumendid avalikustas. Andmekaitse inspektsiooni õigusdirektor Paavo palu räägib, et aeg-ajalt tuleb neil uurida lekkimisi dokumendiregistritest. Näiteks 2018. aastal avastati, et kaitseväe dokumendiregistris oli ta avalikkusele näha delikaatsed isikuandmed ning infokaitseväe, varustuse ja turvameetmete kohta. Samal aastal lekkisid Eesti koolide haldamise infosüsteemist sadade laste isikuandmed. Nende konkreetsete menetluste käigus ka tõesti selgitasime siis välja, mis juhtus ja mis saaks nii-öelda paremini teha, et edaspidi ei juhtuks nii. Kuidas täpselt Mart Helme murega edasi tegeletakse, Paavo palu veel öelda ei oska. Tema sõnul on asi veel nõnda, värskelt, inspektsioon pole järgmist sammu otsustanud. Tavaliselt küsitakse esmalt osapoolte käest selgitusi. Ennekõike muidugi me vaatame, mis on selle konkreetse süsteemi, kus dokumendid ja asjad on ülesehitus ja loogika ja kasutamise kord, ehk siis hakkame kuskilt teda niidipalli lahti harutama. Paavo palu sõnul pole sugugi välistatud, et andmelekke taga olidki tehnilised põhjused. Algselt on dokument kaitstud ja ei saa keegi väljastpoolt ligi, sellele küll aga mingi süsteemiuuendus toimub ja dokument läheb avalikuks, kuigi seda soovi ei ole olnud, et praktikas on olnud kahjuks selliseid näiteid, olukordi. Samas pole võimatu ka sihilik lekitamine. Paavo palu selgitab, et igas infosüsteemi seal logid, mis näitavad, kes ja millal dokumente vaatas. Ehk siis me saame teada, kelle käest lisaselgitusi küsida. Jälitustegevuseks andmekaitse inspektsioonil õigust ei ole. Kui me müügil põhjusel leiame, et on põhjust väärteomenetluse algatada, siis on väärteomenetluse korras juba eraldi nii-öelda ütluste püsimine ja võtmine. Türgi lennufirma Turkish Airlines hakkab augustis taas lendama Tallinna ja Istanbuli vahel. Lennud lõpetati märtsis koroonaviiruse leviku tõttu. Lennufirma kodulehelt saab osta pileteid Tallinnast Istanbuli alates 15.-st augustist. Türgi välismaalastele riiki sisenemisel piiranguid ei sea, kõik riiki saabujad peavad aga läbima tervisekontrolli ning vajadusel suunatakse reisija tegema tasuta koroonatesti. Türgi turistid praegu Eestisse reisida ei saa. Türgist Eestisse saabuv Eesti elanik peab praeguse seisuga jääma kaheks nädalaks isolatsiooni. 83 miljoni elanikuga Türgis on kokku olnud rohkem kui 222000 koroonaviiruse kinnitatud juhtumeid, surnud on üle viie ja poole 1000 inimese. Eesti plaanib ühineda Genfi teeliikluse konventsiooniga jätkab Madis Hindre. Taasiseseisvumist liitus Eesti Viini teeliikluse konventsiooniga, tänu sellele tunnustatakse Eestis väljaantud juhiluba enam kui 80. maailma riigis. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veonduse liiklustalituse peaspetsialist Mait Klein räägib, et lisaks Viini teeliikluse konventsioonile kehtib maailmas ka 40.-test pärit Genfi teeliikluse konventsioon. Nende Genfi konventsiooniga on liitunud üle 40 riigikes, vinni, konventsiooniga liitunud pole. Nendes riikides Eesti juhilubasid üldjuhul ei tunnustata. Samas reisivad Eesti inimesed üha enam ja satuvad ka järjest rohkem lubadega. Ta segadust suurendab see, et näiteks Austraalias saab Eestis välja antud loaga ikkagi sõita samuti mõnedes USA osariikides. Tulevikus peaks Eesti inimeste elu välismaal lihtsamaks muutuma, sest nüüd plaanib Eesti ka ise Genfi konventsiooniga ühineda. Tähendab see seda, et peame kasutusele võtma Genfi konventsiooni kohase rahvusvahelise juhiloa blankette ise, et kui inimene reisib Genfi konventsiooni osalis Leic, et ta peaks maanteeametis taotlema rahvusvahelise juhiloa vastavalt Genfi konventsioonile, saab siis osalisriigis tõendada, Etelt juhtimisõigus on, eks meie juhiluba on eestikeelne ja ei pruugi näiteks USA-s või Jaapanis siis aru saad olla. Niisuguse rahvusvahelise juhiloa saab maanteeametist küllalt kerge vaevaga 26 euro eest, kui see olemas võib lisaks Jaapanile ja USA-le autot juhtida näiteks Haitil. Jamaica Süüria seeerru andas lisaks sõiduautole ehk B-kategooria juhiloale mahuvad Genfi konventsiooni all aga mootorratta, veoauto ja bussi juhtimiseks vajalikud load. Eile saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Genfi teeliikluse konventsiooniga liitumise eelnõu kooskõlastusringile. Kuna seadusi ei ole vaja muuta, siis ratifitseerimist Riigikogus vaja ei ole. Seaduse järgi piisab siis vabariigi valitsuse heaks kiitust sellele liitumisele. Kuupäeva, mil 40 riigi teed Eesti sõidukijuhtidele avanevad, Mait Klein siiski veel välja lubama ei hakka. Natuke on vaja aega, et maanteeamet jõuaks välja töötada siis selle rahvusvahelise juhiloa bloketi jõuaks korraldada nende pakettide trükkimise jaoks. Tartu ja Jõhvi arestimajade ülesanded antakse kulude kokkuhoidmiseks tuleval aastal üle vastavalt Tartu ja Viru vanglale. Sellega seoses kavatsetakse Tartu ja Viru vanglas teha ka ümberehitustöid, jätkab Anette Hela pulk. Siseministeeriumi sisejulgeolekukorrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul on Tartu ja Jõhvi kinnipidamiskohtade töö ümberkorraldamisega tegeletud juba eelmisest aastast. Ta selgitab muudatusi. Põhjus on kahetine, et ühtepidi nii vanglates kui arestimajades võrreldes nende kohtade arvuga, mis meil juba varasemalt on olnud Tallinna vangla ja Tallinna arestimaja uute majade juurdetulekuga on siis nende kohtade arv, mida meil igal ajahetkel kinnipidamiseks kasutada on, osaliselt kasvanud. Teisalt see vajadus kinnipidamiskohtade järgi on mingis mõttes ka vähenenud, eks arestimajade täituvus siin eelmisel aastal oli meil 50 protsendi juures. Ka politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Paul pihelga arvates ei ole mõistlik üleval pidada sarnase struktuuri ja eesmärgiga asutusi. Et antakse üle teise ministeeriumi haldusalasse ja põhjendus on see, et paraneb siis teenuse kvaliteet kinnipeetavatele ning siis väheneb selle osutamise kulu riigi vaates sest sarnaseid kinnipidamiseks vajalikke tingimusi ei tule siis luua ega arendada kattuvalt mõlemast kohast siis asuvad nii arestimäed kui vangla lähestikku. Pihelgas selgitanud, milline on kasutegur politsei ja piirivalveametile. Me ei pea võitma, hooneid üleval ja me ei pea Tartus ku Jõhvis kulutama täiendavalt parendustöödeks, et eelkõige on see ikkagi Tartus, kus siis maja on juba mõnda aega töös olnud ja vajaks lähiaastat kas täielikku renoveerimist või uue ehitamist. Ja teisest küljest on siis ka ülalpidamiskulud, mis näiteks toitlustuse vaates, et kui me Tartus maksame toitlustust see-eest päevas kuue euro, siis vanglas on see hind poole odavam, sest vangla Agabise toitlustuses Kommusaare sõnul on jõhvi arestimaja hoonel mitu kasutusvõimalust, mida alles kaalutakse. Võimalik näiteks seda kasutada tulevikus näiteks kriisireservi varude hoidlana. Kommussar ütleb, et Tartu arestimaja hoone saavad enda käsutusse politseinikud. Läänemaal asuva Ridala koguduse esmamainimise, kaheksasajanda- ja Ridala kiriku 750. aastapäeva nädala raames loetakse täna, 22 lugeja abiga 13 tunni jooksul ette Villem Grünthal-Ridala suur poen. Ivarist jätkab Juhan Hepner. 1900 kolmekümnendatel kirjutatud, kuid alles 2005. aastal trükivalgust näinud regi värsilise poeemi püha rist ettelugemine algas koguduse pastoraadi hommikul kell 10 ja kestab hilisõhtuni. Poeem on 350 lehekülge pikk. Ettelugemise idee autor Raul Tammet ütles, et tegemist on väga erilise teosega eesti kultuuriloos. Eriline on see, et inimene on võtnud julguse kokku uuest testamendist esitada Jeesuse Kristuse elulugu ja seda poeemi ju vormis ja mitte niisama poeemi, vaid regi värsilise poeemi vormis. Ridala koguduse õpetaja Küllike valk ütles, et koguduse ja kirikuaastapäeva tähistamise kavasse pandi eriilmelised sündmused alates jumalateenistustest ja püha risti ettelugemisest kuni laupäeval peetava kihelkonnapäeva, nii et kõnetada nii võimalikult paljusid. Praegu on külad väga väikesteks jäänud ja asustus on väga hõre, et seda tuua kokku ühe väljaku peale ühte ruumi. Et see on, on see nende päevade ülesanne ka, et 11 paremini tundma õppida ja üksteise peale saab siis ka loota, kui me teame, kes me kõrval elavad. Püha rist ei ole laiema publiku hulgas seni väga tuntud ja Raul Tammeti sõnul on ettelugemise üheks ajendiks soov seda rohkem esile tõsta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Ridala. Ilmast räägib sünoptik tuu liigutama. Ilma kujundab Botnia lahe kohal pöörleva madalrõhkkonna lohk, mis liigub aeglaselt koos sademetega edelast üle Eesti kirdesse. Eeloleval ööl on pilves ilm ning sajab vihma, kohati võib olla äikest ja sadu tugev. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15, Liivi lahe piirkonnas kuni 18 meetrit sekundis. Hommikuks pöördub tuul Lääne-Eesti saartelt. Läänekaarde. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab vihma, kohati on äikest. Pärastlõunal Lääne-Eestist alates jäävad sajud harvemaks. Puhub lääne ennelõunal Ida-Eestis lõunatuul kolm kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on homme 16 kuni 20 kraadi. Johannes vedru võtab kokku spordiuudised. Tallinnas Saku suurhallis algab veidi rohkem kui tunni pärast balti keti karikaturniir meeste korvpallis, millest võtavad osa Eesti, Läti ja Leedu koondised. Esimeses mängus on kell 19 30 vastamisi Eesti ja Leedu. Saku Suurhalli on kohtumisele lubatud kokku 1500 inimest. Eesti korvpallikoondise ääremängija Kregor Hermet sõlmis tulevaks hooajaks lepingu valitseva Eesti meistri BC Kalev Cramoga. 23 aastane ja 204 sentimeetri pikkune Hermet liitub Kalev Cramoga Tartu Ülikooli meeskonnast. Eesti meeste võrkpallikoondis on praegu Soomes Salos vastamisi põhjanaabritega. Ehkki soomlastega peeti treeningkohtumisi ka eile ja üleeile, on tänane vastasseis Eesti koondise jaoks hooaja esimene ametlik maavõistlusmäng. Publikut saali lubatud ei ole. Meestejalg palli Eesti meistrivõistlustel ehk Premium Liigas toimub täna õhtul kohtumine, kus vastamisi liigatabeli kaks edukamat meeskonda. Kell 19 30 kõlab avavile Tallinna Flora ja Nõmme Kaljuvahelises vastasseisus. Mäng peetakse Flora koduväljakul ehk lilleküla staadionil. Flora on meistrivõistluste liider kuue punktiga. Kaotav Kalju asetseb teisel tabelireal. Autoralli valitsev maailmameister Ott Tänak täidab tänavu Eestis toimuva laste hobikardisarja talendid rajale patrooni rolli. Kaheksandat hooaega alustav sari talendid rajale on mõeldud kuni kolmeteistkümneaastastele noortele. 2020. aastal peetakse sarjas üle Eesti kuus etappi. Kokku on võistlusel rohkem kui 20 toetajad. Nende hulka kuulub ka Maailmameister Tänak. Ott Tänak. Antud hetkel siis ongi eesmärk see, et me peame vähemalt ehitama selle redeli, mida mööda noortel oleks võimalik üles ronida. Me teeme seda enamasti erakapitalile, aga tegelikult tulevikus oleks ka oluline, et, et ka riik investeeriks rohkem noortesporti see kandepind, kes lõpuks sellest kasu lõikavad, on, on ikkagi lai. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.